Senbi, 31 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 111492. Jazylghandar — 106187. Qaytys bolghandar — 1825
Kәsip-týbi nәsip 4535 0 pikir 24 Nauryz, 2016 saghat 14:05

IYNE-JIPTEN IYGILIK IYIRGEN ISMERLER

 

 

Naryq zany qoghamnan bәsekege qabiletti boludy talap etedi jәne búl ónerkәsip órisining órkendeuine, kәsipkerlikti qoldaugha baylanysty ekendigi mәlim. Qazirgi kezde elimizde kәsipkerlikti qoldaugha barynsha kónil bólinip otyr. Soghan sәikes «kәsibim – nәsibim» deytin azamattar qatary kóbeyip keledi. Onyng ishinde qazaqtyng últtyq qolónerinde búrynnan bar ismerlik kәsipti tandaghandar da jeterlik.   

 Qolóner salasynyng sheberi, daryndy suretshi, ýzdik keskindemeshi Irina Bәkirova – tiginshilikpen ainalysyp jýrgen atyraulyq kәsipkerlerding biri. Onyng aituynsha, býgingining adamyna bir kәsip azdyq etedi. Yaghni, túraqty júmystan týsetin tabysqa ghana senip otyra beruge bolmaydy.

- Daghdarys pen damudy qatar keshken qogham tek taza enbek pen ýnemshildikke ghana iyek artuy tiyis dep oilaymyn. Sondyqtan, toqyma ónerkәsibine óz ýlesimdi qosqym keledi. Ismerlik óner  shygharmashylyq qabilet pen asqan tózimdilikti qajet etedi. Shýkir, qazir toqyma júmysyn jenildetetin týrli sheteldik qúral-jabdyqtar jeterlik. Kәdimgi kir jughysh mashina sekildi barlyq qyzmetti bir ózi atqaratyn tigin qúrylghylary bar. Toqymashygha tek matany nyghyzdap, iyne men jipti dayyndap otyru ghana qalady. Kóilekting bir bóligin toqu ýshin tigin mashinasynda tizilip túrghan 400 iyneden qyryq iyneni múqiyat sanap alu qajet. Zamanauy tehnikada qazir avtomatty eseptegishke deyin ornatylghan. Ol toqyma ónimining úzyndyghy men enin aldyn ala ólshep beredi, - deydi Irina.

Janadan kәsip ashqysy keletinder ýshin jenil ónerkәsip — taptyrmaytyn biznes kózi. Búl — kóp uaqytyn toqymashylyq kәsipke arnaghan taghy bir tiginshi Ghaliya Múqanovanyng pikiri. «Elbasynyng ózi kәsipkerler el ónerkәsibine óz ýlesin qosu kerektigin aitty emes pe? Búl ýshin jergilikti kәsipkerlerge kóp bolyp qoldau bildiruimiz qajet. Bir sәt shetelding arzanqol ala-qúla kiyimine úmtyla bermey, ózimizding qazaqy ongmen órnektelgen kiyim-keshegimizdi kiysek, nesi jaman? Kerisinshe, últtyq kiyimmen birge boyymyzgha últtyq ruhty siniremiz» deydi Ghaliya.

Esterinizge sala keteyik, byltyrghy Ýkimetting keneytilgen otyrysynda Preziydent N.Nazarbaev otandyq óndirushilerdi qoldaugha shaqyrghan bolatyn. Osydan keyin el boyynsha «Qazaqstanda jasalghan» jalpyúlttyq aksiyasy bastaldy.  Qazirgi kýni barlyq sauda jelilerinde satylatyn qazaqstandyq ónimder kózge birden týserdey kórsetip qoyylghan. Otandyq óndirushilerding tauaryn satyp alghysy keletin azamattargha búl óte qolayly. Búl qazaqstandyq tauar óndirushilerdi qoldaugha әri túrghyndardy elimizde shyghatyn tauarlar jóninde «bizderde mynaday bar, mynaday bar» degendey habardar etuge baghyttalghan. Bastamagha  qazir memlekettik organdarmen qatar, últtyq kompaniyalar, qoghamdyq úiymdar men jastar qozghalystary  kelip qosyluda.

Oblys ortalyghynda búrynghy Kenes dәuirinen beri qyzmet etip kelgen Túrmys ýii qazir «Ónerpaz» jauapkershiligi shekteuli seriktestigi retinde kópshilikke jaqsy tanys. Elimiz tәuelsizdigin alghan tústa búl mekemeni atyraulyq kәsipker Áliya Bekqojiyeva óz basshylyghyna alghan bolatyn. Mine, toqsanynshy jyldardaghy toqyrau túsynda tәuekelge bel buyp, óz isin bastap ketken osynday kәsipkerler Atyrauda jeterlik. Búl jerden songhy ýlgidegi syrt kiyimder, kýzgi, qysqy mausymgha arnalghan trikotajdyq ónimder shyghady. Osyndaghy trikotaj sehynyng mengerushisi Qalysh Qabdolliyeva tehnikanyng songhy ýlgileri sanalatyn «SilverReed-SR 280», «SilverReed-SK-840» toqyma qúrylghylaryn erkin mengergen.

- Keyde bir jip ýzilse, býtin sharuagha kedergisin tiygizedi. Búl kәsipti úrshyqsha iyirip ketu ýshin qoldyng iykemdiligi óte qajet. Býkil júmysty stanokqa artyp qoiygha bolmaydy. Tehnikanyng aty tehnika, ol adam qolyn almastyra almaydy. Shaghyn kәsibin toqymashylyqtan tapqan adamnyn  kózi de qyraghy bolu kerek. Qazir ainalanyzgha kóz jýgirtseniz, adamdardyng bәrinde túraqty júmysymen qatar shaghyn bir kәsibi bar ekenin kóresiz. Demek, búl –  uaqyt talaby. Kiyim-keshek býgin-erteng sәnnen shyghady, tozady, al ony tigushi mamandardyng óneri – mәngilik, - deydi ol.

IYә, o zamannan nәpaqasyn tórt týlik maldan taba bilgen qazaq ýshin qolóner jat emes. Sonyng aighaghy retinde, ata dәstýrding shyraghyn sóndirmey, keleshekke jalghap otyrghan úrpaq bar býginde. Endeshe, iyne-jipten iygilik iyirgen sheberlerdi qoldaugha qashanda dayyn bolayyq.  Qazaqstandyq tauardy satyp alu – el ekonomikasyna qosqan ýlesimiz.

Abai.kz

 

0 pikir