Qazaq balasy jer men din mәselelesinde bir jaghadan bas, bir jennen qol shyghara almay jatqanda bazbireuler Maghauin men Shahanov arasyndaghy "su jana" dau-damaydyng shoghyn ýrleuge kirisken synayly. Songhy kezderi Abai.kz aqparattyq portalynyng elektrondy pochtasyna osy taqyrypta kóptegen maqalalar kelip jatyr. Olardyng bәrin jariyalay bersek, qoghamnyng negizgi ózekti mәseleleri ekinshi kezekke ysyrylyp qala ma dep oilaymyz. Desek te, sol maqalalardyng artynda azamattardyng ózindik pikiri bar ekenin eskerip, "MAGhAUINNING QOJAHMETTEN NESI ARTYQ?" degen bir ghana maqalany nazarlarynyzgha úsynudy jón sanap otyrmyz. Qarsy taraptyng aitar uәji bolsa, ony da jariyalaymyz. Sóitemiz de, búl taqyrypty jabamyz.

Shahanov pen Maghauin jaghyndaghylar birigip, jer men dinning mәselesin kóterse, halyq riza bolar edi. Sebebi, qazir túlghanyng abyroyynan góri jerdi qorghap qalu manyzdyraq bolyp túr.

Abai.kz aqparattyq portaly 

Jaqynda Múhtar Maghauinning «Qazaq әdebiyeti» gazetinde «Joq Ógizben shayqas» atty maqalasyn oqyp, Maghauin men Hasen Qoja-Ahmettyng jyl qúrghatpay josparly týrde Shahanovty jamandap, qaralauynda ne syr jatyr degen tereng oigha qaldym

H. Qojahmetting aqiyq aqyn, últ qayratkeri M.Shahanovty qaralap, kýielep neshe mәrte sotqa bergenin, paraqshalar taratqanynda bilemiz. Mening oiymsha:

Birinshiden, Hasen elin, halqyn qorghap emes, Múhandy qaralau arqyly tarihta qalatynyn jaqsy biledi. «Azattyq» radiosy ótkizgen dóngelek ýstelde M.Shahanov: «Mәselen, bir top jeltoqsandyq Hasen Qojahmetting ýstinen «Búl qauipsizdik komiytetine júmys isteydi», - dep aryz jazghan. Sodan keyin men qauipsizdik komiyteti tóraghasynan súradym. Ol: «Eger deputattyq súranys berseniz aitayyn», - dedi. «Biz ony ekinshi retinde ózimizge qaratyp alghanbyz», - degendi aitty. Mine, tipten kýni býginge deyin bar sol adam. Artynan Hasen Qoja-Ahmet: - Ony aityp jýrgen Toqtarhan Núrahmetov degen burjuaziyalyq últshyldyqpen kýres degen bólimdi basqarghan. Maghan qoqan-loqy jasaghan. Men onyng bәrin 1995 jyly gazetke jazyp, aityp bergem. «Sol meni qorqytqan, qaytadan týrmege tygham seni, bizge júmys istemesen», - dep qorqytqanyn bәrine aityp-jazyp berip otyrsam... dey kele, «Shahanovty biyliktin, Nazarbaevtyng adamy» dep negizsiz bos sózder aityp ketken.

