әngime

Kýn sәulesimen shaghylysqan qúlazyghan jazyq aina dalada, qos at jekken shanamen zulap, qalyng qatqan qardyng ýstimen attardy kýrtikke sýrindirmey, joldy tóte tartyp, jýitkitip kele jatqan veterinar Sәlim keshkisin soghysqa shyqyrtu aldy, al býgin tang jaryghynda jolgha shyqty.

Kók shóp tóselgen shana artynda qara túlyptargha oranyp jatqan jary Zaghipa, bes jas pen ýshke tolmaghan eki qyzy, emshektegi úly Nyghmet. Oiy týske deyin «Qyzyl jol» kolhozyna, sol jerden demin  alyp, keshkisin «Qyzyl aqyrap» kohozyna aman - esen jetu, bas ayaghy úzyndyghy jetpis shaqyrym jol.

Sәlim arqasynan týrtken Zaghipagha búryldy, qara ton astynda úlyn keudesine alyp jatqan ol basyn  shygharyp toqtauyn súrady:

-  Balany emizip alayynshy.

-  Emiz, emiz.

- Jol alys, boran túrmasa boldy.

- Kóke, nege toqtadyq,  – dep úiqyly oyau, bes jasar ýlken qyzy Úlmekeni  dauys berdi, Qonyrshasy tәtti úiqyda jatyr.

Tәnertennen  bir mazalamaghan  jeti ailyq úlyn jol ýstinde emizip alghan Zaghipa kýieuining qozghala beruin menzedi.  

- «Qyzyl aqyrap» jolyna shyghamyz, Alla qossa, jetermiz, - dep jýgen delbelerdi ysqyra tartqan Sәlim sipalay qamshylap, attardyng shabysyn tezdete týsti.

Eki aidan keyin Stalingradtyng batys soltýstigi ýshin bolghan auyr úrystardyng birinde Sәlim ózining oqqa úshatynyn, al Zaghipa jiyrma ýsh  jasynda jesir qalyp, jana ghana emizgen jalghyzyna býkil ghúmyryn  arnaytynyn bilgen joq, al qazir qos at jegilgen shana olardy dalamen syrghytyp, Sәlimning tughan auyly, búryn kókesining qystaghy bolghan «Qyzyl aqyrap» kolhozyna alyp bara jatty.  

***

Soghys ta júttyng bir týri, aiyrmashylyghy sol adamnyng óz qolymen jasalatyn qasyret. Soghysyng  ne, jútyng  ne  birdey, aiyrmashylyq joq, ainalanyng bәri jútylady, adamgha es jighyzbaydy, jút jeti aghayyndy demey me, bәri maydan ýshin, bәri soghys ýshin, adam da, mal da, astyq ta, azyq ta, kiyim de maydan ýshin. Auylda qalghan kempir -shal men әiel, erlerinen aiyrylyp, qara jamylyp ýlgergen jesirler, qyrmanda, shópte, mal artynda jýrgen qyz- kelinshek, olargha ilesken beli qatayyp ýlgermegen jasóspirimder. Olar Stalinge senedi, soghystyn  ayaqtalaryna senedi.

Sәlim soghys bastalghannan beri kolhozdardan shyqpady, audandaghy jiyrma segiz kolhoz malynyn  saulyghyna jauap beretin, eki veterinardyng biri.

Soghysta júmys, kýni týni bitpeytin, maydan ýshin qayyry joq júmys. Byltyr qys boyy et tapsyrugha jauap berdi, kolhoz malynyng jem- shóbi men qystan aman shyghuy, tóldeui, soyylghan maldyng esebi, kelesi jyl ósimi, bәri  aqparlanady, bәri josparly, talap solay. Stalinnin  búiryghy qatal, әrkim óz ornynda boluy kerek.

