Keshe Shymkentte myqty talqylar boldy.

Sonyng biri qazaq últshyldyghynyng jana sapasy men mazmúny haqynda órbidi.

Eki nərseni aiqyn angharghan siyaqtymyn.

1.

Qazaq əli de óz uaqyty men kenistigin angharyp, anyqtap bolmaghan. Jerúiyghy men altyn ghasyrynyng qayda ekenine kelise almay keledi. Artta qaldy ma, əlde bolashaqta ma? Qazaq memleketining bolashaghy turaly ortaq məmile de joq.

2.

Qazaq últshyldyghynda əli de etnostyq ólshem kóp. Mysaly, qazaqtyng birazy qazaqtan ózgeni qazaq dep tanugha əzir emes. Búl óreskel qatelik. Rulyq sana da teris əserin tiygizip jatyrghan siyaqty. Keshe bir jigitterden: "Eger ózge etnos ókili men qazaqpyn, tilin bilem, tarihyn bilem, osy jer ýshin, osy memleket ýshin óluge əzirmin" dese de qazaq bolmay ma?" dep súrasam, "iyә" dep jatyr, məselen. Búl da dúrys emes. Qazaq últtyq sanasy ózgerip, shynayy memleketshildik, últshyldyq dərejesine kóterilu kerek. Qazaq bop tusa da, orystan, ne qytaydan beter, jaudan da jaman qazaghymyz joq emes. Sol orystan mynany da ýirenu kerek: eng myqty degen sayasatkeri, aqyny, jazushysy orys bolmaghan. Arasynda óz aghayynymyz da bar, jarty elitasy týrki tekti bolghan. Biraq bərin bauyryna basyp, óz mýddesine orystan beter qyzmet etkizip, túghyryna kótergen. 

Eng kýlgenim: bir jigitting "qazaqtar separatist boluy kerek" degen sózi. Yaghny əli de otarly sana. Aghatay-au qazaq óz elinde otyryp, kimge qarsy separatist boluy kerek desem úqpaydy. Onyng oiyndaghy separatizm - naghyz últshyldyq eken! Biraq ol diasporanyn, últtyq azshylyqtyng sanasy men tirligine qatysty dýnie ekenin aqyry moyyndamay ketti.

Qysqasy basymyzda botqa, sanamyz atala. Terminderden bastau kerek eken. Soghan kelissek, basqasyna kelisermiz dep týidim. Keyde aityp jýrgenimiz bir dýniye, biraq terminderimiz esh jaraspay da jatady eken. 

Oylanatyn məsele kóp shynymen.

Aydos Sarym

Facebook-tegi paraqshasynan