QR BAS PROKURORYNYNG NAZARYNA!  

«Casqan ýirek artymen jýzedi» deushi edi qazaq. Jer mәselesine qatysty alangha shyqqan qalyng búqarany «AQSh-tyng dollaryna bola Otanyn satqandar» dep aiyptaghan «Evraziya» arnasy sol sasqan ýirekting kebin kiyip, taghy da shuly sujet  kórsetti. Búl endi, aityp sózben jetkize almaytyn – arandatu. Basqany qaydam, biz solay oilaymyz.

Áriyne, Qazaqstanda sóz erkindigi bar. Biraq, sóz erkindigi degen osy eken dep oidan aqparat tughyzyp, ótirik viydeo týsirip, ony arna arqyly alaqaylap taratu aqtaludyng tóte joly emes ekenin Evraziya arnasy jaqsy bilse kerek. Múnday kýmәndi 5-6 sekunttyq viydeo atyshuly arnanyng kýnәsin juyp-shaya almaytyny beseneden belgili. Sonda, búl sensasiya ne ýshin jasaldy? Shama sharqymyzsha, taldap kóreyik.

(tikeley efirde ekinshi ret habar taratyp otyrghan jurnalister)

Aldymen viydeonyng jalghandyghyn neden bayqaugha bolatynyn aitayyq.

Birinshiden, búl viydeo saghat on bir, on ekining shamasynda týsirilgen. Aspannan týsken kýnning sәulesi men adamdardyng kólenkesine qaranyz. Kýnning shyghys qaptalda túrghanyn angharasyz. Yaghni, týske deyingi mezgil. Alangha shyqqan barlyq oblystardaghy miting týsten keyin bolghanyn eskersek, osy bir dәlel-aq, Euraziya arnasynyng pighylyn tas talqan eter edi.

Ekinshiden, múndaghy adamdardyng arasy tym alshaq, myndaghan halyq jinalghan alangha úqsamaydy. Eger de miting kezindegi viydeo bolsa, osy bir tústyng adamdary siyrek boldy degenning ózinde ózgelerding kólenkesi viydeodan kórinuge tiyis bolatyn.

Ýshinshiden, viydeo-taspa montajdalghan. Qalghan bóligi qayda? Arna nege kórsetpey otyr?.

Qaranyz, aldymen aqsúr shalbarly, shaqpaq kóilekti jigitti syrtynan týsirilgen. Sosyn lezde ong jaqqa oiysqan kamera әp sәtte әlgi aqsúr shalbarlynyng dәl ýstinen tónip túra qalady. Múnday shapshang apparattyng әlemde joq ekeni belgili. Búl montajdalghannyng dәleli dey túralyq.  

Múnan keyin shyntaghy ghana kóringen sol aqsúr shalbarly, shaqpaq kóilekti jigit qaltasyna býktelgen aqsha salyp jatqany bayqalady. Sosyn basqa jigit qaltasyna dollardy salyp túrghany beriledi. Taspany týsirushi qaytadan aqsúr shalbarly jigitke oralady. Qyzyghy ol búl joly býktelgen dollardy jazyp jatady. Onyng artynsha, sol bayaghy aqsúr shalbardy artqy jaghynan kórsetip, býktelmegen bir bumma dollardyng qaltada túrghanyn kórsetedi. Sonda búl jigit býktelgen, umajdalghan aqshany taratyp, býktelmegenin «mynany kórdinder me?» degendey artqy qaltasyna salyp qoyghan ba?

Aqyl esi týzu adam «kók qaghazdy» artqy qaltagha bir bóligin shygharyp salyp qoymaytyny belgili.

Tórtinshiden, «Evraziya» arnasy әdeyilep túryp adamdardyng jýzin kórsetpegen. Áytpese, myndaghan adam jinalghan mitingte tym qúrysa bir adamnyng jýzi anyq kórinbey qaluy mýmkin emes.

Besinshiden, aqsha taratyp túrghandar men alyp jatqan adamdar mylqau ma? Nege anyq sóilemeydi?  Taspa óte jaqynnan týsirilgendikten olardyng sybyrlap sóilegeni de estilui tiyis. Kerisinshe, tu syrttan «myna kisige úqsap túr» degen әielding ýni ghana anyq estiledi. Taspanyng songhy jaghynda «vsem, priyvet» degen qyzdyng dausy jýr. Búl alangha shyqqan adamnyng emes, óz әriptesterimen amandasyp ótip bara jatqan qyzdyng dausyna úqsaydy. Sebebi, alang kónil mitingishiler  búlay kónildi amandaspaydy?

