(Basy http://abai.kz/post/view?id=7271, http://abai.kz/post/view?id=7292 siltemelerde)

Áuezding ata mekeni  Bórili – Orta Aziya men Sibirdi jalghastyratyn keruen jolynyng ýstinde, Arqat beketining shyghysynda. Arly-berli kire tasyp, kópestik jasaghan Bereke jol shetinde otyrghan Áuezben tanysady. Ol – Almatynyng týbindegi Bayserke auylynyng azamaty. Sol Berekening nemeresi Núrjamaldy Omarhangha aittyrady. Omarhan – Aqylbaydan bir jas ýlken. Demek, Omarhan 1860 jyly tughan. Núrjamal kýieuinen alty jas kishi, yaghni, 1866 jylghy. Múhtar әkesining 37 mýshelinde, sheshesining 31 jasynda jaryq dýniyening esigin ashqan. Búl K. Orazalinning deregi. Ekinshi estelik bylay:

“Omarhannyng ýilenuine jәne sonau Jetisudan qyz aittyruyna nemere aghasy Samarhannyng septigi tiygen eken. Samarhan Semeyde iri sauda jasaytyn Sәbikey deytin ózbekpen tanysyp, onyng Raqymjan, Múqash atty balalarymen dostasady. Sóitip jýrip Sәbikeyding Mәdina degen qyzyna ýilenedi. Qúdandaly bolghan Omarhan Sәbikeymen birge Almatygha kire tartyp, 20-30 arbamen shilde aiynda attanady da, kýzde Semeyge alma әkelip satpaq bolady. Sonda Ábsәmet degen qazaq kópesimen tanysyp, eki-ýsh jyldan song onyng Núrjamal atty qyzyn aittyryp, alma keruenimen birge elge alyp qaytady. Núrjamal núrly, qara tory, kelbetti әiel edi. Núrjamaldan ýsh qyz, bir úl – Múhtar tuady. Omarhannyng baulap ósirgen aghasy Samarhan qaytys bolghan son, keyin jengesi Mәdinagha әmengerlik jolymen qosylady. Razaq pen Zura Samarhannyng balalary, biraq, Omarhan tәrbiyelep ósirdi” (M. Dihanbaev).

Eki estelik te bir-birin joqqa shygharmaydy, tek Bereke – Ábsemetting әkesining aty boluy kerek. Endeshe bәri ornynda. Al Áuez ben Samarhannyng qaysysy qúdalyqqa jýredi, búl pәlendey sheshushi mindet atqarmaydy. Ol – ekeuining de paryzy. Jol ekeuine de ortaq. Biz osy derekterge sýiene otyryp jәne ony Sayaqyptyng әr ólkedegi jón biletin kóne kóz bútaqtaryna synaqtan ótkize otyryp, 1997 Múhtardyng ata shejiresin jasap edik. Keyin, búryn beytanys shejireshiler shyghyp, on anyz dengeyine deyin kóterip, «shynnyng kózin boyapty». Boljamnyng bәri de mәtqapynyng isi ghoy. Tek sol shejireshining birining qatty qolqalauyna qapyda týsip qalyp: «Túrsyn! Omarhannyng boyyna óner bitirip, Múhtar da teginnen tumaghan shyghar – degen boljammen, onyng boyyna aqyndyq óner de qonghan. Qissa da shygharghan – dep aityp qalghanym. Teginde sening aldynnan ótip otyrmyn. Qalay týsindirseng de óz erkin. Keyngige shyndyq qalsyn», – dep edi asa qymbatty, jany jaqyn, qara tilding shesheni, sol túqymnyng sóz ústaghan sily degdarynyng biri. Biz de betinen almay, osy sózining ózin keltirumen emeuirin bere shektelemiz. Omarhan – jalghan qissasyz da qazaq ruhaniyatynyng tarihyndaghy úly әkening biri bolyp qala beredi. Al: «Qysqa jip kýrmeuine jetpey jýrgen son, úshyna kendir jalghap jibergen» kedey dәmening óz keshirimi ózinde.

