Býginde kópshilik ortada «qazaqtyng ghylymy fantastikasy endi ghana ayaghynan túryp kele jatyr» degen pikir bar. Biraq búl «qazaqtyng arghy-bergi әdebiyetinde fantastika janry mýlde bolmaghan» degen úghymdy bildirmese kerek.

Býginde kópshilik ortada «qazaqtyng ghylymy fantastikasy endi ghana ayaghynan túryp kele jatyr» degen pikir bar. Biraq búl «qazaqtyng arghy-bergi әdebiyetinde fantastika janry mýlde bolmaghan» degen úghymdy bildirmese kerek.

Bile bilsek, qiyal-ghajayyp dýniyelerding eng ozyq ýlgileri qazaqtyng halyq auyz әdebiyetinde jatyr. Mәselen, ertegiler men batyrlyq dastandar arqyly halqymyz óz qiyalyndaghy erjýrek erlerding qanday minsiz beynesin somdady desenizshi! Kerqúla atty Kendebay, Ertóstik, Qobylandy men Qambar, Alpamys siyaqty minut sayyn ósip, saghat sayyn tolysyp otyratyn, atsa, oq ótpeytin, shapsa, qylysh kespeytin, jýgirgen angha da, úshqan qúsqa da jetkizbeytin, erekshe jaratylghan jandar beynesi, bir esepten alghanda, kóp teperish kórgen, talay zúlmatty basynan ótkergen momyn halyqtyng qúrysh bilek qorghaushygha múqtajdyghy nәtiyjesinde sonshama túlghalana týskendigi dausyz. Sonday-aq úshqyr kilem, «pis» dese, ishinde tamaq pise qalatyn siqyrly qazan, «qús» dese, altyn qúsatyn esek, sauysqannyng qúiryghyn bildirmey júlyp alyp, birinikin birine auystyra qoyatyn ailaker, Tausoghar men Kóltauysar nemese jerasty patshalyghy men Kýn astyndaghy Kýnikey qyzdyng eli, bәri-bәri - jaqsy ómirdi arman etip, janalyqqa, jaqsylyqqa úmtylghan qazaq júrtynyng kóregen kónilining aighaghy. Óitkeni san ghasyr búryn týiin tastap, úrpaqtan-úrpaqqa amanattala otyryp, terenge tamyr jayghan sol arman týptin-týbinde bәribir aqiqatqa ainaldy. Yaghny býgingi zamanauy tehnologiya úshqyr kilemdi - úshaq pen zymyran, altyn qúsatyn esekti - týrli bankter men bankomattar, Tausogharlar men Kóltauysarlardy ghylymy progresting ózge de jetistikteri arqyly negizdep berdi. Búl fantastikanyng býginnen góri, bolashaqqa qyzmet etetin janr ekendigin kórsetedi. Sonday-aq ol, bireuler oilaghanday, ghylymy bilimning jay ghana jarshysy bolyp qoymay, oqyrmandy ghylymiy-әleumettik úghymdar men týsinikterge boylatyp, qiyalyn úshtaydy, oiyn damytady.

Ásili, fantastikalyq dýniyelerdi ghylymy progresting izashary deuge bolady. Sonymen birge asa manyzdy ghylymiy-tehnikalyq janalyqtardy qabyldaugha júrt sanasyn dayyndauda da búl janrdaghy shygharmalardyng kóterer jýgi zor. Mәselen, «kosmonavt», «kosmos korabli» degen úghymdar milliondaghan adamdardyng sanasyna Yuriy Gagarinning gharyshqa úsharynan kóp uaqyt búryn tap sol fantastikalyq kitaptar arqyly engen. Fantastikanyng múnday yqpaldy kýshke ie bolu sebebin belgili bir dәrejede «ghylym barlaushysy» bola biletindiginen izdegen abzal. Aytalyq, Aleksey Tolstoydyng «Giyperboloid injenera Garina» atty belgili shygharmasy Nikolay Basov, Aleksandr Prohorov tәrizdi akademikterding lazerlik tehnikany oilap shygharuy barysynda ýlken ról atqarghan. Sol siyaqty osydan biraz jyl búryn ghana adamnyng birneshe saghat boyy su astynda boluyna mýmkindik beretin jasandy jelbezekter jasaldy. Al búl janalyqty kópshilik fantast-jazushy Aleksandr Belyaevting «Chelovek-amfibiya» romany arqyly osydan talay jyl búryn negizdelgen oidyng is jýzine asuy retinde qabyldady. Qysqasy, býginde shyndyqqa ainalyp otyrghan «baylanys sputniygi jәne galografiya», «lazer jәne gendik injeneriya» siyaqty basqa da kóptegen tosyn qúbylystar fantast-jazushylardyng bir zamandardaghy jay túspaly ghana bolatyn. Osynau әdeby janrdyng paydaly әserin tanymal adamdardyng kópshiligi moyyndady jәne moyyndap ta jýr. Mәselen, gharyshtanu teoriyasynyng pioneri K.E.Siolkovskiyding búl salagha degen qyzyghushylyghy Juli Vern shygharmalary arqyly oyanghandyghy bәrimizge mәlim. Al gharysh kemelerining ataqty konstruktory S.P.Korolev fantastikalyq әdebiyetti tereng bilgen jәne joghary baghalaghan. Sonday-aq belgili gharyshkerlerding deni ózderin gharysh әlemine bauraghan, yntyq etken fantastika ekendigin jasyrmaydy.