Altynshydan, barlyq mitingilerding viydeosyn alyp, dybysyn tyndap kóriniz. Myna jerde jaymashuaq kónildi bayqaysyz. Alangha shyqqan guildegen halyqtyng ýni joq.

Jetinshiden, «aqsha taratqyshtar» alannyng shetinde jýrmeydi. Aqshany alghan jan naq qyzu mitingting arasynda túruy kerek. Múny Evraziya oilamay qalghan.

Segizinshiden, janalyqtardy jýrgizip otyrghan Ruslan Smykov arnanyng ótirigin óz sózimen әshkerelep qoydy.  «Búl viydeony qazir ghana jabyq aqparat kózderinen aldyq» dep alyp, artynsha «dúrysy biz múny búrynyraqta alghanbyz, qazir ghana kórsetip otyrmyz» dep sarnady. Jýrgizushi bir mezette nege eki úshty oy aityp otyr?  Búl búrynnan bar aqparat emes ekenining naqty dәleli bola alatyn – abyrju.

Qosh! Osymen toqtayyq.

Endi Evraziya ne ýshin «aqtalyp» otyrghanyna keleyik.

Evraziya búl qadamgha «bizdi jauyp tastaytyn boldy» degen qorqynyshtan baryp otyrghan joq. Kerisinshe, jer komissiyasy qúrylyp, endi ghana biylik pen halyq diologqa kele bastaghan kezde ortagha taghy ot tastap kórmekshi.

 Alangha shyqqan әr adamnyng narazylyghy myna sensasiyadan song  kýsheyetini sózsiz.

Sol sebepti osynday arandatugha barghan arnanyng isin QR Bas prokuraturasy qarau qajet dep oilaymyz.

(jurnalist Aymira Shaukentaeva)

RESEYLIK ARNA ARANDATUYN TOQTATAR EMES

Ýkimetting jerdi satu men ony jalgha beru turaly bastamasyna narazylyq bildirip, demokratiyalyq beybit sheruge shyqqan әrbir azamatqa AQSh pen Batys elderi, qala berdi belgisiz besinshi kalonna basshylary 50-150 dollardan aqsha taratqan degen aqparat taratqan reseylik «Euraziya» arnasynyng Qazaqstandaghy bólimshesi dezinformasiyalyq sayasatyn dogharar emes.

Kýni keshe ghana pro-putindik әm gebbeldik-jalghan aqparat taratqan reseylik arna (Euraziya arnasy – red.) ózderi taratqan mәlimdemening dәleli retinde beyne jazba jariyalady.

Euraziya arnasynyng «Analitika» baghdarlamasynyng jýrgizushileri Ruslan Smykov pen Aymira Shaukentaeva týsiniksiz jaghdayda týsirilgen әlgi beyne jazbany núsqap (tipti búl arnanyng aqtaluy ýshin qoldan úiymdastyrylghan jazba boluy bek mýmkin, ony jogharyda dәleldegen boldyq – red.), ony «besinshi kalonna» belsendilerining sherushilerge AQSh aqshasyn (әr adamgha dәreje-dengeyine qaray 50 dollardan 150 dolargha deyin – red.) ýlestirip túrghan sәti dep kórsetti. Reseylik telearna taratqan dezinformasiyalyq saryndaghy búl aqparattyng Tәuelsiz elimizding territoriyalyq tútastyghy men halyqtar arasyndaghy yntymaqtastyqqa tóndiretin qauip, Qazaqstannyng tolyqqandy azamattarynyng ar-újdany men demokratiyalyq qúqyghyn ayaqqa taptap, kópe-kórneu jala japqanyn eskere kele, QR Bas prokurory men Últtyq qauipsizdik qyzmetining nazaryna tómendegi negizderge sýiene otyryp, gebbelidik aqparatty taratushy jәne úiymdastyrushy arnany jauapkershilikke tartudy úsynamyz.

(jurnalist Ruslan Smyqov)

Áueli QR Qylmystyq kodeksine sýiene otyryp, «Euraziya» arnasynyng sujetine taldau jasayyq.