1942 jyldyng kýzgi mal sanaghy tól basynyng tómendegenin kórsetti,  mal basy qystan kóterem shyqty, shyghyn malda az bolmady, kolhoz tóraghalary shyghyn maldyng esebin aityp aqtalghanymen eshtene shyqpady, onyng ýstine «qystan aman shyqpaytyn kóterem, auru maldy kolhoz tóraghalary kempir- shaly bar, balaly –shaghaly ýilerge soyyp ýlestirdi» degen shaghym boyynsha NKVD-ining tergeushileri  kolhozdardy tekserip әure saldy, derekter anyqtalmady, qylmystyq is qozghalmady, esesine audandyq partiya komiyteti bir top kolhoz basshylaryna qatal sógis berdi, sógis alghandardyng ishinde Sәlim de bar, kinәsi qyraghylyq kórsetpegeni, naqaqtan naqaq basy shatalyp kete jazdady, aman qaldy, arty jaman boluy  mýmkin edi, birin biri biletin el bolghasyn ba, joghary jaqqa jetkizbedi, esi týzu, dúrys bireu toqtatsa kerek, búl soghys uaqytynda jaudan qashqanmen, shegingenmen, alghy shepti tastaghanmen birdey, kóp jylgha qamalyp, ne atylyp ketetin jәi. Býkil Sovet odaghynda bekigen Stalindik qatal tәrtip, eshtene  ózgergen joq, ynghayy kelse  adamdy jazghyru, kinәlәu, kózin qúrtu.  Ózin ústay almaghan Sәlim audandyq partiya komiytetining hatshysyna: «Meni maydangha jiberiniz!» dep qolyn bir siltep shyqty.

 Sodan kelgen boyda kóktemning basynda bastalyp, qazylmay qalghan  qúdyghyn  bas kótermey qazdy. Oiy qúdyqta emes, Zaghipa men balalardy auylgha jetkizu.  

- Kóteril,salqyn kójeden jútshy, –degen  jogharydan shyqqan dauys bólip jiberdi. Qazyp jatqan qúdyq jiyeginde tómen qarap, tostaqan toly  kójesin ústap túrghan Zaghipagha qazyqqa eki oralyp, qúdyqqa týsirilgen  arqan qaughalargha tartylyp atyp shyqty.

- Bәri tek  maydangha, múndaghy halyq qaryq bolyp jýrgendey, ainala ash jalanash adamdar, tózimim tausyldy, elden úyat.  Endi basym baylauly emes, әskery komissariatqa ótinish qaldyrdym, kýt dedi.

- Artynyng bir qayyry bolar,- degen Zaghipa  kópten kórmegen erining iyghyna basyn qoyyp, erkelep júbatty.

- Povestka kelgen kýni auylgha aparyp tastaymyn, sol jerden pana izdersinder.       

 Sәlim su shyqqansha qúdyq qazdy, enbegine  qaray qúdyq túshy, auyz sugha toly shyqty, audan basy auyz sugha keneldi. Sәlim júmysyna qaytyp, soghysqa shaqyrtu kýtti, qarashanyng ayaghynda povestka keldi.

***

Basynda bay men kedeyge bólip, jer dýniyeni qaq jarghan Sovet elining prinsiypi –  barlyq adamdar ten, bәri birdey, biraq Sәlimge odan kelip keter  shamaly. Sәlim es bilgen shaqtan tegin jasyryp keldi, jeti klass bitirgenshe jasyrdy, Samardaghy vettehnikumda oqyp jýrgende, audangha júmysqa týskende jasyrdy, tanymaytyn, bilmeytin jerde ýndemey qalady, ózi turaly jaq ashpaydy. Ákesining kózin kórgender Sәlimning әkesin de, onyng bәibishesi men toqaldaryn da, odan tughan balalardy da, onyng arghy tegine deyin jaqsy biledi, elding aty - el, jasyra almaysyn, kózin kórgender Súltannyng әruaghynan qoryqty ma, әlde syilady ma,  Sәlimge qyryn qaramady, auylda osy kýnge deyin «bay silimtigi audanda neghyp jýr» deytinder de az emes, Sәlim sóite túra Mýslima apasynyng qolyna Zaghipa men balalardy tapsyrugha asyqty. 1921 jyly shegine qashqan aq әskerdi qughan qyzyldar dalada eshkimdi ayamady, Sәlimning әkesi Súltan men anasy Birghanym qyzyldardyng qolynan sol jyly qaza tapty, aq kazaktargha jylqy satqany ýshin atyldy. Ákesining kishi toqaly Mýslima apasy emshektegi Sәlimdi bauyryna basyp, tiri alyp  qaldy. Mýslima Birghanym bәibishening ornyn joqtatpady.            

Mýslima týn ishinde terezeni tarsyldata soqqan Sәlim men Zaghipany jylap qarsy aldy.

