Seysenbi, 26 Qarasha 2024
Qogham 11920 1 pikir 9 Tamyz, 2016 saghat 12:19

AYDYNNYNG AYTQANY AQIQATQA AYNALDY

Jer komisiyasynyng alghashqy otyrysyna qatysyp, Shyghys Qazaqstan oblysy, Ýrjar audanynda 80 myng ga jerdi qytay azamaty zansyz iyelenip otyr dep dabyl qaqqan qogham belsendisi Aydyn Egeubaevtyng (surette) sózi shyn bolyp shyqty. Aydynnyng aqiqatty aitqanyn atalghan komissiya mýshesi Múhtar Tayjan myrza rastap әleumettik jelidegi (FB) jeke paraqshasynda bylay dep jazady:

«Esterinizde bolsa, shamamen bir ay búryn,  komissiyanyng Astanadaghy otyrysynda Aydyn Egeubaev (Aydyn Egeubaev) degen jigit Ýrjar mәselesin kóterdi. Sol otyrystan keyin men jәne komissiya shtabynyng basqa da  qyzmetkerleri búl mәseleni tekseremiz dep Aydyngha uәde berdik.
Sonymen, Aydyn aitqan faktlerdi tekseru ýshin Shyghys Qazaqstan oblysyna komissiya shtabynan bir-eki adam arnayy jiberildi. Olardyng qasynda prokurorlar da jýrdi. Qazir mine, resmy tekseruding nәtiyjesin sizderge kórsetip otyrmyn.
Birinshiden, jerdi alghan firmanyng 45% qytaylyq azamat ekeni ras. Ekinshiden, olar jerdi jalgha alyp, QR budjetinen milliondaghan tenge dotasiya alyp otyrghan eken (shamamen 500 mln. tg). Al ózderi jerdi 75-100% kóleminde iygermegen. Sonda olar Qazaqstan budjetinen alghan dotasiyany qayda júmsaghan?
Qazir búl faktilermen prokuratura ainalysyp jatyr.   Búl –  komissiya júmysynyng bir ghana kórsetkishi».

Esterinizge sala keteyik, Aydynnyng azamattyq aiqayy aldymen Abai.kz portalynda jariyalanghan bolatyn (http://abai.kz/post/view?id=7911). Sol kezde Aydyn Egeubaev mynanday súmdyqtyng betin ashqan:

 

- 2010 jyly Qytay ókimeti auyl sharuashylyq salasy investisiyasyna dep 2 mlrd. 300 mln. AQSh dollary kóleminde qarajat bóledi. 1974 jyly tughan Biyadilov Núrlan Nuriovich deytin azamatqa Qytaydan «mister Djeyms» (býrkenshek aty) deydi, Zhang Weidong degen Qazaqstangha kelip, «Núrlan, Qytay auyl sharuashylyghyna investisiya bólip jatyr, bizge Qazaqstannan soya egetin jer kerek» deydi. Núrlan «Bolashaq» baghdarlamasy boyynsha oqyghan kezde Zhang Weidong-pen qatar oqyp, sol jaqta tanys-tamyr bolghan.