Ekinshiden,  1990 jyly 30 mamyrda Almaty qalasynda «Jeltoqsan» partiyasy ashylatyn bolyp, (Astana) Selinogradtan 5 jigit delegat bolyp keldik. Biz syrttan kelgen jandarmyz. Partiya basshylyghyna talasqan ýsheu: Jasaral Quanyshaliyn, Hasen Qojahmet, Amanjol Nәlibaev ýsh topqa bólinip qyrqysty. Aqmoladan kelgen beseumiz: «Biz osy qanday ortagha týstik?», - dep bir – birimizge qaraymyz. Sebebi biz, sayasy qayratkerlerding emes, ózderinen basqalardyng bәrin jamandap, jaqsy jandardy bylapyttap, elding ishine ósek taratyp bylghap otyratyndardyng ortasyna týskendey boldyq. Maghynaly, mәndi sóz estip, qazaq qaytse tәuelsiz el bolady degen súraqqa jauap estiymiz  dep kelgen bizder «qatyn ósektin» maydanyna tap boldyq. Eki kýn bolghan búl jinalys yrdu-dyrdu bolyp, týk sheshpey tarqastyq. Bizding bar oiymyz:  «Selinogradqa kelgen song osynday partiya qúramyz», - degen arman edi. Eki kýn boyy pәtuasyz baldyr-batpaq әngime bolghan son, Selinograd qalalyq júmysshy, student jastar «Parasat» qoghamdyq birlestigining tóraghasy (búrynghy mәjilis deputaty, qazirgi Ontýstik Qazaqstan oblysy әkimining orynbasary) Úlasbek Sәdibekov  saliqaly oiyn ortagha saldy. «Parasat» qoghamdyq birlestigining sayasiy  jetekshisi, ekonomika ghylymynyng kandidaty, dosent Jangeldi Shymshyqov: «Qadirli bauyrlar! Tәuelsizdikke qanday jolmen qol jetkizemiz? Eldikti, últtyq mәseleni aqyldasayyq»,- dep, memleketimizding bolashaq sayasy qúrylymy, ekonomikalyq hal-ahualynyng qanday baghytpen damu keregi jóninde  salmaqty, kóregen oilaryn aityp, sabyrgha shaqyrdy. Biraq «Jeltoqsan» basshylyghynyng tarapynan talas-tartys basylmady. Sóz arasynda Hasen sonynan eshkimdi erte almaytynyn, Jeltoqsangha «kósem» bola almaytynyn sezdi me, Jangeldige partiyany basqaryp, Selinogradtan ashsaq degen oy tastady. Jangeldi qarsylyq tanytty. Mine, osydan keyin «Jeltoqsan» partiyasynyng birinshi qúryltayynan renjip qaytqan edik. Sonda J.Shymshyqovtyng «Búlargha bilimdilik pen últtyq mýddeni oilau jetpeydi»,- degeni týsip otyr. 2011 jyly M.Shahanovty qaralap taratylghan paraqshalargha qarap, Hasen men Jasaraldyng qoldarynan tek «qatyn ósek» taratu keletinin 21 jyl ótkennen song da dәleldep berdi. Til, din, últtyq mýddelerdi ýnemi janyn salyp qorghap jýrgenderge qosylyp, ýn qosyp, shyr-pyr bolghan Hasen Qoja-Ahmetti estimeppin.

Ýshinshiden, memlekettik múraghattarda tirkelgen «Jeltoqsan kóterilisine» baylanysty tergeu,tekseru, sot-saraptamalyq qújattar, kuәlerding jauaptary boyynsha 1986 jyly 17-18 jeltoqsan kýnderi shynyn aitqanda , Hasen Qoja - Ahmetting istegen is-qimyldary myndaghan jeltoqsandyqtarmen birdey edi. Biraq, bir ókinishtisi, tergeu kezinde «Jeltoqsangha qatyspaghandyghyn», aityp moyyndamaydy.Hasenning qatysqanyna kuә bolyp dәleldep bergen Ábilhayyrova bastaghan bes kuәgerding kórsetpesin «jala japty» dep bas tartady. Bәribir, Almaty qalalyq soty Hasenning jeltoqsangha qatysqanyn dәleldeydi. 1987 jyly 6 aqpanda qamalyp, 1987 jyly 22 sәuirde tórt jylgha bas bostandyghynan  aiyrylady. Biraq, anasy Ekaterina Ivanqyzy Lisovskaya sol kezdegi Mәskeudegi Kenes Odaghynyn, respublikalyq, oblystyq, audandyq partiya, komsomol, kәsipodaq úiymdary men sot, prokuratura, qúqyq qorghau organdarynyng býkil basshylaryna, Kenes Odaghyna belgili adamdardyng attaryna hat jazyp, «jazyqsyz jala jabylghan» balasy Hasendi qorghap beruin ótinedi. g 