Joldan tynyghyp alghan Sәlim Mýslima apasynyng qasynda týske deyin boldy:

- Tiri qalsam oralarmyn, – dep kiyine bastady, týnnen beri kóz ilmegen Mýslima apasymen qoshtasqan Sәlim kelgen izimen qaytu ýshin jolgha shyqty. Sәlimning qarasy auyldan joghalghangha deyin Mýslima men Zaghipa kóz almay shygharyp saldy.

***

Audandyq әskery komissar bergen ýsh kýnde sharuasyn bitirip ýlgergen Sәlim vetstansiyagha attar men shanany,  túlyptardy ótkizip, audan basynda әskerge shaqyrylghandardy tiyegen «polutorka» kólikterinin  songhysyna jantalasa  sekirip ýlgerdi. Maydan shebi  jaqyndap, iri әskery – operativtik baylanys torabyna  ainalghan  Oral qalasyna sol kýni keshkisin  jetti, qala ortasynda qonystanghan baylanys batalionynyng  qoymasynan eki jýz adam gimnasterkalar men shiynelderge orandy, ertenine eshelondargha tiyelgen sarbazdar qúramalargha attandy. Sәlim ýshin soghys bastalyp ketti.

Eshelondar batysqa baghyt aldy, Stalingrad týbindegi basty shabuyldar aldynda tolyqtyrylyp, kýsheytilip jatqan diviziyalar, brigadalar men korpustardyn  jana qúramdaryna jetkizildi.

Polk qúramasy  jasaqtalghansha  eki -ýsh kýn ótti, jinaq  bazasy tolghan әsker, shegi joq, sany joq, yghy - jyghy adam,  әrli berli sapyrylysqan saptar, qyzyl sarbazdar, jauyngerler, kolonnalar, aq jabylghan sansyz zenbirek, tehnika, tankiler, qaru - jaraq,  qayda barsang aiqay -shu, saghat sayyn týgendeu «pereklichkalar», aiqaylaghan: ya, ya, ya...ya-lar,  osylay kýnde. Sәlim vzvodqa bólindi,  erekshe  atqyshtar vzvodyna irikteldi, qazaqtan qalghan ýsheui. Týgendeu, kýnde týgendeu: Jirkov Vitaliy, Kozybaev Jangali, Sundetov Sapargali, Sultanov Saliym....

Qaru tapsyryldy, kýni boyy avtomatyn ekshelep, teksheledi, atugha ýirendi, jattyqty, atu alanyna barghanda diskili oq qorabynyng jartysyn júmsady, qalghanyn úrysqa qaldyryndar degen vzvod komandiyrining dausy qatal shyqty.          

Sәlim búryn «trehliyneykadan» talay atqan, al pulemet týrindegi avtomat PPSh-nyng qarqyny basqa, nysandy kózdeuge jenil, ústaugha da ynghayly, ol qaruyn keudesine qos qolymen qysa  týsti. 

***

Qazan aiynda Stalingrad týbinde bastalghan qarsy operasiyalar  auyr úrystargha jalghasyp, kýnine myndaghan, on myndaghan  adam ólimining shyghyndarymen, maydannyng әrbir qadamy, әr shaqyrymy ýzdiksiz auyr zenbirek dýrsilderimen, әue kýshterinin  soqqylarymen jaudy qyspaqqa, qorshaugha aldy, jayau әsker keskilesken maydan aumaghynda qarsylastyn  tiri kýshterimen  júlysyp jatty.

 Jana qúrylghan polk ta maydan shebining aldynghy transheyalaryna jetti, úrys aldynda polk komandiyri: «Tovarishi, boysy Krasnoy Armii, vy  prishly ne umirati, a voevati y zashishati gorod Stalina, fashistam poshady ne budet!» degen sózinen keyin jauyngerler qatarlaryn jazbay sheksiz shaqyrymgha sozylghan tereng transheyalargha jayghasty. Qantardyng yzgharly, ayaz, dýley borandy kýnderi shtabtar men baylanys qyzmetteri, medsanchasti,  vzvod jauyngerleri ýshin keng qazylyp, jabdyqtalghan salqyn jerasty blindajdarda shabuyl komandalaryn kýtip jatty.

