PANTEON. DAQPYRTQA ILESPEYIKShI...
Kesheli beri Memlekettik Panteon jóninde ne bir qisynsyz ótirikti orys tildi BAQ qoldarynan kelgenshe taratyp jatyr. Soraqysy - búghan anghal qazaq ilese ketti. Osy orystar 2013 jyly Mәskeu týbinde RF basshysy Putinning jeke núsqauymen 5 milliard rublige (25 millrd tenge) Panteon salyp, oghan Kalashnikovty jerlegende jyrysa maqtap, úlarday shulap edi.
Endi qazaq sonau ÝI -ÝII ghasyrdan bastau alatyn Kýltegin, Bilge qaghandardyn,Tonykók danyshpannyng Panteondaryn, Sarayshyqtaghy Handar Panteondaryn, Týrkistandaghy iygi-jaqsylar Panteondaryn, óz Ata dәstýrimizdi eske týsirip edi, orys tildi aqparat qúraldary búttaryna jibergenshe shynghyryp, ókirip jatyr.
79 milliard bólindi degen týbirimen jalghan. Men, sonau 2002 jyly Astana qalasynyng әkimining orynbasary Tólegen Múqametjanov ótkizgen alghashqy bas qosudan bastap, osy mәselening basy-qasyndamyn. Tólegen qala aqsaqaldaryn, M.Joldasbekov, A.Seydimbekov, Q.Salghariyn, T.Júrtbay bastaghan azamattardy jinap mynaday mәsele kóterdi. Preziydent Áz Tәuke men Áz Jәnibekke eskertkish qoiydy úsynyp júrttyng pikirin biligisi kelgen eken. Qyzyghy júrt birden týzetu engizdi. Kerey men Jәnibekti bóluge bolmaydy. Aldymen Eki Hangha qoy qajet. Tәukege sóz joq eskertkish kerek.
Tólegen oilanyp qaldy. Pikirimizdi jetkizbek boldy. Osy tústa Aqseleu agha Panteon mәselesin auyzgha aldy. Sarayshyq, Týrkistan, Kýltegin, Bilge Panteondaryn aldygha tartty. El týgel qoldady. Múny da Tólegen jetkizuge uәde berdi.
Eki jetiden song qayta jinaldyq. Bizding pikirimizben Preziydent kelisipti.
Ángime osymen 2004 jyldyng shildesine deyin qozghalmady.Osy jyly shildede Premier Ahmetovting orynbasary Áytimova Birghanym qaryndasymyz ýlken alqaly top jinap, Panteon mәselesin jeke kóterdi. Astanalyq bir ghana qart qarsy bolyp, jogharyda atalghan aghalarymyz, sonyra qosylghan ghalymdar týgel qoldady. Ásirese este qalghany Aqseleu marqúmnyng - Panteon Evropagha Edil pashamen barghan bizding ata saltymyz. Óte kerek. Salu qajet. Biraq, men óz auylyma jerlenemin, - degeni.
Osy jiynnyng Protokoly mende әli saqtauly.
Ayaq asty tughan dәnene joq. Atyn atap otyrghan ghalymdar, Rymghaly Núrghaliyev pen Aqannan ózgesi tiri. Súrarsyzdar.
Mine, alghashqy adam jerlengeli ýsh jylgha juyq uaqyt ótti. 79 milliapd túrsyn, 79 myng qarjy júmsalghan joq. Tu basta ótken - 2015 jylgha 1 milliard qarjy bólinip, biyl 2 milliard qarjy iygeriledi dep josparlanghan edi. Biraq eki jylda әli eki tiyn shyqqan joq. Búl jerge 79 milliardyng esh qajeti joq. 79 milliongha bar sharua bitedi. Masqara qylghanda 79 milliondy milliardtap shulap jeýmesek de. Ár marqúmnyng basyna biyiktigi- 220 sm., eni-70 sm., qalyndyghy-30 sm qúlpytas qana, qúlpytas qana qoyylady. Standard. Qatang baqylaugha alynady.
Al ana makettegilerdi Astananyng әkimi Imanghaly Tasmaghambetov bir kórgende-aq jartysynan shauyp tastaghan. Preziydent te bas shúlghymaghan. Ekeui ótkizgen jiyngha qatystym.
Qazir jer keskini 40 gradus ózgeredi. Demek jer kólemi je 40 payyz qysqarady
Qarjyny úlghaytpau ýshin Qabanbay batyr kesenesining janyndaghy betkeydi eni 30 metrdey ýsh-tórt terassagha tegisteu úigharyldy. Búl eki traktorgha eki kýnning júmysy. Ary qara qúday bergen jazyq dala.
Qayda el shulaghan 79 milliard? Múny sandalizm demeske amal joq.
Býgin Fariza apamyz ben Ábish Kekilbay, Maqsút Nәrikbay aghalarymyzdyng basynan qysy-jazy kisi arylmaydy. Jeksenbi kýnderi qúran oqu ýshin kәdimgidey kezekke túrady.
Jana ghana Ábish agha men Fariza apamyzgha Ábekenning ústazymyn degen 98 jastaghy qariya bata jasady. Ýsh-tórt kýn búryn IYmekeng de bolypty. Bú kisige ile-shala Ereymentaulyq bir avtobus oqushy kelip, ústazdary eki qalamger jayly әngime ótkizdi.
Bauyrlar" Daqpyrtqa ilespeyikshi!
Kamal Ábdirahman
Abai.kz