Eki jyl týrmede otyrghan Hasen de ózining jeltoqsangha qatyspaghanyn dәleldep jaza beredi. Hasekeng men anasynyng bir kýn qúrghatpay arasha súrap jazuy, Hasekenning «eshqanday batyr emes», «jala jabylghan, jazyqsyz» ekenin dәleldep beredi. 1989 jyly 16 aqpanda eki jylgha jazasyn qysqartyp týrmeden bosatylady. Bosay salysymen taghy shaghymdana beredi. Aqyrynda 1990 jyly 27 qantarda sol kezdegi Jogharghy sottyng tóraghasy, atyshuly T. K. Aytmuhambetov te Hasenning jeltoqsangha qatysqan «erligin» joqqa shygharyp, Ábilqayyrova bastaghan kuәler «jala japqan» dep, dәleldep ony qújattap, aqtap shygharady. Shahanovtyng jankeshtiligining arqasynda «jeltoqsandyqtar» aqtalyp últtyng batyrlaryna ainalghanda, Hasekeng de «Men Jeltoqsanda anany úiymdastyrdym, mynany úiymdastyrdym, sol ýshin jazalandym», «men de batyrmyn»,- dep, «Shahanov ol kezde Mәskeuge qashyp ketken»,- dep, úyalmay-qyzarmay osy kýnge deyin aityp keledi.

Tórtinshiden, 1575-1616 jyly ómir sýrgen polyakting (mýmkin aty shuly últtan shyghar) aqsýiek grafy Aleksandr Yuzep Lisovskiyding «túqymymyn» dep maqtanatyn Hasen Qoja-Ahmetke sening qazaghyn, tilin, dinin, Shahanovyng nege túrady?

Besinshiden, «Azattyq» radiosy ótkizgen dóngelek ýstelde: «Qazaq halqyna qarsy Hasen, tek «bolmas elding balalary birin-biri qatyn deydi»,- degendi sanasyna qúiyp alsa kerek. Qashan kórseng joqtan ózgeni qúrap, til tiygizbegen, atyna kir jaqpaghan adam qaldyrmady. Sondyqtan, mening aitayyn degenim, «bolar elding balasy birin-biri batyr»,-deydi degendey, belgili bir baghytta bәrimiz basymyzdy qosyp, birigip is jasaghanymyz dúrys siyaqty. «Men qazaqtyng últshyldyghyna senemin, namysyna senemin. Biz kóp úiyqtap ketetin, bir demde túra qoymaytyn halyq bolghanymen, bir túrsaq, bizdi toqtatu qiyn ekenine senemin»,- degen qogham qayratkeri D.Kóshim Hasenning qanday adam ekenin dәleldep bergen. Dos Kóshimning búlay ashyna sóileuine Hasenning qay jerde jýrse de, M.Shahanovty jamandap jýretini, joqtan bar jasap, ótirikti shynday, shyndyqty Qúday úrghanday qúrastyryp otyratyny edi. Endi oghan Maghauin qosyldy.

M. Maghauindi elden eshkim qughan joq. KSRO kezinde, shetelge ketkenshe attan týsken joq – basshy qyzmetterde boldy, «týkirigi de jerge týspedi» - jazghanynyng bәri kitap bop shyghyp túrdy. Biylikten ataq pen syilyq, ýy ýstine ýy aldy. Shetelge keterinde «Shanyraq  oqighasyna» qatysty biylikting isin jaqtap jazghan birauyz sózi ýshin Almatynyng qaq ortasynan 200 sharshy metrlik pәter alypty. Onyng alghan Memlekettik syilyghy әrbir pendening peshenesine jazbaghan...

Maghauin Q. Myrzaliyevti Shahanov jamandady – dep kinә taghady.                                                                                                               

...Songhy kezde qaraydy dalam nalyp,

Dala shirkin, nalysa –alandadyq.

Keshir bizdi,

Shahanov inimizdey

Eng bolmasa ýsh әiel ala almadyq!

Elu әste aqynnyng bala-shaghy!

Qoldan bermes Shahanov tamashany!

«Tórtinshisi nege joq» dey almaymyz

Inimizding alda ghoy bolashaghy!... dep mysqyldaydy ózi «payghambar» jóninde óleng jazyp, bes qatyn alghan Abaydy nemese Qúnanbaydy emes, Shahanovtyng ýsh qatyny turaly aitady. Shahanovtyng qatysy qansha payghambargha. Oghan Shahanov renjip Maghauinshe jazatyn bolsa, әrbir sózden ilik izdep maltasyn ezip otyrar edi. Shahanov ondaygha barmaydy, sonysymen iri ol. Sondyqtan da ony kóre almaghan jandar men  úsaq-týiek aqyn-jazushysymaqtardy týnde úiqydan, kýndiz kýlkiden aiyryp, ishterinde ýnemi qanshyq qynsylatyp jýredi. 1968 jylghy Qazaqstan Jazushylar odaghynyng altynshy plenumynda  "…Erte kezde bizding qazaq halqynda shovinizmdik kóp bolghan. Eshbir halyqty mensinbeu olardyng qanyna singen...  Revolusiyadan búryn qazaq halqynda jazu bolmaghan..." dep aitqan   Múhtar Maghauinnin qazaq halqy ýshin osy uaqytqa deyin sinirgen enbegi әnsheyin ataq ýshin be dep qaldym. Óitkeni, dәl sol kezde Kenes odaghy qazaqtyng jeti jýz mektebin jauyp tastaghan-dy. Últtyng ruhany ózegine qúrt týsip, jappay araq iship, iru jolyna baghyt alghanda Maghuinning әlgi sózi jyghylghangha júdyryq emey ne?..

Mynaday órkendep kele jatqan beybit elin, endi esin jiya bastaghan qazaq halqyn últ ziyalysy bolsa, qalay qiyp ketedi. Ol jaqta ózge últtyng betine qarap býgejektep, aitqanyn istete almasa, onyng nesi jaqsy. Kerisinshe halqyna pana bolyp, jaugha qasqayyp qarsy túryp, aq mandayy jarqyrap, últyna kósem bolmay ma. Keyde: qazaq últynyng basyna, tiline, dinine, jerine qauip tónip, shyryldap Shahanov shyqqanda, Qoja- Ahmet pen Maghauin nege onyng jaghasynan alyp shygha keledi dep oilaymyn. Nege iyq tiresip últy ýshin jauyna qarsy birlesip shyghyp qúrban bolmaydy. Qazir últyn qorghamasa erteng atasynyng basyn qorghay ma? Búl eki túlghanyng últ ziyalysy degeni qayda qaldy?

Hasen men Maghauin aitqanday "Nazarbaevtyng adamy" M. Shahanov:

…Nauryz meyramyn qayta tirilitti;

– Aral tenizin joyylu apatynan saqtap qaldy;

– 1986 jylghy KSRO-nyng qylmysyn ashyp, qazaq jastaryn qorghap, aqtap shyqty; 

–  Qazaq, orys tilderine qatar Memlekettik mәrtebe berip jibergende, basyn qúrbandyqqa shalyp, orys tilin aldyryp tastady; 

– Qazaq últyn «qazaqstandyq últ» deytin, ajdahadan arashalap qaldy:

- Jerden aiyrylsaq elden, últtan aiyrylatyn zaman tuyp túrghanda qazaq ziyalylarynyng basyn biriktirdi:

- Bilim jәne ghylym ministri E.Saghadiyev bastaghan biylikting ýshtildilik degen últty topastandyru sayasatyna taghy jantalasyp maydan ashty.

Osy erlikteri ýshin Shahanov - Hasenge úqsap «Qúrmet» ordenin, Maghauinge úqsap Memlekettik syilyq almay tek jamandyq kórip keledi. Osyny kórgen halqy, әriyne, úsaq-týiek kemshiligin kórmey Shahanovqa arasha týsip shang juytqysy kelmeydi.

"Bir keremeti, býginde beyresmy qazaq baspasózi men elektrondyq aqparatta, keyde tikeley, keyde meylinshe mipazdap, respublika preziydentining ózining atyna әrqily tilek, pikirler aitylyp jatady, al «Últtyng úly túlghasy» atanghan alyp aqyn M. Shahanovqa shang juymaugha tiyis. Tasqa basylmaydy, kompiuter sayttaryna ótkizilmeydi, komment týrinde әldeqalay jazylyp qalghan teris, tipti, beykýnә eskertpelerding ózi sýzgige týsedi, kezdeysoqta ketip qalsa, qolma-qol óshirilmek. M.Shahanovqa qatysty әldenendey jenil-jelpi uәj keltirgen kisi – halyq jauy esepti..." dep Maghauin  moyyndap otyrsa da, ishin qyzghanysh tyrnap barady. «Ózge elde súltan bolghansha, óz elinde últan bol» dep qazaq ózining aqyldy úldaryna aitsa kerek...  

Toghaybay Núrmúratúly

Abai.kz