Alghashqy búiryqta ta kelip berildi, maqsat ta qoyyldy, býkil maydan shebi boyynda kýndiz bastalatyn shabuyldy týnge qaldyrmay ayaqtap, segiz shaqyrymdy qamtityn  aumaqty, jau bekingen derevnya men qala shetin basyp alyp, bekinu jýkteldi. Úrys aldynda «stalindik»  jauyngerlik jýz gramm taza spirt taratyldy. Sәlim ishpedi, vettehnikumda úrttap, odan shashalyp, múrnynan shyqqan, ólip qala jazdaghany bar, sodan beri auzyna alghan emes, kórshisine bere saldy, ol ózinikimen birge úrttap saldy.

-   Podnyatsya, v ataku! Ura, Ura, Ura ..., dauystar onnan da, soldan da  jamyrady.

-   Batalion, gotovitisya k atake, vpered!, –degen búnyng komandiyrining aiqayynan jauyngerler birinen song biri okoptarynan qarghyp, kóterilip  algha úmytyla bastady.

Sәlim de kóterildi, arqasyndaghy avtomatyn  búryp ýlgergenshe,  jau minometterining  zuyldaghan ysqyryqtarynan ayaq astynda jer dýmpilin  sezdi. Ol entigip algha úmtyldy,  úrys aldyndaghy  ýreyin jenip, soghan quana quattanyp, janyndaghy basqa da jauyngerlermen ilese jýgirip, bar dauysymen «uralap» aiqaylap, sýrine qúlap, qayta túryp, qorqynyshyn úmytyp, avtomatynan oq jaudyryp, algha jýgirdi.

***

Sәlim soghystyng ashy dәmin tatyp ýlgerdi, әrbir  úrystan keyin  qasynda jýrgenderden aiyrylyp jatty, ómir men ólim arasy qas -qaghym sәt ekenin kýnde kózimen kórip, jýregimen sezdi. Ol úrys aldyndaghy qorqynyshyn jene bildi, ne jauyngerlik shabuyl, ne tapsyrma bolmasyn ishki sezimderin ózine baghyndyryp, boyynda tynyshtyq saqtap, qalay qimyldau, nege baghyttalu, ózin qalay ústau kerektigine ýirendi. Songhy shabuyl kezinde jau bekinisine ebin tauyp, jauyngerlerding aldy bolyp jetti, oq jaudyryp qarsylastyng soldattaryn jerge qúlatty. Batalion komandiyrining nazarynan tys qalmady, polk komandiyri sap aldynda Sәlim Súltanovqa  Bas Qolbasshynyng alghysyn jariyalady, rota zampoliyti birden әskery kitapshasyna tirkedi, ózine degen onyng senimi artty.

Soghysta ómirding esh qadyry joq, soghys degenin  ómir ýshin arpalys, onyng da ólui mýmkin ekeni esine týsken sayyn  Zaghipa men balalary eske týsip, boyyn  saghynysh biylep, ómirge degen ýmiti qayta oralyp, ózine –ózi  keletin boldy.

Sheshushi úrys aldyndaghy tynyshtyq birneshe kýnge sozyldy, jauyngerlerding ayaqtaryndaghy salqyn etikter jyly baypaqtargha, shiynelder fufaykalargha auystyryldy, kýndiz aq jamylghylaryn sheshpeuge búiryq berildi, qara nan aq nangha auystyryldy,  búrynghyday bólimshege emes, endi eki adamgha jarty bólke berildi.

Batalion bekinisi ornalasqan jerden Edilding jaghasyn, qara týnekke oranyp, jermen jeksen bolghan, qol sozymdaghy Stalingrad qalasyn kóruge bolatyn.

Polk  artynda túrghan auyr zenbirek tehnika, odan keyin tizilgen auyr tankter men «tridsati chetverka» motorlarynyng gýrilderi alystan estildi, joghary komandalyq  dengeydegi  generaldar toby birinen song biri jasyryn basqaru punktine jinalyp, núsqaular men búiryqtar alyp jatty. Jazghy Don maydany kampaniyasynyng auyr úrystarynan qaljyrap, shegingen Rokossovskiy armiyasynyng әkki jauyngerleri búl tegin tynyshtyq emes, aldamshy «qyrghynnyng kókesi» alda  dep jorydy.

Komandiyri hat jazugha rúqsat etti. Sәlim jer asty blindajgha týsti, rota zampoliytinen  qaghaz aldy. Ol aq qaghazben qosa patron gilizasyna kiygizilgen úshtalghan qaryndash berdi, Sәlim siyamen jazatynyn aityp, qalam úshtyq súrady. Sәlimmen jasy shamalas zampolit komandir sumkasynan shýberekke oralghan eki úshtyqtyng bireuin úsyndy.