Qyr qazaghy ýshin eng qútty meken – qys qystauy. Jaylau qyzyq pen qyzdyrmanyng u-duymen bilinbey óte shyghady.

«Áuez ben Samarhannyng qystauy – Bórili tóbe. Onyng qasiyeti – qatty qys, qalyng qarda malyn aman saqtap qalatyn Ayaqqaraghan, Býirekqaraghan dep atalatyn bútaly, qaraghandy jerlerde. Aumaghy otyz-qyryq gektarday. Ol arada kókteme ylghaldy kóp ústaydy da betege, tepseng úiysyp shyghady. Qystykýni siyr, týie siyaqty maldar sol qaraghan, tobylghynyng arasynda jatady. Ayaqqaraghannyng ortasynda 67 gektarday qara topyraqty jerge Áuez ýi-ishimen egin salyp, jyl sayyn astyq bastyrady».

Sol auyldyng ózinde ósken Mәjit Dihanbaev ýshin búl jay estelik qana emes, ózi basynan keshken, kózimen kórgen jәne mandayy terlep júmys istegen ýirenshikti tirshiliktin qam-qaraketi.

Endi úly jazushynyng ómirin ómir boyy saryla zerttegen, Múhtardyng kózi tirisinde yqylas-peyili qúlaghan jazushy Kәmen Orazalinning jinaghan deregine kezek beremiz:

«Núrjamal eskishe oqyghan eken. Qala tәrtibinde salynghan Arqat beketinde tuyp-óskendikten bolar, basqa qyzdarday búiyghy, úyalshaq bolmaydy, ashyq-jarqyn, turashyl, kishipeyil әri ajarly adam bolghan. Áuezding ýlken ýiindegi Dinәsil siyaqty bedeldi bәibishening jalghyz balasynyng әieli bolghandyqtan, erkin ósken kórinedi. Núrjamaldan: Qorlyqa, Rahiya, Kýlsim, Zúbayla, Múhtar, Ýmiya tughan. Ýmiya qazir Almatyda túrady. (1989 jyly qaytys boldy – T. J.) Múhannyng basqa apalary jastay qaytys bolady. Qazaq ortasynda eng mәdiynetti sanalatyn Abay auylynyng adamy bolugha әrkim-aq talpynghan. Omarhan da Abay auylyn jaghalap, óner qughan jastardyng biri bolghan. Dombyra tartyp, óleng aitugha, kórip-bilgen, estip qalghan jaylardy mәnerlep, oramdy bayandaugha talpynghan. Áuez Múhtardy bes jasynan bastap ózi oqyta bastaydy. Múnday әdet Abay ainalasyndaghy aqsaqaldardyng kóbine tәn qasiyet. Óitkeni, olar balasy erteng molda aldyna barghanda eshtene úqpay jýrse, “Abaydan úyat bolady” dep qysylady eken.

Múhtardy oqugha ózi әzirlegen Áuez ony alghash ret 1904 jyly kýzde “Búzylghantam” degen jerde oqugha beredi. “Búzylghantam” – Jiydebaydyng teristik jaghynda, Esenbay jyrasymen qatar jatqan qonys aty. Jazghytúrym jәne kýzde Qúnanbay auyly meken etetin búl jerden Zere óz balalarynyng qara suyqtan tonbauy ýshin ersili-qarsyly etip ýsh bólmeli ýy saldyrghan. El jaylaugha shyqqan kezde búl ýy iyesiz qalady da, jýrginshiler, úry-qarylar ony býldirip ketedi. Jylda týzetse, jylda solay búzylyp qalady. Sondyqtan da ol qonys – Búzylghantam atalghan. Eng alghash Abay da osy Búzylghantamda sabaqqa bardy. Sodan keyin jyl sayyn Búzylghantamgha kelgende balalardy oqugha beru tәrtipke ainalyp ketedi.

