Dýisenbi, 6 Jeltoqsan 2021
Mәiekti 10091 0 pikir 2 Tamyz, 2016 saghat 10:49

«QABUSNAMANY» OQUDYNG 7 ARTYQShYLYGhY

Jas úrpaqty ómirge, enbekke dayyndau arqyly qoghamnyng algha qaray damuyn qamtamasyz etemiz. Jeke túlghanyng boyynda belgili bir qasiyetterdi qalyptastyru, estetikalyq talghamyn jetildiru isi tәrbie júmystaryn jýrgizu arqyly jýzege asady. Demek, qay qoghamda bolmasyn ózektiligin joymaytyn manyzdy mәsele – tәrbiyeli, bilimdi úrpaq ósiru. Tәrbie jayly sóz qozghaghanda shyghystyng danalyq kitaby «Qabusnamagha» erekshe toqtalyp ótkenimiz jón. Sebebi, «Qabusnama» HI ghasyrdyng ózinde-aq úrpaq tәrbiyesi jayly jazylghan pedagogikalyq mәni zor tuyndy.

«Qabusnamany»  Qayqaus 63 jasqa jetkende ósiyet ýlgisinde úly Gilanshahqa arnap jazghan. «Qabusnama» kitabynda tәrbie turasynda aitylghan oi-tolghamdar qazirgi tәrbie beruding negizgi iydeyalarymen úshtasyp jatyr. Alayda «Qabusnamany» oqugha odan da basqa sebepter jeterlik. Sondyqtan, «Qabusnamany» oqudyng 7 negizgi artyqshylyghyn bile jýriniz. Mәselen...

  1. Biliminiz artady 

Shyghystyng ónege kitaby «Qabusnamany» oqy otyryp HI ghasyrdaghy Orta Aziya men Iran ólkesi, órkeniyeti, qoghamy jayly mol maghlúmatqa ie bolasyz. H – HII ghasyrda feodalizm órkendep, ghylym men bilim, әdebiyet pen mәdeniyet kemeldene týsken kezenmen tanysyp, tariyhqa sheginis jasaysyz.

2. Shygharmashylyq qabiletterinizdi damytady

Ónerding abzaldylyghy, qadir-qúrmeti «Qabusnamanyn» altynshy tarauynda bayan etilgen. «Óner ýiretetin dana tabylmasa, nadannan ýiren», «...ónersiz jan – ónegesiz, onyng eshkimge de paydasy tiymeydi» degen danalyq oilardyng ózi-aq ónerdi ýirenuge degen qúlshynysynyzgha qanat bitiredi. Boyynyzda bayqalmay kelgen shygharmashylyq qabiletterinizding jaryqqa shyghuyna, damuyna «Qabusnamanyn» serpin bolary anyq.

3. Kópshilik aldynda sóileu ónerin mengeresiz

Qazirgi tanda kóshbasshy bolu ýshin, sózben adamdardy baurap alu qabiletine ie bolu qajet. Sózding qúdiretin dúrys qoldanyp, sheber sóiley bilgen adam – óz ortasynda syily, abyroyly bolady. Adamdar onyng sózderin esitip qana qoymay, ynta-yqylasymen tynday bastaydy. Kópting aldynda qysylmay sóileu bir óner bolsa, oiyndy dúrys jetkizip jetkizip, auditoriyany jalyqtyrmay tyndatudyng ózi bir óner. Jalpy oratorlyq ónerding әdis-tәsilderimen keng jәne auqymdy tanysudy qalasanyz «Qabusnamany» oqynyz.

«Sóz tórt topqa bólinedi. Birinshisi — biluge de, aitugha da qajeti joq sózder. Ekinshisi — biluge de, aitugha da qajetti sózder. Ýshinshisi — biluge qajeti joq, biraq aitugha bolatyn sózder. Tórtinshisi — bilu kerek, biraq aitugha qajetsiz sózder» (Qabusnama)

 4. Pedagogikalyq bilim jinaqtaysyz

Pedagogika – jalpy adam tәrbiyesi jayly ghylym. Tәrbie – jas úrpaqty әleumettik ómirge jәne enbekke dayarlaydy. Al úrpaq tәrbiyesi – últ keleshegi. «El bolam deseng – besigindi týze» degen dana halqymyz bala tәrbiyesine bey jay qaramaghan. Sondyqtan da óskeleng úrpaq últjandy, meyirimdi azamat bolyp tәrbiyelenui tiyis. Ol ýshin sizge pedagogikalyq bilim men tәjiriybe jinaqtau artyqtyq etpeydi. 1082-1083 jyldar aralyghynda jazylghan pedagogikalyq mәni zor tuyndy «Qabusnama» búl maqsatty oryndauda sizge taghy kómekshi bolmaq.

5. Estetikalyq sezim men talghamynyzdy tәrbiyeleysiz

Súlulyqty, әsemdikti kóru men týsinu әr adamnyng ruhany ómirin bayytady. Adamnyng әsemdik pen jeksúryndyqty, úyat pen újdansyzdyqty, quanysh pen qayghyny týsine biluine baylanysty onyng sanaly tәrtibi men minez-qúlqy qalyptasady. Eger әrbir adam ózining is-әreketining әdemiligin, qajettiligin týsinip, enbek nәtiyjesinen kórkemdikti sezine bilse, búl onyng estetikalyq talghamynyn, adamgershilik qasiyetterining joghary jetile bastaghandyghynyng belgisi. Óitkeni, estetikalyq sezim men talghamdy tәrbiyeleu – dýnie degen kózqarasty qalyptastyrudyng manyzdy qúraly.

«Adamgha sypayylyq jarasady. Aynagha qaraghan adamnyng symbaty súlu bolsa, kórkine say minez-qúlqy da súlu bolugha tiyis»

(Qabusnama)

6. Kәsiby baghdar núsqaydy

Kәsiby baghdar beruding negizgi maqsaty jas úrpaqty sanaly týrde mamandyq tandaugha dayyndau, ýiretu ekendigin bәrimiz bilemiz. «Qabusnama» kitabynda kәsip tandau jayly, sol kezdegi kәsipter jayly jazylghan. Jay ghana jazyp qoymay, әr kәsipke arnayy toqtalyp, tyng mәlimettermen tanystyrady. Dәrigerlik, ústazdyq, satushylyq, astronomiya men geomeriya, aqyndyq, jyrshy jәne muzykanttyq, is jýrgizu men hatshylyq t.b turaly kenesteri әli kýnge deyin qúnyn joyghan emes.

7. Ómirlik kenester beredi

«Qabusnama» mәngi ólmes jәdigerlikting biri retinde keler úrpaq ýshin de qúndy bolyp qalary anyq. Kórgen bilgenin, kókeyine týigenin qaghazgha týsirgen Qayqauystyng balasy Gilanshahqa arnap jazghan «Qabusnama» kitaby ómirde kezdesetin týrli súraqtargha sheshim tabugha, kýndelikti paydaly kenester beruge baghyttalghan. Sondyqtan kenes qajet tústa «Qabusnamagha» jýgininiz...        

Gýlzada Bólegenova, Ekonomika jәne biznes magistri, «Órleu» BAÚO» AQ filialy «Almaty oblysy boyynsha pedagog   qyzmetkerlerding biliktiligin arttyru instituty», «Qoghammen baylanys jәne baspa qyzmeti» bólimining basshysy  

Abai.kz

0 pikir