Esterinizde bolsa, 2010 jyly Shonjy, Jarkent jaqtan Qytaygha jer bergeli jatyr dep shu shyqty.  Búl jaqtaghy halyq narazylyq tanytqan son, búlar Shyghysqa, Ýrjargha barady. Ýrjar audanynyng әkimi Bauyrjan Janaqov olargha «Bizde bos jatqan jer joq. IYgerilmey jatqan jerlerding iyelerimen sóilesip kórinder» dep jiberedi.  Ýrjar audanynan Erjan Tilemesov degen azamattyng atyndaghy «Ghaniy» JShS-na tiyesili 6080 gektar jerdi kelisim shartpen alady. Sóitip, júmys istep jatady. Búl – 2010 jyldyng qazan aiy. Al, sol jyldyng 2 jeltoqsany kýni  Núrlan Bayadilov Tilemesov Erjannyng atyndaghy «Ghaniy» JShS-na tiyesili 6080 gektar jerdi «Dәremet» JShS-nyng atyna bildirmey audaryp alady. Olar múnymen toqtamay, sol mannan 7250 gektar jerdi «Dәremet» JShS-nyng atyna taghy audaryp alady. Búlardyng «Bәtua» JShS degen firmasy jәne bar. Sonymen, Taskesken jaqtan, Qarabúta aulynyng manynan,  jalpy aumaghy 84 myng gektar jerdi alyp alady. Búl jerlerding ar jaghyndaghy investor – qytay azamaty. Bizge jetken aqparat boyynsha, búlar 2 mlrd.300 mln dollar qytaydan bólingen investisiyany alyp, onyng 600-800 mln. qarajatyn jerge salady da, qalghany,  shamamen 1,5 mlrd. dollar aqshany jogharydaghy qytay azamaty   Malayziyadan schet ashady da, sol jaqqa audaryp jiberedi. Al, qytay azamatynan aqsha alghan  Núrlan Biyadilovtyng IYgisinov Talghat Qazybaevich degen klastasy bar. Talghat tórt jyl boldy Shvesariyada túrady. Álgi aqshany osy Talghat, Núrlan ekeui Shvesariyada, Angliyada iygerip jatyr. Osyghan tekseris jýrgizu kerek.

 «Osyghan tekseris jýrgizu kerek» dep komissiyanyng alghashqy otyrysynda mәsele kótergen Aydynnyng ókinishke qaray sol kezde jeke basynyng mәselesi tekseriske týsip, әuire-sarsandy kýnder keship ketip edi. Endi, mine, onyng bosqa sóilep, bopsalap jýrmegeni anyqtaluda.

Qysqasynan qayyrghanda, Aydynnyng aqiqatynan qanday qortyndy jasaghan jón?

Birinshiden, qazaq jerining taghdyryna alandap, týitkildi mәsele kótergen adamdy  (azamatty) bas salyp «búl – býlikshi, el tynshtyghyn búzayyn dep jýr», «jalghan aqparat taratushy, onday adamdy jazalau kerek» deytin synaydaghy әkimshilik-әmirshildik qoqan-loqqyny qoya túryp, tiyisti organdar aldymen el ishining sózine jete mәn berui kerek. Óitkeni, Aydyn siyaqty isting aq qarasyn biletin jigitter az emes, alayda olar «aydalyp ketemiz be?», «basymyzgha pәle tilep alamyz ba?» dep ýndemey otyr. Al, búl ýnsizdik әzirshe biylikting paydasyna sheshilgenimen týbi jaqsylyqqa aparmaydy.

Ekinshiden, «Bolashaq» baghdarlamasymen oqyghan Núrlan men qytay azamatynyng mahinasiyasy bizge jerdi sheteldikterge jalgha beruge bolmaytyndyghyn kezekti ret kózge úryp túryp dәleldegen siyaqty. «Jerdi qaytkende shet eldikterge jalgha beru kerek» dep qynyrayyp otyrghan ókimet osy betinen qaytpay, eki jaqty birikken kәsiporyn nemese sharua qojalyqtaryn qúrghan jaghdayda (әriyne, de yure qojayyn – qazaq, de fakto qojayyn – sheteldik azamat) da jerdi iygeruding әdis-tәsili aqsha jeu, memleketti ayamay tonaudyng jalghasy bolyp shyghuy mýmkin. Múnyng sony qazaq jerinde ala baghandar tizilip, temir symdar tartylyp,  «ýy ishinen ýy tikkennin» kerine ainaluy yqtimal.

Týiin: Jer komissiyasynyng júmysyn toqtatu turaly jogharydan pәrmen kelip qalmasa, talay Aydynnyng auzyndaghy sóz naqty derekterge ainalady dep kýtemiz. 

Abai.kz      

1 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1533
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3313
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 6006