Múhang da sol arada Múrseyit Biki balasynan sabaq alady. Múrseyit – Abaydyng hatshysy, jan-jaqty óner iyesi bolghan adam. Ol óz shәkirtterining qolyn jattyqtyrushy ýshin olargha ýnemi Abay ólenderin kóshirtken jәne sol ólenderdi jattatqan. Qazir Abay audany Múhtar Áuezov sovhozynda túratyn Múrseyitting balasy Raqymbay aqsaqal (1886 jyly tughan) bylay deydi: “Jasymnyng eseygenine qaramay әkem meni jylda oqytatyn. Múhtarmen de birge oqydym. Múhtar basqa balarday әkemnen qashpaytyn. Áli esimde, әkem jylda alghashqy sabaghyn bastaghanda “Abaydy bilesinder ghoy. Abay degen sózdi jazyp ýirenemiz”, – dep bastaushy edi» («Semey tany», 17. 11. 1967 j.)

Jerding de, elding de jaghdayyn jatqa biletin ústaz aghanyng Kәmen Orazalinning Múhtardyng ómiri turaly “Abaydan son” atty úshtaghan romany jazushynyng beynettenip jýrip tapqan zeyneti. Kórkem shygharma bolghandyqtan da biz búl shygharmagha eshqanday silteme jasamadyq. Ekinshiden: Kәmen Orazalinning birinshi kitabyna qatty qiyanat jasalyp, “Alashordanyn” mýsheleri, solardy jaqtady degen baybalamnyng nәtiyjesinde Túraghúl, Kókbay, Shәkerimning attary ózgertildi, oqighany ózgege telip jazugha mәjbýr boldy. Tәuelsizdikten keyingi basylymynda qalpyna keltiruge dәrmeni jetpedi. Sondyqtan da K. Orazalinning maqalalaryna ghana jýgindik. Jogharydaghy pikirine oray, mynaday súraq qoyghymyz keledi. 1904 jyly Abay qaza boldy. Búl qaraly jyl. Sondyqtan “Búzylghantamdaghy” mektepke shәkirtterdi jii kýmәndi jay. Ekinshiden: Jiydebay men Bórilining arasy 100 shaqyrymday jer. Jeti jasar Múhtardyng baryp qaytuy qiyngha soghady. Ýshinshi: Raqymbay Múrseyitúlynyng auyly – Qasqabúlaqtyng manynda, Bórilige jaqyn. Sondyqtan da Múhtar sauatyn Búzylghantamda emes, óz auylynda ashqan. Osy turaly jazushynyng ózi:

«Oqudy bes-alty jasqa kelgen song ózimning ýlken әkemnen oqy bastadym. Sol kisining aldynan hat tanyp, týbi oqityn bolghan song 9-10 jasymda әkemmen birge tuysqan agham Qasymbek qasyna alyp, basynda bir jyl Semeydegi Qamaly degen haziretting medresesinde músylmansha oqytty da, artynan orysshagha berdi. Orys oquyna әueli ózi dayyndady. Sodan keyin bir qys el ishindegi auylnay shkoldan, Ábish Qasenov degen Semey seminariyasyn bitirip shyqqan qazaq uchiytelinen oqyp, kelesi jyly Semeyding “5 klasnyy gorodskoy uchiliyshesine” týstim. Sodan әri mekteptegi oqu tәrtippen ketti. Qalagha baryp oqy bastaghangha sheyin auylda ótken balalyq uaqytynda әkelerimning ýnemi oqytatyny Abay ólenderi bolatyn. Ol kezde elding basty adamdary balalaryna oqytu ýshin Abay kitabyn, belgili kitap kóshirgish moldalargha aqsha berip әdeyi jazghyzyp alatyn.

