Respublikalyq «Ana tili» gazetinde qosymsha qyzmet istep jýrgen kezim. Búl basylym ol kezde óte bedeldi. Redaktory – Jarylqap Beysenbayúly. Halyq beysenbi sayyn shyghatyn osy gazetti izdep jýrip oqidy. Tilding jóni bólek qoy, múnda tarih ta, últtyng aluan taghdyry da bar. Bir kýni Jaqang shaqyryp alyp: «Myna ýsh aghannan interviu al» dedi. Olar - Tahauy Ahtan (1923-1994), Sәken Jýnisov (1934-2006), Ziya Sәmedy (1914-2000) edi. Súraq til, el tónireginde bolu kerek.

Ziya aghamyzdan basqasyn bylaysha biletindeymin, jazghandaryn oqyghanmyn. Degenmen sopang etip baryp esigin qaqqansha, alghash telefonmen uaghdalasyp aludy dúrys kórdim. Birinshi Tahannan bastadym. Onyng sebebi de bar.

Bir joly Joghary kenes (Parlament) ýii astyndaghy shashtarazda úshyrasyp qalghanym bar. «Assalaumaghaleykum!» dep qazaqsha amandastym. Appaq qaugha saqaldy jazushy sәlemimdi jyly qabyldady. «Kimsin, ainalayyn?..» dedi. Klassikting qolyn alghan bala ýshin búl súraqtan artyq súraq, búl jauaptasudan artyq jauaptasu bola ma?

- Tahauy agha! – dedim gazet tapsyrmasy boyynsha habarlasqanymda. – Sizden «Ana tili» gazeti atynan súhbat almaqpyn. Soghan qashan uaqytynyz bolatynyn aldyn-ala bilmek edim.

- E, bәrekeldi, senbide týs әletinde kel. Ádiresim mynau (ortalyqtaghy kóshesin, ýy jәne pәter nómirin aitty)...

Aytqan kýni (23.10.1993) bardym. Esikti apay ashty. Noghay poshymdy, alasa boyly, dóngelengen ashyq jan eken.

Búl joly da «Assalaumaghaleykum!» dep endim. Tahauy agha Ger-aghanmen (G.Beliger), janylyspasam, shahmat oinap otyrdy. «Uaghaleykumassalam!» dep sәlemime jauap qayyrdy. Ger-aghanmen de amandastym. «Búl jigit – «Ana tili» gazetinen, - dedi Tahan. – Qazir ana bólmege baryp sóilesemiz...».

Núsqaghan bólmesine bara jatqanda bayqadym, qaptaldas bólmede bir aq shashty kisi sýienishi bar oryndyqta teledidargha ýnilip otyr eken. Reti solay bolghan son, arqa túsynan kelip qazaqy jónmen amandastym. Kәdimgi Ábdijәmil Nýrpeyisov eken. «Jaqsymysyn!» dep qana jauap qatqanday boldy.

Týpki bólmedegi kreslogha qonjiyp, Tahauy aghany kýttim. Sәlden song ol kisi de keldi. «Al, bala, súraghyndy qoya ber! Diktafonyng bar ma? Jazasyng ba?..» dedi.

Birazda ashanadan apaydyng dauysy shyqty. «Taqa, Ábeke, shaygha kelinder! Ana tilshi balany da shaqyryndar!». Ger-aghang asyghys shyghyp ketken-au dep shamaladym. Apayymyzdyng jana ghana pisirgen tәp-tәtti samsasyn jep, hosh iyis sorpasyn iship, әldenip aldyq. Tamaq ýstinde Taqang men Ábekeng qysqa ghana jauaptasyp otyrdy. Arasynda apayymyz da qosylady. Men «qoydan da juas» qalypta tyndaumen boldym.

Sirә, jazushy ýiinde 4-5 saghattay ayaldadym (súhbaty bar, dәmi bar degendey). Biraq qalamgerding kónil auanynyng kendigi me, joq jas ta bolsaq «qonaq» atymyz bar – sony eskergeni me, әiteuir yqlasyna riza bolyp qayttym...

