Batystan esken «jeldin» әseri me, halyq keyingi kezde «danghyrlaqtan» shynayy ónerdi auystyryp alghan synayly. Qazaqy mәn-maghynagha toly әn kesh­terine bara qalsanyz, zaldaghy kórermenderdi sanap shyghugha bolady.

Tyndarmannyng talghamy joghaldy ma әlde әnshining әni ózgerdi me? Bәlkim, ekeuining de әseri bar shyghar?!

Al shetelden nemese kórshi elden kelgen «danghyr­laq» ókilderining keshterine enbektegen baladan enkeygen shaldargha deyin qalmay barady, tipten iyne shanshar jer tappaysyz. Qazaq­tyng dәstýrli әnshilerine tabighat tartu etken daryny olardan asyp týspese, qay jeri kem?!

Búl taqyrypty QR Mәdeniyet jәne sport ministrligining janyndaghy "Sh.Shayahmetov atyndaghy tilderdi damytu ortalyghynyn" tilalemi.kz portaly qozghapty.

Búl kýnde sapaly әn emes, sapasy bolmasa da, jyn úryp biyleuge, júlqynyp sóileuge, qylqynyp aiqaylap, aqyr sony kýireuge әkeletin әnderdi «Netken keremet!»-dep tyndap jýrgenimiz ras. Keyde tipti jattap alyp, jan-jaghymyzgha jar salyp, aiqaydyng kókesin tanytyp, әueletip ketemiz. Al sol әnimizding sózi men ózine keler bolsaq, tiytimdey mәn-maghynasyn tauyp, tarazylap, tarqata almaymyz. Áyteuir, ynyldatyp aitqanymyzgha mәz bolamyz. Osydan qanday salghyrt, beyqam halyq ekenimizdi aitpay-aq úghugha bolady. Kez kelgen sapasyz әnderding sәn-saltanatyn toqtatyp, qúrylymdyq mәn-maghynasyn aiqyndap, súryqsyz sózderdi aishyqtasaq, sapasy syn kótere almaytyn әnderding shyqpaq týgili, «hiyt» boluyna jol bermes edik. Qarabayyr sózderdi әspettep, әn jazdym dep, daraqylanyp daryn bolyp jýrgenderdi kórgende eriksiz mysqyl aralas kýlki keledi-au. Kýlgennen ne payda? Sheshiletin is joq, joyylatyn josyqsyz әn joq. Kerisinshe, kýnnen-kýnge gýldenip, toy-tobyrdyng tórinen oryn alyp, qanatyn kenge jayyp, tek Qazaqstanda emes, kórshiles kókelerimizding de kóginde qalyqtaugha shyqqandary da bar. Áriyne, ózge memlekette qazaqtyng әni әuelep, súranysqa ie bolyp jatsa quanamyz. Biraq qanday әn? Úyaltyp, artynan qyzartyp, barshamyzdy bozartatyn әn bolsa, syrtqa shyqqanynan neghaybyl. Olar da biz sekildi kýlmey me? Kýlip qana qoymas, qazaq últynyng atyna kir keltireri sózsiz. Sondyqtan sóz ermes ýshin, kir kelmes ýshin sayqymazaqtyng әnin shygharmay, halyq qalauy men talghamyna dóp keletin, tyng dýniyelerdi daralaugha talpynghanymyz jón bolar.

Qúr sózben qúrym órmey, mysalmen dәleldep kóreyin. Mariya Magdalinasyz qazir bir kýnimiz ótpeytin boldy. Kólikke otyra qalsanyz, «chiyp-chiyp-chiyp» dep shiqyldap miyndy jep, onyng qasyna «oho-hou men ahalatyp» kóndirip qoyady. Odan talaydyng armany bolghan Mariyasy kim? Shoqynghan kәpirding has súluynyng qazaqqa ne keregi bar?! Jeligip, audarmamen halyqty aldaghansha, otandyq sazgerlerding enbegin qoldanyz. Júrtty jarylqaghansha, ózimizding súlularymyzdy týgendep alayyq. Al endi, әndi basynan-ayaq tyndasanyz, Mariya súludy úmytyp ketesiz. Tek «oho-hou men chiyp-chipti» estiysiz. Jaraydy, «Ohouyn» aitpay-aq attap keteyik, biraq «chipten» qalaysha ainalyp ótemiz? Shynymdy aitsam, tek shaqyru odaghayy bolmasa, sol sózben týbirles sóz taba almadym. Bala kezimizde balapandardy osylaysha shaqyrushy edik. Sonda әnning mәni toyda bolsa, maghyna әrkimning óz oiynda (ózderinshe oilap pishedi) bolsa, balapan qayda? Búdan ne angharuymyzgha bolady?…

Ánning oryndaushysy ózining últyn, ózin de qúrmettemeytini haq. Halqyn ardaq tútyp, ayalaytyn adam eshqashan múnday jauapsyzdyqtan tughan shala-púla dýniyeni nasihattap, dәriptemes edi. Bastysy shulap bolsa da, barlyghy tulap qalsa da atym shyqsyn degen egoistik psihologiyamen qarabasyn oilaghan әnshi ózining ghana emes, әrbir qazaq últynyng talghamyn tómen dengeyge týsirip otyr.