Men beri kelip, es bilgen zamangha sheyin kóshirushilikpen kýn keshken kisi – Múrseyit degen molda edi. Ol sony kәsip qylyp alghan. Abaydyng qara sózi men ólenin týgel kóshirip bergenine bes tenge aqy alushy edi. Bir jyl jazghytúrym óz әkem “Abay kitaby keldi” – dep ózimdi kóp uaqyt bir ýlken qyzyq syy beretindey dәmelendirip jýrip, ayaghynda qar ketip, aq shyghyp kele jatqanda sol kitapty әkeldi. Sonda el qystaudan kóshkenshe kýndiz-týni ózi ýide bolghan uaqytta Abay ólenderin jattatyp, sony ylghy aitqyzyp, tyndap, jaqsylap jattap almaghan jerlerimdi qaytadan otyrghyzyp, qayta jattatushy edi. Abaydyng ólenin jaqsy kórdim. Bәrin úqpasam da úiqasynyng ózi de qyzyqtyrghanday әser etetin. Biraq әkem ylghy jattaugha bergende qaydaghy úzaq, qiyn sózderin beretin. Sonyng ishinde “At synynan” bastap “Allanyng ózi de ras, ózi de ras” – degen ólenderin jattaghanym esimde bar. Bir uaqyt “Masghútty”, “Eskendirdi” de jattatty. Sol jazghytúrymday auyr salmaq kórgen uaqytym joq edi. Búryn sharua istep, mal baghyp, tәrtipti enbekke salynghan jerim de joq bolatyn. Ýitkeni bir shesheden jalghyz erkek bala bolyp, ýlken sheshemning qolynda ósken erkeleu bala boldym. Ózimizding dәuletimiz orta, yaki, ortadan góri jogharyraq bolatyn. Óz әkem de bir shesheden jalghyz bolghan, onyng ýstine erkek balany qyryqqa taman jaqyndaghan kezinde, zaryghynqyrap baryp kórgen. Sonyng bәri maghan beynetsiz, toghyshar, ýy tentek bala bolyp ósuime qúryq bergendey bolyp edi.

Sonymen, eng alghashqy “tizeni” Abaydan kórdim. Ólenin kýndiz de, týnde de jattadym. Ákem jattatyp tyndaghannan basqa eshtene qospaydy, kóp maqtamaydy da, biraq bilmesem úrsyp ta qoyatyn boldy. Anda-sanda asa ýlken ólendi kýn-týn jattap, zorlyqpen ghana birdeme qylyp aityp shyghatyn bolghanda, sýisinip maqtaghan bolady. Keyde shyn yrza bolghany ghoy deymin, ózi qús atugha shyqqanda qasyna ertip alyp, atqan qústaryn berip ýige qaytaryp: “Ózim kelgenshe pәlen ólendi jattap qoy” – dep taghy da jýk artatyn. Sonymen bir qys, bir jaz Abaydy týgelge jattap shyghyp edim. Beri kelip, orys oquyna kelgen song Abay alystap qaldy», – deydi.

Búghan qaraghanda bizding pikirimiz oryndy siyaqty. Sondyqtan da “Múrseyit Bikeúlynyng mektebin bitirdi” – degennen góri, sol kisining dәristi oqytu әdisin qoldanghan әke mektebinde oqydy deu dúrys siyaqty әri shyndyqqa da sol jaqyn. Sonymen Abaydyng hatshysy, onyng kóshirgen ólenderi qyzdyng jasau basynyng ornyna jýrgen, úly aqynnyng shygharmalarynyng saqtaluyna birden bir enbegi singen Múrseyit Bikeúlynyng oqu tәsilin iygeru barysynda Múhtar ýlken synnan ótti. Áuez qart nemeresi Múhtardy dala danyshpany ólerden bir jyl búryn, sәuir aiynda alyp baryp, Abaydyng batasyn alady. Abay otyrghan ýige: “Dinәsil әjening “Qonyr qozysy ghoy búl” – dep Maghauiya ertip kirse kerek. Abay Múhtardy ózine shaqyryp, mandayynan sipapty. IYiskemegen, sipapty. Balagha suyq bolghan úly aqyn. Biraq Múhtargha jyly úshyrap, yqylasyn audarypty. Oghan Áuez atasynyng “miyn ashytyp” jattatqan ólenderining de sharapaty tiygen jәne Maghauiyanyng tilegin eki etpeytin kórinedi.