Búryn kónilin adamgha bildire qoymaytyn Sәlim eljiregen saghynysh sezimderin aq qaghazgha qalay aghylyp, tógilgenin ózi de bayqamady: «Amandyq hat. Ardaqty, ayauly Mýslima apa, asylym Zaghipa, qúlyndarym Úlmeken, Qonyrsha, Nyghmetjan  habar berip, amandyghymdy jetkizeyin dep qolyma qalam aldym. Habarsyz ketsem, sókpender, senderdi de, ózimdi de mazalaghym kelmedi. Kónil – kýiim, qalym  óte jaqsy, men túrghan jerde ýskirik ayaz, ýstimizge  jyly fufayka, ayaghymyzgha baypaq berdi, salqyn ala qoymas, soghysqa ýirengen siyaqtymyn» dep bastaghan ol aq betting eki jaghyn toltyrdy, oralghan song balalaryn ósirip, mal dәrigerligin jalghastyratynyn,  ýy salatyn armanyn jetkizdi, sonynda «Nyghmetjanymnyng iyisin saghyndym, Zaghipa úlymdy ózine tapsyrdym, jolyqqansha aman bolyndar!  Saghynysh sәlemmen, Sәlim» dep alghashqy jәne songhy hatyn bes býktep, ýsh búrysh jasady da, adresin jazyp, zampolitke úsyndy.

***

Aqpannyng ortasynda tang aldy toqtausyz auyr zenbirek soqqylarynan keyin sovet әskerlerining Stalingrad týbindegi sheshushi shabuyly bastaldy. Qorshauda  qalghan, jantalasqan jau әskeri  ózining negizgi kýshterine qosylmaqshy bolghan «pantera» tankileri men jayau әskerlerine qarsy túrghan batalion erlikpen toytarys berdi, nemis tehnikasy órtenip, jaudyng jayau avtomatshylary súlap jatty, jaudyng  basy qosylmady, qorshaudan shygha almady.   

Sәlim  jaralanghanyn sezbedi, snaryad  úshqyny  iyghynyn  búlshyq etin tesip, denesin qyzyl qangha boyady, saulaghan qandy toqtatu ýshin baylaghan oram bintting ong qolynyng qozghaluyna ynghaysyzdyq tughyzghasyn júlyp tastady. Eki kýn men eki týnge sozylghan úrystan  keyin batalion  qúramynda tiri qalghandardyn  ishinde  Sәlim de bar.

Batalion komandiyrining jauyngerlerding pozisiyalargha múqiyat bolsyn, әrkim ózin oq-dәrimen tolyqtyrsyn degen búiryghyn estigen Sәlim jaraqatyn úmytyp, qolyna  qaruyn qayta aldy, belin budy. Batalionnan qalghan sanauly jauyngerlerge pozisiyalardy jalghaugha búiryq berildi, «ziyg-zag» әdisimen jýgire qozghalghan olar andausyzda jaudyng jaudyrghan oghyna tap boldy. Qasyndaghy birneshe jauyngerding mert bolghanyn kórgen Sәlim nemis pulemetining  nazaryn ózine audaryp, týregele jýgirip oq jaudyrdy,  iyghynyng jarasyna qaramastan toqtap granatyn júlqy laqtyrdy. Qar ýstine qúlady, oq jaudyrghan nemis pulemetining ýni de óshti, osyny paydalanghan jauyngerlerding  qalghany   bekinis shepterine aunap jetkenderin  kórdi, kóz qiyghymen shygharyp saldy, kýshi tausylyp, demin alyp, biraz enbektedi.     

Bar kýshin jinap, kóterilip jýgirmekshi bolghan tústa keude týsyna týiilgen qatty soqqylardan qas- qaghym sәtte denesi ystyqqa órtenip, jerge ekpetinen qúlap týsti, keudesinen aqqan qyzyl qan qardy eritip, aq qargha jayylyp, kózi ashyq, әli de  tiri,  jauynger  Súltanov Sәlim:  «Kóke, kóke, kóke», - dep sybyrlap, ajal qúshaghynda jantalasyp jatty. 