Súhbatty birer kýnde dayarlap, redaktordyng orynbasaryna tapsyrdym. Ertesine Jaqang shaqyryp, emosiyasyz qalypta: «Súhbatyng únady. Jaqsy súraqtar qoyypsyn. Taqyryby da jaqsy eken. Biraq qazir bizge ýlken avtorlar tartu manyzdy. Sondyqtan súraqtaryndy alyp tastap, «Jazushy Tahauy Ahtannyng til, el turaly tolghamdary» dep bersek deymin» dedi.

Sóitip sol aptanyng beysenbi kýni Taqang «Ana tilinin» qadirli avtory retinde jarq etip shyqty (Ahtan T. Qúday halqymyzgha taufiq bersin! // Ana tili, 28.10.1993).

          Áriyne, uaqyt bir ornynda túrmaydy. Ómirden Tahannyng ótkenine de biraz merzim ótipti. Alla ólige - iman, tirige bereke bersin.

Birde maghan oy keldi: «Sol tarihy súhbatty týpnúsqa qalpynda nege shygharmasqa?» degen. Onyng ýstine gazetke úsynghan núsqada belgilengen kólemge qaray biraz nәrse qamtylmay qalghany da ras.

Býgin, mine, sony tolyq jariyalaudyng  reti kelgendey.

 * * *

- Tahauy agha, til tazalyghy turaly ne aitasyz? Ana tilimizdi damytuda býgingi jazushynyng jauapkershilik dengeyi qanday?

- Osydan on bes jylday búryn «Ant» qoyylymyn kórgennen keyin, qazirgi Qazaqstan Últtyq ghylym akademiyasynyng A.Baytúrsynúly atyndaghy Til bilimi institutynyng ghylymy qyzmetkerleri menimen kezdesu ótkizgen edi. Men sonda: «Ne bayqap jýrsizder, qazaq tili audarma til bolyp bara jatyr. Ol ózining tabighatynan ajyrap ketti. Al gazet tili – orys tilining kóshirmesi» dep pikir aitqanmyn. Býgin osy kemshilikten tilimizdi tolyq tazarttyq dey almaymyn. Erterekte: «Múghalim – mekteptegi basty túlgha» degen sóilemdi oqydym da, oilanyp qaldym. Maghan ol oryssha sóilemge úqsap kórindi. Qazaq: «Múghalim – mektepting tiregi» dese kerek-ti.

Qazaq tili – tabighatynan beyneli til. Songhy kezde tabighatyn siyrek te bolsa tauyp kele jatyr. Tilge, jazugha jýirik adamdar shygha bastady. Búlardyng qatarynda parasaty, oiy jaghynan birinshi bolyp Ábish Kekilbay túr ghoy. Men ony Áuezovten keyingi tilge bay jazushy sanaymyn. Á.Núrpeyisov te – tili shúrayly jazushy. Kisi ózine syn kózben qarau kerek qoy, mening tilimdi bay til deuge bolmaydy. Men ataghan jazushylar til mәdeniyetine jauapkershilikpen qaraydy. Biz – eskining sonymyz, Ábish -jananyng basy.

- Ádeby til jónindegi kózqarasynyzdy biligimiz keledi. Osy qazaqta dialekt bar ma?

- Qazaqtyng әdiby tili atam zamannan beri bar. Ony beriden bastau dúrys emes. Qazaq – ejelden tilge tabynghan halyq. Bizde ejelden tilding kuliti bar. «Óner aldy – qyzyl til» dep tildi ústartqan últpyz. «Ataly sózge arsyz ghana toqtamaydy» dep, sanaly oi-pikirge taban tiregen júrtpyz. Osynyng bәri әdeby tilding tym әriden bastalatynyn dәleldeydi.

Qazaqta dialekt joq. Altaydyng qazaghyn Atyraudyng qazaghy op-onay týsinedi. Dәstýrdegi, salttaghy tútastyq – tildegi tútastyqty aighaqtaydy. Áriyne, azyn-aulaq, sanauly ghana týsiniksizdeu sózder boluy mýmkin. Biraq odan qazaqta dialekt bar degen oy tumaydy. Qazaq tili – býtin til, biregey til. Qúday bereketin bersin, býtin til býtin últtan shyghady.

- Latyn qarpine baylanysty ústanymynyzdy aitsanyz. Qoldasanyz, ol ne ýshin kerek bolyp túrghanyn bayyptasanyz.

- Qazaq latyn qarpine kóshkeni jón ghoy deymin. Anadoly týrikteri oghan kóshkenine kóp boldy. Kenes odaghynan bólingen týrk respublikalarynyng birazy latyn әlipbiyine yqylas bildirip otyr. Orhon-Enesay jazbalaryndaghy kóne týrk qarpine kóshu, әriyne, mýmkin emes. Al arabtyng A.Baytúrsynúly reformalaghan qarpi bir kezderi tarihy missiyasyn tolyq atqardy dep esepteymin.

Bizding baspa betin kórgen enbekterimizding 70 prosentten astamy kirillisamen jazylghan. Kirillisa men latyn qarpining arasy arab qarpimen salystyrghanda asa alshaq emes. Sondyqtan keleshek latyn qarpinde jazatyn balalarymyzgha kirillisamen jazylghan múrany oqu qiyngha týspeydi.

Eng bastysy latyn qarpi týrk birligi ýshin kerek.

- Qazir «til reformasy» degendi jii estip qalamyz. Tilimizdi retteude neden saqtanghan jón?

  - Atatýrik Týrkiyada reforma jasap, Shyghys elin Batysqa tirkeymin dep biraz asyra siltep aldy. Búlar tilindegi arab-parsy sózin joydy. Al arab-parsy tili – týrk tilimen jymdasyp jatatyn til. Týrikter mәdeniyetti «kýltur» deydi. Madiyarlar tildi taza saqtaymyz dep, arab terminderinen qashyp, injener degendi – syzushy dep, kino, siynema degendi – mozy dep atady. Mozy – qabyrghagha qolmen kólenke týsirip oinalatyn oiyn eken. Olar tildi taza saqtaymyz dep әjepteuir shalalyqqa úryndy. Songhy kezde bizde de osynday tendensiya bayqalady. Barlyq termindi audaru jón bola qoymas. Al taza orys sózderin tәrjimeleuge bolady. Shetten engen barsha sózdi qazir ondy-soldy audaryp, til qoryna, sóileu dәstýrine kýshtep tanyp jatyrmyz ghoy. Osylar ejelden qalyptasqan kisilik qarym-qatynas saltymyzgha núqsan tiygizip te otyr. Orystan basqa halyqta, tipti onymen aghayyndas ukrain men belorusta da kisige qaratyp onyng әkesining esimin atamaydy. Bayaghyda belorus, ukrain azamattarynan osy jóninde súraghanymda, olar: «biz dyadiko Petro» dep, yaghny atynyng aldyna kisining aghalyghyn, ne qúrdastyghyn, әitpese kishiligin bildiretin sóz qosyp aitamyz degen-di. Al bizde qalay? Búqaralyq aqparat qúraldarynan kýnde estiytininiz: «Svetlana Qoyshybayqyzy, siz qalay oilaysyz?..» degen siyaqty qaratpa sózder. Qúday-ay deseyshi, qazaq – sonday sypayy halyq, ol tipti әkesining atyn atamaydy ghoy. Qysqasy – búl orystan júqqan dert. Biz osy neden qashu kerek ekenin, neden qashpau kerek ekenin aiyra almay-aq jýrmiz. Qashsaq, dәstýrding últtyq sipatynan aiyryluynan qashayyq. Allagha shýkir, qazaqta dybys ýndestigine qaray kisi atynan song jalghanatyn «-aqa», «-eke» syndy qosymshalar, әitpese «hanym», «myrza», «biykesh» degen sózder bar. Bayqasanyz, órkeniyetti dep jýrgen elderde de osynday sypayy qaratpa sózder qoldanylady. Endi shyndyghy kerek, birjaghynan, orystanudan sanaly týrde qashsaq, ekinshi jaghynan, әlgindey «Pәlenshe týgenshe úly» syqyldylarmen olardyng bauyryna kiremiz. El bolyp osynday sýiekke sinip bara jatqan әdetten arylugha qam jasasaq, ondy bolar edi-au.

 - Tildi ne saqtaydy dep oilaysyz?

 - Til ózin saqtaydy. Bizde teledidardan «kórermender» dep jýr. Týrk tilinde sózge kóptik jalghau jalghana bermeydi. «Jylqyny qayyryp kel», «qoydy órgiz» deydi. Sonda odan bir jylqy, bir qoy degen úghym tumaydy. Endi qarasanyz «jylqylardy qayyryp kel», «qoylardy órgiz» bolyp jýr. Kóptik jalghaudy orys tili әrdayym tileydi. Sonda bizdiki orystan kóshiru bolyp shyghady. Orys aitty eken dep mindetti týrde kóptik jalghauyn qosuymyz kerek pe? Taghy da bir mysal. Oryssha oilap daghdylanghandar, mysaly, «ol qay isti bolsyn jetik biledi» degen sóilemdi «ol qay isti bolmasyn jetik biledi» dep jazady. Songhysyna oilana qarasanyz, tura orys sóilemi bolyp shyghady.

 - Agha, «ov»-tan arylu mәselesine qalay qaraysyz?

 - Men «ov»-ty bayaghyda alyp tastaghanmyn. 1956 jyly shyqqan Ghabit Mýsirepov turaly jazghan kitabyma «Tahauy Ahtan» dep qol qoyghanmyn. Kitap osy aty-jónimmen shyqty. «Qaharly kýnder» romanymnyng jurnaldyq núsqasynda da nyspym – «Tahauy Ahtan». Sol kezde bir jaqsy ýrdis bastalyp, aqyn Hamit – Hamit Erghali, jazushy Safuan – Safuan Shaymerden bolyp shyqqan-dy. Keyin osy aty-jón qoldanysymyz Ortalyq komiytette sóz bolyp, «ov»-ymyzgha qayta kóshuge tura keldi...

Men «ov»-ty alyp tastaugha qarsy emespin. Qazir baspagerler, jurnalister familiyamdy jazghanda keyde ony qosady, keyde alyp tastaydy. Al ózim jazghan dýniyemde әrqashan «Tahauy Ahtan» dep qol qoyamyn.

-  Qazaq tilining bolashaghy turaly ne aitasyz?

 - Qazaq tilining erteni bayandy bolugha tiyis. Ókimettin, adamdardyng tilge degen rayy týzeldi. Respublika kóleminde qazaq tilinen tәlim-tәrbie beretin myn-myndaghan aghartu oryndary ashyldy. Ótpeli kezende birli-jarym býirekten siraq shygharatyndar, ayaqty shalatyndar tabyluy mýmkin. Biraq tilimiz boyyn mendegen dertten taza aiyqsa, olardy taptap ketedi. Áriyne, qazaq tili qoghamda atqaratyn eluge juyq qyzmetin danghyl jolgha qoya almay otyrghany ras. Elaralyq kelisimderdin, parlamentting is-júmysy әli de orys tilinde jýredi. Tipti BÚÚ minberinen ana tilimizde, qazaq tilinde bir auyz sóz sóilengen joq... Múnyng bәri aldymyzda danghayyr mindetterding túrghanyn kórsetse kerek.

 - Audarmagha janynyz auyra ma?

- Jaman bolsa, әriyne, auyrady. Qazir audarmanyng dәrejesi kóterildi. Bir kezde «sirestirme audarma» degen bolatyn. Ásirese bayaghyda Leniyn, Stalindi audarghanda sirestirip qoyatyn. 1948 jyly baspada redaktor bolyp otyrghan jazushy Ghalym Ahmetov aghamyzgha tanys jigit: «Lenin audarmasyndaghy myna bir sóz týsiniksizdeu eken» dep súraghanda, ol kisi «Týsiniksiz bolsa, dúrys bolghany, tiyme» degeni esimde. Qazir audarma – sirespe emes, týzelgen. Audarushylar tilimizding mýmkindigin paydalanyp jýr.

 - «Jazushynyng sauattylyghy» degenge qalay qaraysyz? Atyn aitpay-aq qoyayyn, filologiya fakulitetinde bizge dәris bergen bir ústazymyz «Qoly talghan jerge ghana ýtir, nýkte qoyatyn jazushylar bar. Jastau kýnimde solardyng jazghanyn maman retinde biraz týzetkenim bar» degen edi...

 - Áy, sen osy anau Ábdijәmil turaly aityp otyrghan joqsyng ba? (rahattanyp kýlip aldy). Men bilsem, osy Ábekeng әli kýnge «kelu», «baru» degendi – «keliu», «baryu» dep jazady... Qaljyng ghoy, ainalayyn! Jazudyng da әr týrli zandylyghy bar. Fonetikalyq zandylyq, morfologiyalyq zandylyq degendey. Bir elderde qalay estise – solay jazady. Búl jaghynan qazaq tilin de retteytin uaqyt kelip qaldy. Osy Múqang men Sәbenning Qaragóz, Botagózderindegi qosymsha – birese «kóz», birese «góz» bolyp jýr emes pe?

Áriyne, qalamger sauatty boluy kerek. Qazir bayaghy tónkeris zamany emes, qolgha qalam-qaghazdy endi alyp jatqan adam joq. Sondyqtan aqyn-jazushylarymyz әlemnen, kórshi orystan, basqa da jer-jerden jaqsy nәrseni alu kerek, jaman nәrseden qashyq boluy kerek.

 - Eltanu neden bastalady?

- Eltanu til biluden bastalady. El aldymen tilinning qúdiretin úghynuyng qajet. Til ana sýtimen darymasa, ony mengeru qiyn. Keyde yntamen, yjdahattylyqpen tildi iygeruge de bolady. Mysaly, aghylshynnyng әigili jazushysy Djozef Konrad (týbi polyak) 20 jasyna deyin aghylshyn tilin bilmegen jan eken. Alayda jiyrmagha kelgende aghylshyndardyng ortasyna tenizshi bolyp, sol últqa sinip ketedi. Aqyrynda aghylshynnyng darday jazushysy boldy. Til ýirenuding erte-keshi joq. Sondyqtan belgili jaghdaylargha baylanysty ana tilimen susyndamaghandar osy kemshiligin joy ýshin til ýirenui kerek. Sodan keyin qazaqtyng әdet-ghúrpyn, salt-sanasyn, dәstýrin qúnttau qajet. Ol ýshin qazaqtyng kórkem әdebiyetin oqu kerek. Aytalyq, M.Áuezovting «Abay jolymen» ana tilinde tanysqany jón. Ol roman qazaqty dýniyege tanytty, tipti qazaqty ózine tanytty. Tәube dep qoyayyq, qazaq últtyghyn, eldigin, dәstýrin keninen arqau etken kórkem shygharmalarymyz az emes. Búghan poeziya, dramaturgiya tuyndylaryn qosynyz. Qazaqtyng tarihyn, shejiresin bilu de – eltanu ýshin birden-bir qajet nәrse. Obaly ne kerek, tarihymyz әli jazylghan joq. Al, el arasyndaghy shejireni jinaqtap, әr ónir bilgirining jazyp qaldyrghandarynyng basyn qosyp jýielep, ghylymnan alshaq emes dýnie jasap shygharghanymyz jón. Ata tarihymyzgha ýnilgende, «qargha tamyrly qazaq» ekenimiz qaperden shyqpauy tiyis. Genealogiyany bilgenimizge maqtanuymyz kerek. Týrk halyqtarynyng ishinde sanaulylary ghana qaydan shyqqanyn jiliktep taratatyn bolsa, solardyng birden-biri – qazaq últy.

 - Qazaq jәne din. Osy turaly oy órbitseniz.

- Qazaqta tәnirge siynghan kezding júrnaghy әli bar. Músylman dini shamandyqtyng týrli ghúryptaryna ýzildi-kesildi qarsy. Búl jaghynan qaraghanda islam ghylymgha jaqyn. Keybireuler «qazaq – taza músylman emes, tәnirlik dindi jetildirip, onyng yntasyn soghan audarayyq» dep jýrse, olar myqtap qatelesedi. Shamandyq, tәnirge syiynu – qazaq oi-sanasynyng balang dәuirine qajet edi. Endi ony dәripteu, soghan tartu oily adamnyng isi emes.

Biz – músylmanbyz. Osyghan ókimetimiz de, halqymyz da kónil qony kerek. Dinsiz el memleket bolmaydy. Sondyqtan dindarlarymyzdyng bilimin jetildiruimiz qajet. Qúrandy, onyng sýre-ayattaryn týsindiretin enbekterdi, hadisterdi qazaqsha mol-moldan kitap etip bastyruymyz kerek. Shyghystyng sayasattan ada músylmandyq dәstýri boyymyzgha sinirgenimiz jón. Islam – ghylymdy óte qasiyet tútatyn din. «Ýsh mezgil qaza qylghan namazyndy ýsh saghat ghylymmen ainalyssang óteysin» deydi ol. Din Shyghystyng qayta órleuine sebepshi bolghanyn úmytpayyq. Meninshe, qazaq ishinde dinning syrtqy qaghidasyn ghana qatyp ústap, jalang uaghyz aitatyn, Qúrannyng maghynasyn, mәnin jete týsinbeytin, jýrekpen sezinbeytin dýmshe moldalar az bolmay túr...

Taghy bir qaperde ústaytyn nәrse: sengen dinindi úlyqtau ýshin basqa dindi kemsitu, syrttay әjualau, alalau dúrys emes. Osy rette qazaq dindarlary әigili Lev Tolstoydyng Álihan Bókeyhan ana tilimizge audarghan «Surat kofehanasy» atty әngimesin oquy kerek-aq.

 - Býgingi tarihy shygharmalar turaly pikiriniz.

- Qazir bizde birshama tabighy enbekter jazylyp jatyr. Biraq kóbisi shalalau, ghylymilyghy azdau ekeni ras. Bayaghyda «tarihy roman» dep aidarlaghan bir jazushynyng kitaby turaly «Tarih deyin desen, derekterden góri laqaby basym; al kórkem shygharma deyin desen, kórkemdigi joq» dep syn aityp edim. Sonday әredik enbekterden qúralaqan emespiz. Meninshe, búlar tarihy túlghanyng atyn halyqqa tanystyrghannan basqa eshtene bermeydi. Sondyqtan olardyng kezendik qana ómiri bar. Biraq búlar oily, ghúmyrly dýniyelerge belgili dәrejede negiz bolady. Yaghni, songhylary aldynghylardy teristeu ýshin, nemese tolyqtyru ýshin jazylatyny aqiqat.

Men de tarihy taqyrypta shygharma jazghan adammyn. «Ant» arqyly halyqtyng taghdyryn, últtyq sana-sezimin shamam kelgenshe oyatudy oiladym. Búl taqyryp qazir de kókeykesti. IYdeyasy – últtyq birlikke shaqyru bolatyn. Onyng iydeyalyq qazyghy – «O, handarym, qaqtyghystaryng bara jatyr qatayyp. Mәmilege keluing qiyndap jýrmesin. Bir-birine qotyr tushandy qiyspaghan aghayyn, yrghyn dәuleting jauda qaldy. «Janyng shyqsa da jaqynyna qima, jighan-tergening jatqa búiyrsyn» dep qúday-taghala qarghap pa edi qazaqty?!» - degen Tóle biyding sózi. Qazir osyny kórkem beynening auzyna salyp emes, ashyq-aq aitugha bolady, biraq otarshylyqtyng auyr zardaby әli joyylghan joq. Sondyqtan últty birlikke, oyanugha shaqyru mәselesi әli de dilgir. Men kezinde shygharmamdy myng adam týsinse dep armandap edim. Endigi jerde tarihy shyndyqty milliondar týsinsin dep enbek jazghanymyz abzal.

 -  Últ pәlsapasy men psihologiya ghylymy haqynda ne deysiz?

- Qazaqstanda, ókinishke qaray, últymyzdyng pәlsafasyn, psihologiyasyn zertteytin mektep joq. Qazir «mentaliytet» deytin sóz shyghyp jýr. Oghan últtyng psihologiyasy, pәlsafasy, salt-dәstýri kiredi. Últtyng tabighatyn zertteu – abyroyly is. Qazaq – eshkimge úqsamaytyn halyq. Týrk halyqtarynyng ishinde qazaqqa minezi úqsaytyn júrt tek qyrghyz ghana. Minez-qúlyqty, qanmen singen dәstýrdi zertteu osy uaqytqa deyin qolgha alynbay keldi. Biraq ony tereng zertteu kerek.

 - Bireuler Batysqa qarap alandaydy. Qoghamymyzdy ne úiytuy kerek?

 - Biz – bodandyqtan bosanghan elmiz. Batys júrty kóp nәrseni bilmeydi. Qazaqstanda «Azamattyq qogham ornatayyq» degenderding pikiri óz-ózine kelmegen qazaq últyna ziyandy. Respublikada qazaq últynyng prioriyteti bolu kerek. Búl demokratiyagha qayshy kelmeydi. Qazaq últyna esin jiigha púrsat beru qajet. Qazaq jerine kelgen jat-júrttyqtar mýsәpir bolmay shyqty, shamalary kelgenshe bizdi jan-jaqty tonady. Tóbemizge shyghyp aldy.

Aqyn Oljas orys memleketimen konfederasiyagha birigeyik dep jýr. Konfederasiya degen bir memleket bolu degen sóz. Ózi qazaqty aqymaq kóre me, Shveysariya konfederasiyasy degendi algha tarta beredi. Biraq Shveysariya bir-aq memleket qoy. Olardyng mýmkin avtonomiyalyq qúrylymdary bar shyghar, әitse de, olar bólek-bólek kýy keship jatqan joq. Oljastyng ne oilaghany baryn bilmedik? Keshe kompartiya «kazahskiy nasionalizm» dep aiday әlemge jariya etip edi, al Oljas «kazahskiy shovinizm» degendi shygharghan. Ana tilining uyzyna jarymadym eken dep, neni bolsyn sony aita beruge bolmaydy ghoy. «Kazahskiy shovinizm» sekildi sózderimen Oljas últtardy birlikke shaqyrmaydy, úrysqa, arazdyqqa shaqyrady. Orystargha «әne, sening qúqyng ayaqqa taptaldy» degen siyaqty astar jatyr onyng sózinde. Áriyne, bizdegi týbi Reseyden shyqqandar Oljastyng aityp jýrgen konfederasiyasyna asa yqylasty. Meni bir nәrse qatty mazalaydy: ol – óz últtasymyzdyng qazaqty ózgening qanjyghasyna baylap beruge әreket jasauy. Áli de ol poeziyasyn oqityndardyng ayasyn tar kórdi me eken? Sóz joq, óleng audarmasy – óte qiyn mәsele. Poeziya óz tilinde ghana sóileydi. Biraq Oljastyng poeziyasy ólmesin dep qazaq orys boluy kerek pe?! Oljastyng oryssha ólenine qúrban bolamyz ba biz?! Bizde últsyzdanghandar shashetekten. Bәlkim olardyng biraz bóligi Oljaspen pikirles shyghar. Alayda osy azamattar rayynan qaytuy qajet. Tildi ýirenu kerek. Qaladaghy taghdyrdyng tәlkegimen oryssha tili shyqqan jastardyng óz balalaryn qazaq balabaqshasy men mektebine berip jatqandyghy mening kónilime «jaghday týzelip keledi» degen senim úyalatady.

 - Agha, bir qyzyq súraq qoyghym kelip túr. Osy әigili tónkeris bolmaghanda, biz tarihtyng qay jerinen tabylar edik?

 - Qazan tónkerisi bolmaghanda, últ-azattyq qozghalysy keng etek jayyp, biz birden azattyq almaghanymyzben, 20-30 jyldyng ishinde shyndalyp ósip, ayaq-qolyn bauyrymyzdy jinap, órkeniyetke baghyttalghan el bolyp qalar edik. Últy dese janyn beruge dayar Alash Orda ziyalylary, olardyng sonynan órgen Smaghúl syndy erjýrek jastar bar jighan bilimin, tәjiriybesin eldikke jetu jolynda paydalanar edi. Ol kezdegi oqyghandar shetinen bilimpazdar ghoy. Álihan, Ahmet, Mústafa, Mirjaqyp, Múhamedjan, Jaqyp... – qaytalanbas túlghalar, birtuarlar edi. Tónkeristen keyin biylikke qoly jetkender osylardyng bәrin qyrdy. Últymyzdyng jarymynan kóbin otap tastady. Qazan tónkerisi jýzege aspaghanda, әriyne, Resey imperiyasy birazgha deyin, saqtalar edi. Alayda úzamay ol omaqasatyn edi.

Tónkeristen song ornaghan ókimetting bir ghana dúrys istegeni – quyrshaq respublikalarynyng arasyndaghy shekarany belgilep bergeni, kazachestvony talqandaghany boldy. Ras, bizding kóp jerimiz Resey qolynda qaldy. Biraq biraz jerden aiyrylsaq ta, kezinde shekara belgilenbegende, keshe Odaq ydyraghan shaqta jer dauy bolyp, arty soghysqa úlasar edi.

Ukraina Preziydenti L.Kravchuktin: «Gde nachinaetsya Rossiya, tam konchaetsya russkiy demokrat» dep aitqan útqyr sózi bar. Shyndyghynda orystyng ózin demokratpyn dep eseptep jýrgenderining kóbi – imperiyalyq oidyng jetegindegiler. Sondyqtan Reseyde ozyq, azat pikirding adamy sanalghan Soljenisynnyng aitqandary Jirinovskiyding payymymen toqaylasyp jatsa, tandanugha bolmaydy.

 - Tahauy agha, mening negizgi qyzmetim - Ghylym akademiyasynda, M.Áuezov atyndaghy әdebiyet jәne óner institutynda. Smaghúl Saduaqasúlynyng múrasyn zerttep jýrmin. Ilgeride ýlkenderden Smaghúl turaly estigen joqsyz ba?

 - Estigende qanday?! Men Smaghúl turaly Ghabiyden Mústafinnen estidim. Ghabang turashyl, taza adam edi ghoy. Jas kýninde oqimyn, jetilemin dep, astana Qyzylordagha barsa kerek. Bilimi qaybir keremet deysin. Ári qaray sol kisining óz aitqanyn jetkizeyin. «Ana jerge baramyn, myna jerge baramyn – eshkim oqugha ala qoymaydy. «Oybay, baylardyng balalary ghana oqyp jatyr» degen baybalamdy qúlaghymyz estip qalady. Ne de bolsa narkomprosqa (bilim salasynyng basshylyghy) barayyn dep sheshtim. Bardym. Basshynyng ózi qabyldady. «Men kedeyding balasymyn. Oqyghym keledi. Bolishevikter kedeyding sózin sóileu kerek, bizge jaghday jasau kerek. Al, jaghday mýlde basqasha. Oqugha qabyldanyp jatqandar – birynghay baylardyng balalary kórinedi. Ádildik izdep keldim» dedim. Sonda men ministr S.Saduaqasúlynyng kim ekenin de jaqsy bilmeymin. Smaghúl jaqtyrmaghan qabaq tanytyp: «Kedeyding balasy qazaqty jarylqap jýrgenin kórgenim joq» dedi».

Sóitken Smaghúl Ghabiydenning oqugha týsuine kómektesipti. Osyny bayandaghan Ghabannyn: «Sonda Smaghúl menen eki-aq jas ýlken eken ghoy. Ózi sonsha dәuletti ortadan da shyqpapty. Biraq biz jalang úrangha senip jýrgende, jap-jas bolyp әr nәrsege bayypty qaraghanyn angharmappyz-au. Onyng azamattyghyn úmytam ba?!» degeni esimde».

Býgingi baspasózden Smaghúldyng әdebiyet turaly oilaryn, «Kýmis qonyrau» povesin oqydym. Óz zamanynda ozyq tughan azamat ekeni aiqyn kórinedi. Oilary, tújyrymdary salmaqty. Jazushy retinde de orny bar. Qayratkerligining jóni basqa. Qazir bizge sonday últ taghdyryna jauapty, ruhany mәselelerdi tereng biletin, sózge túra alatyn túlghalar kerek.

 - El bolashaghy turaly ne oilaysyz?

 - Keshikpey elimiz ensesin kóteredi dep oilaymyn. Bizding baylyghymyz úshan-teniz. Aqtóbede – hrom, niykeli, Shyghys Qazaqstanda – týsti metall, Qaraghandyda – kómir, Atyrau men Manghystauda – múnay, Jambylda – fosfor... Bizde ne joq desenizshi? Jerimizding asty da, ýsti de bay. Astyghymyzdyng ózi ne túrady? Qazirgi kemshiligimiz – osylardy úqsata almay jýrgenimiz. Anau Kuveyt degen el múnayyn shiykizat týrinde satyp-aq shól-shóleyt jerinde júmaq ómir ornatyp otyr. Biz de kósh sonynan qalmaspyz dep oilaymyn. Bolashaqta el biyleuge kәsiby bilimi joghary, bilikti jastar keletin synayly. Halqymyzdyng sany ósip keledi. Búl – ýlken baylyq. Qúday halqymyzgha taufiq bersin!..

- Ángimenizge rahmet!

 Súhbattasqan – Dihan Qamzabekúly

23.10.1993 jyl

Abai.kz