Kim bilsin, Múhtardyng – Múhtar boluyna basynan sipaghan sol bir meyirim-qayyrymy mol, ystyq alaqannyng jyluy da әser etken shyghar. Batany alghan son, is bitti dep oilaghan bala sodan keyin minez kórsetse nesi aiyp. Qalay degenmen de ýstine ýlken adamnyng ózi rúqsatsyz kire almaytyn Abaydan bata aluy, alty jasar bala ýshin úly olja edi.

Dana men bala bir-birin osylay kóredi.

«Múhtar Abaydyng ózin de bosaghadan syghalap kórgen emes. Abaydyng óz balalary men nemerelerine ere jýrip, erkin kórgen. Keng mandayly, kózi baqyrayghan, juan shal segiz-toghyzgha (alty-jeti boluy kerek – T.J.) kelgen jas baladan әldeqanday óner kýtkendey ýmitti kózderinen meyirim tóge jyly qaraydy eken. Abaydyng ózi shygharmalarymen, Pushkinnen, Lermontovtan, Krylovtan jasaghan audarmalarymen Múhtar bala jasynan tanys. El ishinde qoljazba kýiinde taraghan, jastar arasynda әnmen aitylatyn. 1905 jyly birinshi ret Qazanda basylyp shyqqan, úzatylatyn qyzdar jasauynyng basy bolyp ta taray bergen Abay shygharmalary (qazir Peterburgtegi basylymnan búryn Abaydyng Qazan qalasynda shyqqan kitaby bar ekeni anyq bolyp otyr – T. J.) bolashaq jazushynyng ystyq jýregine qúiyla bergen, qúiyla bergen. Búl “Ayttym sәlem qalamqas” pen “Tәnirim qosqan jar eding sen” (Tatiyananyng әni) býkil Arqa elderine keng tarap ketken kezi. Mysaly, qiyr shette jatqan bizding elderge osy ólendi óz әnderimen taratqan Beke degen әnshi qart әli tiri, osy kýni Qyzyljarda túrady» (Ghabit Mýsirepov).

Múhtar úly aqynnyng batasyn alghannan keyin bir jyl ótken song Abay dýniyeden qaytty. Balashaqpaqtyng qara jamylghan adamnan qabyrghasy qayysty. Solardyng arasynda at qoyyp, bauyrymdap kelgenderding ishinde Áuez ata da, Omarhan әke de bar edi. Ol kórinisti qozy kósh jerdegi dóng basynan jeti jasar Múhtar da qamygha kórip túrdy. Abay auyly qara jamyldy. Endi ol ýiding balalary taygha minip jaryspaydy, ózendi boylap ýirek-qaz qumaydy, ertegi aitpaydy, asyq oinamaydy. Onyng sebebi, byltyr basynan sipap: “Ájesining qonyr qozysy osy eken ghoy. Atannyng kónil quanyshy, elinning úly bol” – dep bata bergen, ózi ólenin jatqa biletin Abay atasynyng qazasy ekenin bildi.

Abay siyaqty úly adamnyng ómirining әr kórinisi – ýlken taghylym. Ol turaly aityp beretin adamdar kelmes sapargha attanghan. Sol bir ayauly aqynnyng beynesi emis-emis eles kýiinde esinde qalghan Aqyliya (Aqysh) jәne Mәken Túraghúl qyzdarynyng esteligi – Abay qazasy men onyng sebepterin ashatyn eng songhy kuәlik sózding biri. Saqara tósindegi eng bir auyr oqigha turaly әngimeni tolyqtay úsynyp otyrmyz. Búl jaydy bilmey Múhtardyng tanym jolyn tarazylau da mýmkin emes.

Aqyliya Túraghúl qyzy: «– Ákem ólgende men tórt jarym jasta bolatynmyn. Esimde qalghany: úzaq uaqyt boyy qaraly jylau, bauyrymdaghan dauys ýzilmedi. Sodan 40 kýn búryn Maghysh (Maghauiya) qaytty ghoy dýniyeden. Sonda Abay әkem tanerteng el kelgende basyn kóterip otyrdy da, keshke júrt tarqaghanda teris qarap, keregege betin berip jatyp alatyn. Túrash agham: “Arghy-begi túqymymyzda qúsaly eshkim bolghan joq edi. Abay aghamdy qayghy әketti” – deydi. 1904 jyl jalpy júrtqa auyr bolypty. Eldi jút jaylapty. Bauyrym Jebireyil sonda besikte. Ol tughanda Túraghúl, Maghauiya aghalarym Aqshoqyda eken. Razaq (Múhtardyng aghasy – T. J.) sýiinshi súrayyn dep barsa, Maghysh joq. Tórdegi ýide býrkenip syrqattanyp jatqan Marjan tәtemdi (Maghauiyanyng әieli) kórmey shyghyp ketipti. Ol kisi sonynan qatty renjiydi. Joldan Erejep degen eti tiri jigit qosylypty. Onyng әkesi Qúnanbay túsynda Kavkazdan kelipti de Qazaqbay atanyp ketipti. Jiydebaygha kelgende Abay әkem “sýiinshige” at atapty. Sonda Razaq:

– Enbek – Erejeptiki. Atty soghan arnanyz. Jolymdy berdim. Men ózinizding atynyzben shauyp habarladym. Ólse qúny joq. Al, myna Erejep, óz atymen shapty, – degende:

– Joq, quanysh seniki. Al Erejepke tay atadym, – depti.

Birde dastarqan basynda otyrghanda Jebireyil tyrbandap әkeme úmyty-lypty. Abay әkem quanyp:

– Osynyng keudesi ózime tartqan. Kórding be maghan úmytylady, – depti. Sonda:

– Joq, dastarqandaghy kәmpitke tyrbandaydy, – degenderge:

– Joq, oghan emes, maghan qarap túr. Mening kózime bala tura qaray almaushy edi. Mynau seskenbeydi, – depti. 

Ómir degen qily-qily, qatpar qatpar. Maghyshtyng qyrqynda Abay әkem qaytty. Onyng qyrqyn Semeyde berdi. Eski Semeydi aitamyn. Sol kýni Aqylbay agham da mәngilikke kóz júmdy. Túrash agham әngimesinde aitushy edi. Abay әkemning qyrqyn Toghalaq ruyna singen negizgi kerey Bekbaydyng ýiinde ótkizgen. Sonda Aqylbay Zikәiil, Túraghúl aghalarym sergu ýshin monshagha týsipti. Aqyl agha:

– Monsha jaqsy eken ghoy. Etim bosap, sergip qaldym, – depti.

Týnde bir bastyghyrlyqqan dybys shyghyp, Túraghúl agha oyansa, Aqyl agha jantәsilim beripti. Ol kezde eski Semeyden – jana Semeyge parom arqyly adamnyng sýiegin ótkizbeydi eken. Soghan qaramastan, tanghy birinshi kezekpen Aqylbay aghanyng sýiegin bergi jaghagha ótkizgende, qalyng el tang qalypty.

– Abaydyng arty әli ólmegen eken-au, – depti.

Sodan Abay әkemning artynda Túraghúl shanyraq iyesi bolyp qaldy».

Mәken Túraghúl qyzy: « – Shyraghym, qansha dilmar bolsam da, saghan әkem turaly (Abay), onyng óleng patshalyghyndaghy ónegesi jóninde, óner qughan úrpaqtary jayynda tughan әkemdey seziletin qamqor da asyl agha Múqang barysynda “kónilimde kir qaldyrmay” týgel sózding týbin qosyp aityp bere almaymyn-au. Onyng ózi bir әlem ghoy. Bir-birine úqsas ta, úqsamaytyn da jandar emes. Árqaysysynyng jýrek terenine ýnilip, ystyq lebin sezinu barang tartyp, egilgish bolghan kәrteng kónilge de osal tiymes. Aytsa – sóz de, ýzik-ýzik oqigha da tabylady. Biraq oqighasy da, mәn-mazmúny da, taqyryby da “qiynnan qiysyp”, bir-birin tolyqtyryp, ózara sabaqtaspaghan song әngimening shyrqy búzylyp, qiiy qashady. Adamgha da ala-qúla әser etedi. Sondyqtan da, men ózimshe ishtey jýielep alayyn. Sabyr et, shyraghym...

Osy әngimemizdi basynan, yaghni, әkemnen – Abaydan suyrtpaqtasaq qaytedi. Sonda uaqyt izimen jýrip otyramyz. Bәri de ret-retimen jol-jónekey әngimemizge qosylyp, ne qalyp otyrady. Men, shynyn aitu kerek qoy, әkemdi kórgen joqpyn, ol turaly Túrash (Túraghúl) aghamyzdyng aityp otyrghan әngimesin kóp tyndadym. Ol kisi mening kónilimdi qaldyrmaytyn. Án ýiretip, janyna jaqyn tartatyn. Biraz әngime Aqysh әpkemning bayandauymen oqyrmandargha tanys qoy. Sonda da...

Ras, Aqysh әpkem aitqanday, әkem (Abay) alty ailyq Jebireyildi erekshe únatypty. Tipti, Maghauiya aghanyng qazasy kezinde dastarqan basynda Jebireyil әkeme úmytyla berip, talpynys jasapty. Sonda әkem:

– Ójetin-ay. Mende qansha ghúmyr qaldy deysin. Aqylymdy tyndamasa da, aldymnan dәm tatsyn. Tilim darysyn, – dep bóbekti qolyna alyp, meyizdi tilimen talghap, Jebishke beripti.

Ákeme bala emes, ýlken adamdar tura qaray almaydy eken. Sol kýni Maghauiyanyng qyrqyn bererden biraz búryn:

– Túqa, (Túraghúldy әkemning auyly solay erkeletip atasa kerek) sen bel sheshpegeli ay boldy. Ýsh kýn múrsat. Auylyna bar, – depti Abay atamyz.

Sol sәtte Túraghúl auylgha attanyp ketipti de, eki kýn ótkende kónili elegizip, mazasyzdanyp, әldenege elendey beripti. Ákemning ýiine jele jortyp kelipti. Esikten kire bergende, túla boyyna diril jýrip, titirkenip ketipti. Ákemning beti qyzaryp, janarynyng jiyegindegi qyzyl syzyghy qan qyzyldanyp, basy moyynymen tútas isinipti. Auyr kýrsinip, erekshe bir nazben Túrashqa:

– Túqa, saghyndyrdyn, zaryqtyrdyn, – depti.

– Óziniz ýsh kýnge múrsat ettiniz. Men eki-aq kýnde oraldym, әke!

– A, dertti boldym ghoy, – dep kýrsinip betin búryp әketipti.

Sonynan súrastyrghanda ayaq astynan auyryp, kózi qantalap, basyna isik jýripti. Densaulyghy myqty, quatty adam tosyn dertpen arpalysyp ýsh kýn jatypty. Beti narttay qyzaryp, ot-jalyn shashyp, taqiyasy basyna simapty. Túrash agham, keyinnen sol oqighany esine alyp: “ – Óy sol bir atausyz tosyn dert qazirgi qan qysymy ghoy deymin. Maghauiyany qatty nazalanyp aza tútty. Miyna qan qúiylghan ghoy. Dәl osy dert. Dәrigerlik sypattardaghy jazghan belgisi úqsaydy”, – degeni esimde.

