Senbi, 23 Qarasha 2024
Myng bir mysal 7689 0 pikir 19 Mamyr, 2016 saghat 08:34

ZANGER JER MÁSELESINE QATYSTY AShYQ HAT JOLDADY

Batys Qazaqstan oblysynyn 
әkimi A.Kólginovke

Qoghamdyq kelisim komissiyasyna

Qazaqstan Respublikasynyng azamaty, 
Advokat, BQO advokattar alqasynyng mýshesi 
A.T.Qúspannan BQO, Pravduhin kóshesi, 2/3

A Sh Y Q H A T

Sizge osy ashyq hatty úsyna otyryp, jerge qatysty myna mәselelerge nazar audarudy súraymyn:
Qazirgi uaqytta memlekettik BAQ arqyly, biylikke jaqyn túlghalardyng (aqsaqaldar, jer paydalanushylar, múghalimder t.b.) jerdi sheteldikterge jalgha berudi qoldaytyny turaly pikirleri berilude, al memlekettik biylikting barlyq apparaty halyqqa jerdi jalgha beruding paydasy turaly nasihattauda. 

Alayda, halyqtyng basym kópshiligi jerdi sheteldikterge úzaq merzimge jalgha beruge ashyq qarsylyq bildirip otyr. Oghan sebep – jerdi jalgha beruding ekonomikalyq tiyimdiligi nemese tiyimsizdigi emes, últtyq qauipsizdik mәselesi! Jәne halyqtyng búl qaupin orynsyz dep aita almaymyn. Ókinishke oray, memlekettik BAQ arqyly sóileu «qúrmetine ie bolghan» tandauly top mәselening búl jaghy turaly lәm-mim dep auyz ashpaydy. 

Sol sebepti men zanger retinde, Sizge qoldanystaghy zang normalary arqyly halyqtyng qaupi qanshalyqty oryndy ekendigi jayly óz pikirimdi jetkizgim keledi, atap aitqanda;
Qazaqstan Respublikasynyng Jer kodeksining 24 baby, 1 bóligine sәikes, naqty bylay delingen: 
«Sheteldikter, azamattyghy joq adamdar, sheteldik zandy túlghalar, sonday-aq jarghylyq kapitalyndaghy sheteldikterdin, azamattyghy joq adamdardyn, sheteldik zandy túlghalardyng ýlesi elu payyzdan asatyn zandy túlghalar auyl sharuashylyghy maqsatyndaghy jer uchaskelerin 
jiyrma bes jylgha deyingi merzimge jaldau sharttarymen uaqytsha jer paydalanu qúqyghymen ghana iyelene alady». Atalghan zang normasy Preziydentting moratoriyine deyin, ýstimizdegi jyldyng 1 shildesinde kýshine enui tiyis bolatyn. 

Endi sheteldik azamat nemese kompaniya, shartty týrde Qytay elinen delik, jerdi jalgha alu arqyly elimizge 25 jylgha keldi deyik. 25 jyl az uaqyt emes, shiyrek ghasyr. Ol uaqyt ishinde, kelgen qytaylyq azamattar qazaqtyng jesir әielderine nemese otyryp qalghan qyzdaryna ýilenip, balaly-shaghaly bolyp ýlgeretini sózsiz. 

Ar jaghynda, qoldanystaghy «Qazaqstan Respublikasynyng azamattyghy turaly» QR Zany «iske qosylady». Mysaly, atalghan Zannyng 16-babyna sәikes (sózbe sóz), 
Qazaqstan Respublikasynyng azamattyghyna:

«Qazaqstan Respublikasynyng aumaghynda zandy negizde keminde bes jyl túraqty túratyn ne Qazaqstan Respublikasynyng azamattarymen keminde ýsh jyl nekede túratyn adamdar qabyldanatyn bolady» – delingen. 

Nemese, tipti kelgen qytaylyqtyng ózi әrtýrli sebeppen Qazaqstan azamattyghyn ala almaghan jaghdaydyng ózinde, Zannyng 12-babynda bylay delingen (sózbe-sóz);

«Ata-anasynyng azamattyghy әrtýrli bolyp, bala tughan kezde olardyng bireui Qazaqstan Respublikasynyng azamaty bolghan jaghdayda bala: 

1) Qazaqstan Respublikasynyng territoriyasynda tusa; 

2) Qazaqstan Respublikasynan tys jerde tusa, biraq, ata-anasynyng nemese olardyng bireuining búl kezde Qazaqstan Respublikasy territoriyasynda túraqty túrghylyqty jeri bolsa, ol Qazaqstan Respublikasynyng azamaty bolyp tabylady. 

Bala tughan kezde ata-anasynyng bireui Qazaqstan Respublikasy azamattyghynda bolyp, al ekinshisi azamattyghy joq adam bolsa, ne onyng azamattyghy belgisiz bolsa, bala qay jerde tughanyna qaramastan Qazaqstan Respublikasynyng azamaty bolyp tabylady. 
(atalghan normalar Zangha 24.11.2015 № 421-V Zanymen engizilip otyr!).

Yaghni, búdan shyghatyn bir ghana qorytyndy bar – qazirgi kezde, auylsharushylyq jeri azyp-tozyp, halqy ashtyqqa úrynghaly otyrghan Qytay eline biz esh kedergisiz, zandy týrde, Qazaqstangha toptasyp keluine jәne esh kedergisiz, zandy týrde Qazaqstan azamaty bolularyna jaghday tughyzyp otyrmyz! Joq әlde mening jәne kópshilikting búl pikirine aitar uәjderiniz bar ma?

Osy mәseleni, resmy BAQ kórineu jariyalamay otyr. Onday jaghdayda, halyq mitingige shyqpasa, óz oilaryn memleketting jogharghy biylik organdaryna qalay jetkize almaq? Oraldan Ashyghaliyevti Astanadaghy jiyngha komissiya mýshesi qylyp jibergen ekensizder. Ashyghaliyevting oblystaghy eng iri sharuashylyq basshysy, latifundist, odan qala berdi kýni keshege deyin jergilikti atqarushy biylikte bolghan adam ekendigin Oraldyqtar jaqsy biledi. Ol halyqtyng emes, biylikting sózin sóilep, shashbauyn kóteredi degen kýdik kýshti. 

(Ashyq hat qysqartyldy)

Qúrmetpen, A.T.Qúspan

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1472
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3248
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5437