Til mәselesin men aidalada toqtap qalghan ógiz jekken arbagha úqsatamyn. Halyq óleninde aitylghanday, qara jolmen syqyrlap arba keledi. Ne asfalit jol joq, ayaqtyng asty batpaq, jolaushylardyng ýsti satpaq.  Arbany kózdegen jerge alyp baru ýshin eng aldymen qamyt kiygen ógiz myqty boluy kerek, onyng shamasy jetpese, aidaushy isker boluy shart, onyng da qolynan kelmese, kezdeysoq jýrginshiler men arnauly jolaushylar beynetine kónip, biri tegershigin iyterip, biri  ógizdi sýirep, bireui jol kórsetip degendey, kópshilikpen bitetin júmys. Bizde sóz kóp te, is shamaly. Al qúr aiqaymen esekti de júmysqa jege almaysyn. Tәuelsizdik alghaly pәlen jyl dep jatyrmyz. Odan beri birinshi synyptyng tabaldyryghyn attaghan bala kәmeletke keletin uaqyt boldy ghoy. Tili qazaqsha shyqqan bala endi qazaqsha sóiley almay túrsa, oghan kim kinәli?! Ony saqau dep te, maqau dep te aita almaymyz ghoy.

Ahmet Baytúrsynov aitqan bastauysh mektepte biringhay qazaqsha oqytu mәselesi sheshimin tapty ma? Sol Aqang aitqan halyqtyng kózi, qúlaghy tili bolatyn tól basylymdarymyz jetkilikti me? Ózge últtardy tórimizge shygharyp, ózimiz bosaghada qalatynday ne jazyghymyz bar? Osydan on shaqty jyl búryn balalarymyzdy qazaq mektebine berip, jinalystarda ana tilimizde sóilep, marqayyp qalyp edik. Sol ýrdis jalghasyn tauyp jatyr dep aitu qiyn. Óitkeni, «qazaq tili taghy qaldy tasada, úqsap túrmyz Aqang aitqan masagha...»

Teledidardy ashyp qalsang da, radionyng qúlaghyng basyp qalsang da, gazetterdi paraqtasang da, jurnaldargha qarap qalsang da basymdyq orys tilinde. Tipti әu basta ana tiline qúrmet kórsetken tól tengemiz de endi orys tilinde sayray jóneldi.

Qazaqstandaghy, әsirese, oblys ortalyqtaryndaghy orys tildes gazetter qazaq eli emes, basqa memleketting basylymy sekildi. Óitkeni, olarda halqymyzdyng tili men dini, salt-dәstýri, әdebiyeti men mәdeniyeti turaly mýldem jazylmaydy, nemese ara-túra, tiyip-qashyp jazylady. Olardyng kópshiligi hristian dinin uaghyzdaydy, orys nemese batys mәdeniyeti men әdebiyetin nasihattaydy. Bir ghajaby, sol basylymdar tenderde jenimpaz atanyp, memleket tarapynan olargha qarjy bólinedi. Betterinde orys tili memlekettik til bolsyn degen orynsyz úsynystargha oryn beriledi.

«Egemen Qazaqstan» gazetining 2007 jylghy 12 nauryz kýngi sanynda jazushy Dulat Isabekovtyn: «aynalyp kelgende, bar әlem bir-aq tilde sóileuge kóshedi» degen iydeyany qozghaushylar qazaq halqyn osy iydeyany mengeruge qazirden bastap dayyndala beruge uaghyzdaytyn sekildi» degen sózi  qazaqstandyq barlyq gazetterge arnap aitylghanday. Ásirese, orys tildi basylymdar birining auzyna biri týkirip qoyghanday, orys tilinsiz tanymyz atyp, kýnimiz batpaytynday, qara aspandy tóndiredi de jýredi.  Bir qyzyghy, memlekettik gazetter de, oppozisiyalyq basylymdar da búl taqyrypta bir auyzdy desek te bolady.

Qazaq tildi basylymdardyng jan aiqayyn kýnde oqyp jýrmiz desek te, olardyng kópshiligi óz qotyryn ózi qasyghanday әser qaldyrady.  Memlekettik tildi bilmeytin sheneunik nemese qazaq tilinde sóilemeytin deputat qyzmetten ketsin nemese deputattyq mәrtebeden aiyrylsyn deytin  sózder de estiledi. Ekinshi jaq bolsa, orys tilining ónbeytin dauyn daulap, órshelene týsedi.

Til janashyrlarynyng kóptegen qúndy pikirleri «jartasqa bardym, kýnde aiqay saldymdy» eske salady. Bayaghy jartas bir jartas. Mekemeler men kóshe attarynyng jazyluyndaghy óreskel qateler turaly BAQ-y  attan salyp jatady. Biraq, syn týzelgenmen, min týzelip jatqan joq. Óitkeni, biylik basyndaghylardyng deni oryssha oilaytyndar, sol tilde sóileytinder, qazaq tilin órge shygharayyq desen, «әli oghan erte, qoy!» deytinder. Seng qozghaldy ma degende, keybir ministrlerimizding tili kelsin-kelmesin, ana tilinde sóilep jatqanynan ýmit etemiz. Biraq, memlekettik til mәselesin keyingi kezde jii ótkizilip jýrgen týrli bayqaular men kórmeler, ózge últ ókilderi arasyndaghy jarystar týbegeyli sheshe almaytyny turaly  qazaq basylymdary jazuday-aq jazyp jatyr. Qazaq tili әr otbasymen qatar memlekettik úiymdarda, mektepte jәne mәdeny oshaqtarda basymdyqqa ie bolghanda ghana bórkimizdi aspangha atugha bolady.