Ghylymdaghy sekildi, fantastikanyng da ózining mәngilik taqyryptary bar. Jәne olar uaqyt pen kenistikke sayahat, jasandy intellekt, jerden tys әlemdegi órkeniyet, tirshilikting basqasha formalary siyaqty júmbaq jayttardy qamtidy. Eng bastysy,  ótkenge nemese bolashaqqa qatysty әldebir әlemnin, belgili bir sәtting beynesin keyiptey otyryp, fantast-jazushylar oqyrman qiyalynyng kókjiyegin meylinshe keneytedi. Fantastikalyq shygharmalardyng mindeti múnymen ghana shektelmeydi. Yaghny búl janr әldebir ghylymy janalyqtyng adamnyng ómiri men qoghamnyng damuyna tiygizer әserin kórkemdik túrghyda úghynugha kómektesedi. Mәselen, qay kezde de ghylymy janalyqtar birynghay jaqsylyq alyp kele bermeydi. Keybir ozyq oilardyng teris maqsatta paydalanylyp ketetin de kezi jetkilikti. Osy rette fantastikalyq tuyndylar ghalymdardy ghylym adamyna jýkteler býkil adamzat pen bolashaq aldyndaghy jauapkershilik jóninde oilanugha mәjbýrleytindigimen de qúndy.

Qazirgi qogham - aq pen qara, jaqsylyq pen jamandyq qat-qabat kelip jatqan meylinshe kýrdeli qogham. Últaralyq qaqtyghys, diny alauyzdyq, jerasty baylyghy ýshin baqtalastyq, atomdyq soghys, adamdardyng robottanyp bara jatuy, esti adamgha osynyng bәri - mún, bәri - mәsele. Meyli kinoda, meyli әdebiyette, júrt yqylasynyng fantastikagha erekshe auyp otyrghandyghyn eskersek, osy janrdy paydalana otyryp, janaghyday teketiresterding saldaryn aldyn ala túspaldau arqyly jamandyqtan jiyrendiru, eskertu maqsatynda manyzdy ister tyndyru - әbden mýmkin nәrse. Ol ýshin tek fantastika janryn jan-jaqty damytyp, osy baghytta qalam terbeytin jazushylardy meylinshe yntalandyra týsu qajet. Fantastikanyng berik irgetasy sonau zamandaghy auyz әdebiyetinde-aq qalanghan qazaqtay talantty halyqtyng býgingi qalamgerleri «Avatar» men «Garry Potterlerdi» on oraytyn óreli shygharmalardy әli-aq ómirge әkeledi. Áriyne, mýmkindik tughyzylghan jaghdayda...

Bir pikir

Shәmshiyden ÁBDIRAMAN, fantast-jazushy:

- Fantastika tipti de balausa janr emes. Bizding kórkem әdebiyetimizding ózi fantastikadan bastalghan. Keshegi qiyal-ghajayyp ertegilerimizding ózi - halqymyzdyng әlemdi tanuynyng bir formasy. Fantastikanyng eng ýlken qasiyeti - onyng tanymdylyghynda. Fantast-jazushylar tarihy shyndyqty taldap, ghylymnyng negizinde jaqsy shygharma beruge tyrysady. Búl janrdyng qiyndyghy da - osynda. Degenmen týp-tamyry terende jatqan qazaq fantastikasy eshqashan joghalmaydy, mýmkindiginshe damy beredi. Onda da halqymyzdyng últtyq qúndylyqtary negizinde damuy kerek. Yaghny kosmopolittik úghymdargha úrynbay, qazaq taqyrybyn kóteru arqyly elge intellektik bilim berui tiyis...

Roza RAQYMQYZY

"Alash ainasy" gazeti 22 mausym 2010 jyl