Maghauiyanyng qyrqyn bergen kýni Abay әkem qaytys boldy. Jas shybyqtardy qiyp arbagha salyp, әkemning sýiegin jaylaudan Qúnanbay ziratyna qoi ýshin etekke týsedi. 30 jigit qosshy alghan Túraghúl agha Jiydebaygha jete bergende arbada, sýiekke qaraylap otyrghan el “kishkene molda” atap ketken kisi júrtty toqtatyp:

– Shyraqtarym, Abay aghany osy Jiydebaygha Ospan ziratynyng qasyna qoyayyq. Basyna tolghan iritki qan aqyretke tama bastady, – deydi.

Otyz jigit qabir qazypty. Astynan jaqpar tas shyghypty. Sony qashap otyryp sýiekti qoyypty. “Basynyng bir tamyry jarylyp, et pen terining arasyna qan úiyp qalsa kerek”, – dep Túraghúl agha ózinshe boljal jasaytyn.

Men anau jyldary әkemning (Abaydyn) basyna eskertkish túrghyzamyz degende Semeyge bardym. Múqang da bizben birge jýrmekshi edi, Mәskeuge shúghyl shaqyrumen jýrip ketti. Sonda qabirding jan-jaghy shynynda da tas eken. Zady, auany ishke jibermese kerek, ishi qúrghaq eken. Túrash aghaydyng әkeme tikeley qatysty aitqan sózderi osy, shyraghym.

Kózi tirisinde Abay әkem jas jetkinshekterding ayaq alysyn baqylap, iltipat bildirip otyrady eken. Ásirese, Kәkitay Ysqaqovqa erekshe yqylas qoyypty. Ol oryssha hat tanyp, Semeyge banki mekemesine ornalasypty. Onyng búl quanyshyna ortaqtasyp әkem de (Abay) Semeyge kelipti. Kәkitay qyzmettesterin restorangha qonaqqa shaqyryp, Túrash aghamdy kisi kýtisuge súrapty. Sonda:

– Balalar! Túqa, búl auyl qonaghy emes. Qol qusyryp, tabaq úsynatyn. Olar synshyl, tәkәppar. Ózindi ústa, tosylma. Qyzmetkerler shampan, koniyak ishedi. Ekeuing de, óz qonaghyng bolghan song dәm tatarsyndar. Áytpese, mәdeniyetsizdikke sanalady. Tek, aqylyng ornynda bolsyn. Aralasyp óskendering jaqsy, – depti.

Qonaqtan týngi ýshting mólsherinde Kәkitay men Túrash agham qaytyp oralsa, әkem qazaq ýide shamnyng jaryghymen kitap oqyp, anda-sanda jazyp otyr eken. Ákem qazaq elining shyghu tegi “qazaq” degen sózding atauy, kóne mәdeniyeti, tili, shejiresi jayynda kóp izdenip, sonyna týsken. Semeyden qolyna naqty, keng maghlúmat beretin tarihy derekter ilikpegen. Shaghatay, parsy, arab tilindegi jazbalardyng sýrleuin kóp suyrtpaqtaghan. Aqyry búl súraqqa jauap beretin derekter Orta Aziya, Grek, Týrkiya, Arab, Ýndi elinde kezdesetinine kózi jetip, óner ghylymgha talpynghan, zerek, adal inisi Shәkәrimdi qajygha barugha júmsap túryp:

– Men seni payghambar jolyna júmsaghanda, ghylym jolyna núsqaymyn. Jolda kóneden jazba maghlúmaty bar kóne qala, ejelgi el kóresin. Qazaq halqyna qatysty derek jina. Sayahat – el tanu. Meke men Baghdadta ghylym ordalary bar. Sonymen tanys. Shejire izde, – dep ósiyet etipti.

Kenetten kiylikken Abay qazasy Shәkәrimdi birer jylgha bógeydi. Shәkәrimning de Múhtargha әseri óte kýshti boldy”.

Sol bir qaraly jaz Múhtardyng bala zerdesine qatty әser etipti. 

(jalghasy bar)

Túrsyn Júrtbay

Abai.kz