Jeksenbi, 14 Shilde 2024
Óleng 37696 0 pikir 7 Nauryz, 2016 saghat 12:52

ÁLEMNING MÁNI - ÁYELDE

Dýiim dýniyenin, jalpaq jalghannyng bar asylyn, bar ghalamatyn syilasaq ta, ana aldyndaghy qaryzymyz ótelmes. Ana – janymyzdyng bir bólshegi ispetti. Qinalghanda, quanghanda esimizge eng aldymen abzal ana týsedi. Anadan tughan aqyndar eng asyl sózderdi anagha arnaghan! "Aqynnyng sózi – halyqtyng sózi". 8 nauryz merekesinde ghaziz anagha arnalghan óleng shumaqtaryn oqy otyrayyq. 8 nauryz meyramy qútty bolsyn, ana!

Jýrsin ERMAN 

Qay jerde, meyli, qay elde, 

Álemning mәni - әielde. 

Myqtymyn deseng oiyndy, 

Áyelge baryp dәlelde. 

 

Áyelsiz aitpan әndi men, 

Áyelmen dәmdi әngimem. 

Sýikimdi bolsang shynymen, 

Áyeling sýisin aldymen. 

 

Áyelge mәlim kóp syryn, 

Sýrinseng - әiel dep sýrin. 

Halyqqa syily bolmaysyn, 

Áyelge bolsang jeksúryn. 

 

Áyelsiz qondy baq qashan, 

Áyel dep týstik otqa san. 

Álemning tilin tappaysyn, 

Áyelding tilin tappasan! 

 

Ananyng soryp emshegin, 

Basylghan talay kelsegin. 

Bәdik bop ómir keshesin, 

Bermese әiel jenishenin. 

 

Bolmasyn әiel nazaly, 

Bolmasyn әiel jazaly. 

Keudesin qaqqan talaydyn, 

Áyelden bolghan ajaly! 

 

Áyelden ystyq ot bar ma? 

Áyel dep týstik kókpargha. 

Qarghaghyng kelse bireudi, 

Áyeling ólsin dep qargha. 

 

Áyelmen qúnyng ólshener, 

Qúdaydan keyin sol - sheber. 

Baqytty sen de bolmaysyn, 

Áyeling sorly bolsa eger. 

 

Syryndy soghan ashasyn, 

Shólindi sodan basasyn. 

Adamnyng kýni - Áyelmen, 

Áyelder mәngi jasasyn!

 

Núrlan Orazaliyn

Men joqta jelmenen syrlaspa,

jýregim jeldi kýn jylaghan.

Jazbaq bop tumysy jyr basqa,

jaza almay jastyqqa qúlagham.

Aytatyn arman kóp әli de,

Sen jәili búl jyrym - bastama;

bastama sózimning bәri de,

basylar kýni erteng baspagha.

Aytamyn bir sózdi qiylyp:

«Janymda sen ekken jaz qalsyn.

O, Ana! Keudemning kýiin úk,

sol kýimen jýrekter mazdansyn!..»

Sol kýimen sanalar oyansyn,

tolqysyn appaq Ay tóbemde;

omyrau jaspenen boyalsyn,

til bitsin qaraghay, emenge.

Men joqta jelmenen syrlaspa,

men saghan jelsiz de jetemin.

Jazylar kóp әli jyr basqa,

terbeter tauymnyng shetenin.

Men saghan jelsiz de jetemin. 

 

Aqberen Elgezek

Men seni Tәnirden súradym, mama, 
Osy arudyng qúrsaghyna bitemin dep. 
Men sen ýshin talay jyladym, mama, 
Aqynnyng anasy bop ótedi dep. 

Men seni júbata almaymyn, mama, 
Arayly bir tanyng atady dep. 
Men búl ómirdi únata almaymyn, mama, 
Qabyrghama bar múny batady kep. 

Men ómirdi sonda da sýiippin, mama, 
Syzdaydy tek ishte, jaram ghana. 
Men bar múnnan biyikpin, mama, 
Men ýshin alandama! 

Búl ómirde qay aqyn jaryghan, mama? 
Jýrgen song taghdyrdyng ótinde kóp. 
Bar bolmysym ózinnen daryghan, mama, 
Sen gharyshty tughanyna ókinbe tek. 

Sen meni qazaqqa syiladyn, mama, 
Ghajaptardan qaghylsang da. 
Men seni azapqa qimadym, mama, 
Qansha jyl saghynsam da. 

Áytpese, bilseng ghoy, janym, mama, 
Ishim mening – sheksiz әlem. 
Búl mening sorym әri baghym, mama, 
Janarymdaghy óksik ólen. 

Ishim mening gýlderge toly ghoy, mama, 
Núrgha da toly jýregim aq. 
Bizding taghdyr – azap joly ghoy, mama, 
Áyteuir tilegim aq. 

Ákem – Tәnir, ózing – Úmaysyn, mama, 
Al, men – Qúdaydyng balasymyn. 
Sen bәribir maghan únaysyn, mama, 
Kózimdegi qarashyghym..! 

 

Qalqaman Sariyn

Asyl ana! Týsimde kórem seni,

Búrynghyday emessing nege enseli?

Men bilsem, saghan degen saghynyshtyn,

Osynau júmyr jerde joq ólshemi.

 

Terbep sol saghynyshtyng kýshti yrghaghy,

Eljirep elesindi qúshtym taghy.

Hat baylap qanatyna jiberer em,

Barmaydy-au, bizding jaqqa qústyng bәri.

 

Ne taptym, belden ketip betegeli?!

Qalagha qanghybas oy jeteledi.

Jaqúttap jazu ýshin osy ólendi,

On jyldyq bilimim de jeter edi.

 

Dýnie shyr ainalyp sharaynaday,

Jolyma qala berding qaray-qaray.

Qayyrymsyz qalagha, meyirimdi,

Qaldyryp kete bergem qalay ghana-ay?!

 

Al, býgin aqyn boldy aqyldy úlyn,

Janymdy jegidey jep jatyr múnym.

Ardaqtap arnamasam saghan ólen,

Adyra qalatynday aqyndyghym.

 

Bilmeymin, búl qaladan baq tabam ba?

Jabyghyp jýrgendeymin jat ghalamda.

...Tarylghan kósheleri tas qaladan,

Taryday bir meyirim tappaghanda,

Seni saghynyp ketem, anashym!  

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Abay múrasy

Abay ilimindegi ómir maqsaty ne?

Dosym Omarov 1197
Oy týrtki

Álmerek abyzdyng oraluy - Elge dinning oraluy

Baqtybay Aynabekov 1870
Kórshining kólenkesi

Resey tildik hәm sayasy ekspansiyany qalay jýrgizdi?

Beysenghazy Úlyqbek 1922