1. «Beybit mitingke shyqqan әrbir azamatqa dәl sol «besinshi kalonna» basshylary 50 dollardan 150 dollargha deyin AQSh aqshasyn ýlestirgen» degeni ýshin – «kórineu jalghan aqparat taratu»  QR Qylmystyq kodeksining 242-1 babynyng 1-2 tarmaqtaryna sәikes,  Qoghamdyq tәrtipti búzu nemese azamattar men úiymdardyng qúqyqtary men zandy mýddelerine ne qoghamnyng nemese memleketting zanmen qorghalatyn mýddelerine eleuli týrde ziyan keltiru qaupin tóndiretin kórineu jalghan aqparat taratu  bir myng ailyq eseptik kórsetkishke deyingi mólsherde aiyppúl salugha ne bir jylgha deyingi merzimge bas bostandyghyn shekteuge ne dәl sol merzimge bas bostandyghynan aiyrugha jazalanuy tiyis. Atalghan baptyng 2-3 tarmaghyna sәikes,  3) búqaralyq aqparat qúraldaryn nemese aqparattyq-kommunikasiyalyq jelilerdi paydalana otyryp jasalghan dәl sol is-әreket - bes myng ailyq eseptik kórsetkishke deyingi mólsherde aiyppúl salugha ne eki jyldan bes jylgha deyingi merzimge bas bostandyghyn shekteuge ne dәl sol merzimge bas bostandyghynan aiyrugha jazalanady.
2. Jalghan beyne jazba jasap, taratqany ýshin QR Qylmystyq kodeksining 227-3-babynda kórsetilgendey «Aqparatty qúqyqqa syiymsyz joi nemese týrlendiru» boyynsha,3 tarmaqta kórsetilgendey aqparattyq jýiede qamtylatyn nemese aqparattyq-kommunikasiyalyq jelimen beriletin, zanmen qorghalatyn aqparatty qasaqana qúqyqqa syiymsyz joi nemese týrlendiru, sol siyaqty aqparattyq jýiege kórineu jalghan aqparat engizu, eger búl azamattardyng nemese úiymdardyng qúqyqtary men zandy mýddelerin ne qoghamnyng nemese memleketting zanmen qorghalatyn mýddelerin eleuli týrde búzugha әkep soqsa, - eki jylgha deyingi merzimge belgili bir lauazymdardy atqaru nemese belgili bir qyzmetpen ainalysu qúqyghynan aiyra otyryp nemese onsyz, bes jýz ailyq eseptik kórsetkishke deyingi mólsherde aiyppúl salugha ne bir jylgha deyingi merzimge bas bostandyghyn shekteuge jazalanady. 2) adamdar toby aldyn ala sóz baylasu boyynsha jasaghan dәl sol is-әreketter – ýsh jylgha deyingi merzimge belgili bir lauazymdardy atqaru nemese belgili bir qyzmetpen ainalysu qúqyghynan aiyra otyryp nemese onsyz, eki myng ailyq eseptik kórsetkishke deyingi mólsherde aiyppúl salugha ne eki jylgha deyingi merzimge bas bostandyghyn shekteuge ne dәl sol merzimge bas bostandyghynan aiyrugha jazalanady. 3. Osy baptyng birinshi nemese ekinshi bólikterinde kózdelgen:
   1) úiymdasqan top jasaghan;
   2) auyr zardaptargha әkep soqqan is-әreketter – mýlki tәrkilenip nemese onsyz, ýsh jylgha deyingi merzimge belgili bir lauazymdardy atqaru nemese belgili bir qyzmetpen ainalysu qúqyghynan aiyra otyryp nemese onsyz, ýsh jyldan jeti jylgha deyingi merzimge bas bostandyghynan aiyrugha jazalanady.
3. Jerdi satu men ony jalgha beru turaly Ýkimet bastamasyna qarsy narazy toptyng beybit mitingke shyghuyna QR Konstitusiyasynde kórsetilgendey qúqyny bar ekenin eskere kele QR Qylmystyq kodeksining 151-babynda aitylghan «Jinalys, miting, boy kórsetu, sheru ótkizuge,piyket jasaugha nemese olargha qatysugha kedergi jasau» turaly baptyng 1 tarmaghynda Jinalys, miting, boy kórsetu, sheru ótkizuge, piyket jasaugha nemese olargha qatysugha kedergi jasau ne olargha qatysugha mәjbýrleu, eger búl әreketterdi lauazymdy adam ózining qyzmet babyn paydalanyp ne kýsh qoldanyp nemese ony qoldanamyn dep qorqytumen jasasa - bes jýzden jeti jýz ailyq eseptik kórsetkishke deyingi mólsherde aiyppúl salugha ne eki jylgha deyingi merzimge týzeu júmystaryna, ne ýsh jylgha deyingi merzimge belgili bir lauazymdardy atqaru nemese belgili bir qyzmetpen ainalysu qúqyghynan aiyryp nemese onsyz ýsh jylgha deyingi merzimge bas bostandyghynan aiyrugha jazalanady.

Dayyndaghandar: Qanat Birlikúly, Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz