Senbi, 23 Qarasha 2024
Qogham 10413 0 pikir 24 Mausym, 2016 saghat 14:30

ÚLYBRITANIYa EO-DAN ShYQTY. EAEO-NYNG ERTENI NE BOLMAQ?

Býgin Úlybritaniya Europalyq odaqtan shyqty. Jalpy halyqtyq referendumnyng nәtiyjesinde 16,7 million adam Britaniyanyng EO-dan shyghuyn jaqtap dauys bergen. Resmy derekterge sýiensek, britandyqtardyng 52 payyzy Euroodaqtan shyghudy jaqtasa, qalghan 48 payyz halyq kerisinshe, euro integrasiyany qoldaghan.


Britandyq «BBC»-ding habarlauynsha,  Úlybritaniya premier-ministri David Kameron 2017 jyldyng ayaghyna deyin elde referendum ótkizip, EO-gha qayta mýshe bolatynyn aitqan.

Al eurointegrasiyagha qarsy tarap ókilderi EO-gha mýshe ózge 27 elmen jana kelisimder jasau arqyly, ekonomikalyq mәselelerdi sheshuge bolady degen dәlelder keltirude. Norvegiyalyq tәjiriybege sýiene otyryp, EO-dan mýshelikten shyghyp, Europalyq ekonomikalyq odaqqa ótu – Britaniya ýshin ortaq euronaryqqa jol ashady-mys. Úlybritaniyanyng Europalyq odaqtan shyghuyna qatysty talas-tartys, taraptar arasynda kelissózder  úzaq uaqyt boyy jýrgizilgen. Ayta keteyik, Úlybritaniya atalghan odaqqa 43 jyl ýzdiksiz mýshe bolyp keledi.

Jaqynda Sankt-Peterbor qalasynda ótken Halyqaralyq ekonomikalyq forumda Italiya premier-ministri Matteo Rensiy:  «Men búl jerde sylap-sipap, osynda otyrghan júrttyng estigisi kelip otyrghan sózin sóileu ýshin emes, naqty mәseleni kótergendi jón dep esepteymin. Eger Úlybritaniya EO-dan shyghatyn bolsa, ol qaytada kire almaydy. Búl jerde, shyghyp alyp, qayta kiru degen әngime bolmaydy. Eger Britaniya shyghatyn bolsa, búl býkil  Europalyq odaqqa qiyn tiyedi. Biraq, eng auyr soqqy aghylshyndardyng ózderine tiyetini sózsiz. Eng әueli, aghylshyn ekonomikasy ýlken daghdarysqa úshyraydy»,-degen bolatyn.

Úlybritaniyanyng Europalyq odaqtan shyghuy kәri odaqtyng ishki ydyrauyna әkelip soqtyratyny týsinikti. Júmysy naqty jýiege qoyylghan, tolysyp,  qalyptasqan odaqtyng ózi ishinen irip jatqanda  keshe ghana qúrylghan euraziyalyq ekonomikalyq integrasiyanyng bolashaghynan ne kýtuge bolady? Osy mәselege qatysty qazaqstandyq sayasattanushylar ne deydi?

Serikbolsyn Ábdildiyn, sayasatker: EO KSRO-NYNG ANALOGY RETINDE QÚRYLGhAN EDI

– Jalpy Euroodaq alghash qúrylghan uaqytta ony osy kýngi 28 memleket birden qúra salghan joq. Áueli 4 memleket bastap, keyin Kenes ókimeti qúlaghanda Baltyq elderi qosylyp, әste-әste úlghayghan. Sol jyldary men Strarsburg degen qalada boldym, Euroodaqtyng parlamentinde biz pikir talastyrdyq. Sol kezde kýiregen Kenes odaghynyng jýiesin qaytalap jasap shygharmaqshy boldy. EO degeniniz sol KSRO-nyng analogy retinde qúrylghan odaq edi. KSRO-nyng istegen júmysyn kózdep otyrghanyn sol kezde inisiatorlardyng ózderi aitty.  Odaq degenning qúryluy da, taraluy da tarihta bar. Europalyq odaqtyng negizgi júmysynyng ala-qúla ekendigi sonau basynan-aq belgili bolghan. Áytkenmen memleketter birikkende, olardyng ishinde azulylary da boldy. Birimen-biri tartysyp otyratyn elder de bolady ghoy. Mysaly, Germaniya, Angliya, Fransiya siyaqty elder bir-birimen kýndes memleketter. Sol sebepten de ishki arazdyqtardyng aqyry odaqtastardyng ydyrauyna әkelip soqtyruy mýmkin. Ekinshiden, kapitalistik dýniyede eng ýlken mәsele – bәsekelestik. Osy bәsekelestikti búlar dúrys jasay alghan joq. Al mynau Euraziyalyq odaq – «anqau elge aramza molda» degenning keri. Óitkeni dýniyejýzinde birigu  mәselesining barlyghy týbinde shataqqa әkeledi. Myna odaqtyng qúryluynyng ózi Resey men Ukraina arasynda janjal tughyzdy.   Memleketter bir-birimen bәsekelese almaydy. 17 million halyq 130 million halyqpen bәsekelese ala ma? Kýlkili. Al qúrylghannan beri soqyr tiyn paydasy tiygen joq. Ony preziydentterding ózderi de moyyndap otyr. Al, búl odaqty ekonomkany kóteru ýshin jasadyq deydi. Ekonomikany kóteru ýshin Kedendik odaq ta jetkilikti edi. Áuelde ekonomikalyq dep qúrylghan odaghymyz, qazir sayasy odaqqa ainalyp bara jatqandyghy da shyndyq. Jalpy búl aksioma. Ekonomikanyng ýstinde sayasat túrady. Sayasattyng aqyry janjalgha әkelip soqtyrady. Sondyqtan búl odaqtyng qúryluynyng ózi ýlken qatelik. Endi qarap otyrsanyz bizding ekonomikalyq dengeyimizge baylanysty Resey bizden on esege artyq payda kórip otyr. Jogharyda aitqanymday, búl Qazaqstan men Belorusiyany Reseyding odaghyna kýshtep qosu prosedurasy. Endi búdan shyghudyng ózi qiyn.

 

Ázimbay Ghali, sayasattanushy: EAEO-NY EO-MEN SALYSTYRUGhA BOLMAYDY

– Úlybritaniyanyng Europalyq odaqtan shyghuy – olar birqatar mәselelermen kelispedi. EO elding egemendigin janshyp jatyr dep eseptedi halyq. Sayasy koniunktura soghan say keldi. Britaniya EO ýshin ýlken ról oinaydy. Biraq, olardyng valutasy bólek, tolyq integrasiyagha kirmegen. Tipti, Britaniyanyng integrasiyasy AQSh-pen de birdey. Sondyqtan, EO qúrymaytyn anyq. Olar NATO-nyng mýshesi. Birqatar mәseleler sheshilip qaluy mýmkin. Endi Shotlandiya EO-gha mýshe bolghysy keledi. Demek, Shotlandiya Úlybritaniya qúramynan shyghuy mýmkin. Búl Úlybritaniyagha qosymsha problemalar tudyruy yqtimal. Al bizding EAEO-gha qarsy halyqtyng ishinde narazylyq tuyp kele jatyr. Ol kezdeysoq mәsele emes. Ol Reseyding egoistik pozisiyasynyng kesiri.  EAEO-nyng ishindegi qarama-qayshylyqtar men taraptardyng talaptarynyng oryndalmauyn da kórip jýrmiz. Olar bizding tauarlardy qaytaryp tastap jatyr t.b. Sonan keyin olar ekonmikalyq odaqty sayasy odaqqa ainaldyrudy kózdeydi.  Ózderining avanturalaryn jasaghysy keledi. Sondyqtan búl odaq negizinenen paydasyz odaq, ony  EO men salystyrugha kelmeydi.

Dos Kóshim, sayasatker: EO TABIGhY ODAQ. EAEO JASANDY ODAQ

– Áueli Úlybritaniyanyng odaqtan shyghuyna ne sebep boldy? Búghan osydan eki jyl búryn bastalghan Gresiyadaghy, Portugaliyadaghy  ekonomikalyq daghdarys sebep boluy mýmkin jәne  Afrika men Tayau Shyghystan bosqyndardyng kelui. Búl mәselelerge Úlybritaniya erekshe alandaushylyq bildirgen. Sondyqtan da halyq «ózimizding jeke shyghuymyz dúrys» dep sheshse kerek. Óitkeni Úlybritaniya ekonomikalyq jaghynan ózin-ózi tolyq qamtamasyz ete alady. Al endi ony Euraziyalyq odaqpen salystyrugha bolmaydy. Sebebi EO-da sayasy negizi boldy desek te, olar ekonomikalyq sayasy mәdeniyetti birinshi plangha shyghardy. Jәne olardyng arasyndaghy integrasiya tabighy boldy. Biz qúryp otyrghan EAEO búl jasandy odaq qoy. Kenes ókimetin qayta  tiriltu maqsatynda qolgha alghan Reseyding jobasy ghana. EAEO-gha mýshe elderding talaptary mýlde eskerilmedi. Sondyqtan da halyqtyng ishki qarsylyghy kýn sayyn ýdep barady. Tipti, bizding odaq ómir sýrip jatqan uaqyttan beri bir de bir paydasy tiygen joq bizge. Kerek deseniz, sol odaqty jasaghandardyng ózderi múny moyyndap otyr. Qazir eshqanday payda әkelmeytinin Resey de, Qazaqstan da ashyq moyyndauda. Eger Úlybritaniya keyinnen qaytadan Euroodaqqa qosylyp jatsa, oghan tang qalugha bolmaydy. Búl demokratiyalyq jolmen sheshilgen dýniye. Búl tabighy organizm ghoy, múnday prosesster jýrip otyrady. Sebebi,  AQSh-tyng ózi kezinde 10 shtatpen  bastady. Bireuleri shyghyp, bireuleri kirip jatty. Kerek deseniz, Tehas soghysty da. Sondyqtan, tabighy odaq múnday dýniyelerdi ótkeredi. Búl jerde tek bir nәrsege qol soghuymyz kerek dep oilaymyn.  Europalyq odaqqa qosyludy da, odan shyghudy da Úlybritaniya halqynyng ózi sheshti. Demokratiyalyq jolmen, referendum ótkizdi, halyq tandauyn jasady. Biylik búl tandaumen kelisti. Halyqtyng qalaumen eseptesip, tandauymen kelisken Britan biyligining әreketi biz sekildi psevdodemokratiyalyq jolmen jýretin elge ýlgi boluy kerek.

 

Erlan Sairov, sayasattanushy: BIYLIK HALYQTYNG TALABYN ORYNDADY

– Europada memleket damuynyng baghytyn jasaudaghy halyqtyng róli óte joghary. Halyq memleket damuynyng magistraliin ózderi rettep otyrady. Meninshe, Úlybritaniyada bolghan referendum, biylikting qogham aldyndaghy esep beruining aiqyn mysaly bola alady. Búl jerdegi eng manyzdy mәsele Angliyanyng Euroodaqtan shyghuy emes, biylikting halyqtyng talabyn oryndauy dep bilemin. Al, endi ekonomikalyq túrghydan qarasaq, biraz auytqu boluy, funt sterlingting tómendeui, birjalardyng qúldyrauy yqtimal. Degenmen de úzaq merzimdi naryq barlyghyn ornyna keltiredi. Eshqanday ekonomikalyq kataklizm bolmaydy. Óitkeni Úlybritaniya Euroodaqpen basqa da assosiasiyalyq qarym qatynas formasyn tabatyndyghy sózsiz.

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1490
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5539