***

Ylghal sinip, jer kepken boyda «Qyzyl aqyrap» kolhozshylary jer jyrtugha, egistik alqaptardy úlghaytu jónindegi audannan týsken diyrektivany oryndaugha kiristi, búryn jyrtylghan egistik jerlerge  arpa, biday sebu qaldyrylsyn, al bir myng gektar tyn  jerge tary egu kózdelsin degen núsqau keldi.

Halqy búrynnan da úiymshyl «Qyzyl aqyrap» kohozshylary alauyzdyqqa, enjarlyqqa jol bermedi, soghys olardy úiystyra týsti, kýsheyte týsti, qanday bolmasyn tapsyrmagha auyl júdyryqtay júmylyp, maydangha ózderining ýlesterin qosyp jatty. El ishinde olardy «Qyzyl aqyraptyqtar» dep atamaydy, «Aqyrap» kolhozshylary deydi. Auyl adamdary kolhozgha biriguge asa bir yqylas bildirmese kerek, kolhozdastyru qiynshylyqpen jýrdi, halyq kónbedi, kolhozgha kiruge yntasy bolmady, joghary jaq ne úsynbasyn  keri qaytaryp otyrady eken. Shydamy tausylghan sovetter maldy kýshpen tartyp alady, olardy qorqytyp kolhozgha kiruge kóndirdi. Audan kolhozdyng atyn «Oktyabri» bolsyn dep sheshedi, auyl basyndaghylar búghan qarsy bolady. Shyn ótirigi belgisiz, kózi kórgender: auylda mektep әli ashyla qoymaghan kezde, búrynghyday balalardy auyl moldasyna arabsha oqytugha beredi eken. Auyl moldasy: «Oktyabri» músylmansha, arapsha - «aqyrap» qoy deydi, balalar «aqyrap» sózin ilip alyp ketedi, әke- sheshelerine jetkizedi, sodan keyin auyzdan  auyzgha taralyp, aqyry «aqyrap» atalyp ketipti. Audandaghylar «Aqyrap» kolhozynyn  halqynan  jalyqqany sonshalyqty  búl ataugha kónedi, tek  soghys aldynda ghana «aqyrap» sózinin  aldyna  «qyzyl» degendi qosty  deydi.                            

Mýslima men Zaghipa ózderine  bólingen jer uchaskesin ógiz jegilgen aghash soqamen kýn batqangha deyin jyrtady. Mýslima apasy ógizding basynda, Zaghipa soqagha iye. Emshekten shyqqan Nyghmet kishkentay apalarynyng qolynda qalady. 

Jarty ay ishinde jyrtyp, sodan song tyrmalap ótti, mine endi eki kýn boldy tary seuip jýr. Aq oramal kiygen ekeu dorbalary toly taryny shashyp sebedi. Qyrattan tómen týsip, alystan olargha qaray jayau adamdar kele jatyr. Alystaghylardy kórgen Mýslima:

- Zaghipa, anau tóragha ghoy!

- IYә, apa.

- Anau Ásimajan, úly  Myrzaghaly da  qasynda, bizge kómekke kele jatyr au.

- Ózderi seuip bitirgen ghoy .

Jayaushylar jaqynday týsti, olardy egis jiyegine de shaqyrmady, jaqyndap keledi, aman saulyq ta súramady. Jayaushylardy toqtap, kýtip túrghan  Mýslimagha qart tóragha jaqyndap keldi, birdene aitty, hatty úsyndy, «Sәlim, Sәlimjanym» dep qara jerdi tizelep, zar jylaghan Mýslima apasynyng dauysyna jalt búrylghan Zaghipa kózderi jasqa toly abysyny Ásimany, onyng úly Myrzaghaliydi kórip, suyq habar әkelgenderin týsindi. Apasynyng qolynan hatty júlyp alghan Zaghipa egis jiyegine  jýgirdi, sol jerde eshkimge kórsetpey zaryn tókti, birazdan song qayghy zapyrangha toly ekeu, kóz jastaryn oramalymen sýrtip ay dalada dәn seuip jýre berdi, jýre berdi....

Býkil jer dýniyeni, adam júrtyn jaylaghan qasyret adam ómirin qiyp, ýmit- armandaryn jerge kómip jatty, soghystyng ayaghyna deyin әli 2 jyl 8 kýn bar edi.

Calauat Kәrim

Abai.kz