Halyq sýiip tyndaytyn dara әnshiler de súrypsyz sóz ben ólsheusiz әnderdi repertuaryna qosyp, «hitke» ainaldyrugha tyrysyp, birshama baghyndyrghan belesterinen keri qaytyp, ayandap qalyp jatqandary jii úshyrasady. Biraq birli-jarym adam ghana tyrnaq astynan kir izdep, minin kórip qalmasa, jankýierleri mәn bermey, qarapayym halyq synyn kórmey, elemey de ketedi. Degenmen maqsatymyz – aqqa qaralap kýie jaghu emes, dúrys emesti úghyndyru.

Qazaqta qyzdar er jigitting betinen alyp, berekesin qashyrmaghan. Al osy kýni qyzdar men jigitterdi eki jaqqa shygharyp, aitystyryp, tartystyryp, ýstelding ýstine mingizip, tóbelesting ýlgisin beyneleytin beynebayan men әndi tyndaghanda, jaghanyzdy qalay ústaghanynyzdy bayqamay da qalasyz. Ózimiz eliktegish, baqtalas halyqpyz, múny kórgen kishi buyn ókilderi ne istemeydi? Asyp týsemin, qaytalanbauy kerek dep, әlgiler ýstelge minse, mynalar tóbemizge shyghyp biyleytin shyghar. Ony qoyynyz, «Qulanyp aldaysyndar» dep, qyzdyng erke-biyazylyghyn «qu» sózimen almastyryp, súmpayy súrqiyagha teneydi. «Qos búrym sol qayda?» degen tirkesi aqylgha qonymdy, biraq «Oylanshy jitigim, osynau bir tústa, shashy úzyn qyzdardyng aqyly der qysqa zaman» degen óleng joldaryna ne derimdi tipti bilmeymin. Bәrimiz, jappay, aqylymyz qysqarar dep, qos búrymdy shúntitugha shyghayyq. Basqasha úghudyng jóni joq siyaqty. «Sengen serkem sen bolsan, aqylyna bolayyn» degennen basqa alyp-qosarymyz joq.

Abay atamyz kezinde-aq aitqan «Ánning de estisi bar, eseri bar» degen fәlsapalyq oiyn artynan ergen úrpaghy osylay nadandyqqa boy úrghan shaghynda esine alyp, aityp jýrsin dep qaldyrghan shyghar. Al taghy:

Qúlaqtan kirip, boydy alar,

Ásem әn men tәtti kýi.

Kónilge týrli oy salar,

Ándi sýisen, menshe sýi,- deydi. Ándi Abaysha sýigimiz keledi, biraq sýimek týgili sýieuge jaramaytyn әnderdi qalaysha boyyna darytpaqsyn?! Qazirgi әnderding qayyrmasy qaysysy, shumaghy qaysysy ekenin aiyra almaysyz. Bir sózben qayyrmany qayyryp tastaytyn әnderge de etimiz ýirengen. «Jýregim, jaralama, jaralama, jaralama, jalynam. Sýiemin seni ghana, seni ghana, seni ghana saghynam». Bir sózdi jýz ret qaytalap, qúlaqtyng teseri bolatyny anyq.

Ánning negizgi ózegi – mәtini. Mәtin tartymdy, shynayy, sapaly bolsa, on kýndik «hiyt» emes, myng jyldyq «giyperhiyt» bolary sózsiz. Núrghisaday daralardyn, Shәmshidey aghalardyng әnderinen-aq darynnyng úmytylmas iyisin sezip, tamsanarymyz haq. Býginde osy kisilerding izin jalghaushy talantty sazgerler de az emes. Biraq auyrdyng ýstimen, jenilding astymen jýretin әnshisymaqtar tek «aranjirovkasy» jaqsy bolsa boldy dep, tiptim, keybireuleri әnning sózi men әuenin de ózi jazghan song ne súraysyz? Nendey jauap kýtemiz? Nesine renjiymiz? Bәlkim, «shou biznes» emes, «toy biznestin» jandanyp túrghanynan bolar. Nәpaqasyn toydan tapqannan keyin, toygha arnalghan әnderin tartu etedi. Al әnderining sapasy sol ortanyng kólenkesinde qalyp qoyyp jatyr. Sondyqtan tek qana toydy oilamay, sapany boylap, ósu jolynda әreket jasaghanymyz dúrys-aq.

Astyng jaramsyzdyghyn sasyp ne ashyp ketkeninen bayqap, laqtyryp tastap jatamyz. Sol sekildi mәtinning mәnsizdigin dereu zerttep, tizimnen shygharyp, saz ónerine óristetpesek, barmaq tistep, ózegimiz dәl býgingidey órtenbes edi…

Abai.kz