Bizding teledidardy jaulap alghan, kóbisining mazmúny jenil aitystarda til mәselesi jii aitylghanyna  ghana quanbasaq, múnday habarlar qazaq halqynyng mәdeniy  óresin tanytady dep aitu qiyn. Onyng esesine ziyaly qauym ókilderin kóbirek sóiletip, osy taqyrypqa orys tilindegi baghdarlamalarda da jii oralyp otyrsaq, núr ýstine núr bolar edi. Kógildir ekranda ana tilin qasiyet tútatyn belgili qogham qayratkerlerinin, aqyn-jazushylarymyz ben ghalymdarymyzdyng túraqty minberi boluy kerek. Sodan keyin keybir ministrlerimiz ben joghary lauazymdy sheneunikterdin  orys tilinde sóilegenin qazaq tilindegi habarlarda  mýlde kórsetpeuge tyrysu kerek. Olardyn  sózderin  qazaqshagha audaryp bergennen ne útamyz?!  

Bosaghada qalghan qazaq tilin tórge shygharu ýshin  ana tilinde tәuligine 24 saghat boyy sóileytin arnauly telearna kerek. Qazaq radiosy da ýzilissiz efirge shyghuy kerek. Memleket tarapynan qarjylandyrylatyn kóptegen respublikalyq jәne oblystyq  gazetterdi orys jәne qazaq basylymdaryn biriktirip, eki tilde shygharsaq útar edik. Mәselen «Egemen Qazaqstan» men «Kazahstanskaya pravda»  kóbinese bir taqyryptaghy materialdardy jariyalap kele jatqany shyndyq qoy. Múnyng ózi bir jaghynan qarjy ýnemdeuge әkelse, ekinshi jaghynan til ýiretu mektebi bolar edi. Jarnamadan týsken qarjy da bir astaugha qúiylar edi. Memlekettik tilding mýddesin qyzghyshtay qorghaytyn orys tildi basylym  da auaday qajet. 

Teledidardan til ghylymyn damytugha ýlken ýles qosqan kórnekti qazaq ghalymy turaly habar jýrip jatyr. Ákesi turaly úldary men qyzdary orys tilinde súhbat berip, ony tilshi qazaq tiline audaryp, diktor qazaq kórermenine audaryp berip jatyr. Búl ne degen súmdyq?!

Biraq, osy kórinisti kýnbe-kýn kórip jýrmiz. Sheneunikterdi bylay qoyghanda, ana tili arqyly kýnin kórip jýrgen ghalymdardyng balalary, aqyn-jazushylardyng balalary, qazaq tilinen sabaq beretin múghalimderding balalary orys mektebinde oqidy, orys tilinde sóileydi, nemereleri shet memlekette oqidy, shet tilinde emin-erkin sóileydi. Soghan ata-anasy da mәz, ózderi de mәz.

Sol teledidardan taghy bir tilshining «kónil aitudy bildirdi» degen sózin estidik. Orystyng «vyrajang sobeleznovaniye» degenin audarghan týri. Myna qalyppen memlekettik tildi týgel mengeruge taghy bir ghasyr kerek bolatyn shyghar.

Últtyng tilden alystauy – sóz ben isting qabyspauy. Sóz jýzinde qazaq tilin damytayyq degen qayratkersymaq is jýzinde ana tilin ózge tilden kem kórse jaghday qaydan týzelsin?! Sózi basqa adamnyng isi basqa bolghan song olardan qanday ýlgi-ónege alugha bolady?!

Orys tili tek Reseyde ghana memlekettik til bola alady. Ony ózge elge teluding esh qisyny joq. Qazirgidey qysyltayang kezende múnday mәsele qozghaudyng ózi aqylgha syiymsyz. Eger qinalyp bara jatsa, orys bolsyn, basqa bolsyn, ózderining tarihy Otandaryna barsyn. Al Qazaqstanda túrady eken, memlekettik qúndylyqtargha qúrmetpen qarap, ony damytugha at salysulary tiyis.

«Russkiy yazyk ne takoy bariyn, chtob on nujdalsya v chiey libo pomoshiy». Men múny әdeyi oryssha aityp otyrmyn. Orys tili – onsyz da resmy til. Búl statusty alyp tastasa da eshtenesi ketpeydi. Qayta qazaq tilin damytuymyz kerek. Qostanayda qazaq tili qansyrap, kenje qalghan. Qazaq tilin Resey nemese Qytaygha baryp damyta almaymyz ghoy. Qazaqstan da jýrip Reseyding mýddesin qorghaugha da eshkimning qaqysy joq. «V chujoy monastyri so svoim ustavom ne hodyat» degen sózdi esten shygharmau kerek.

Sәbit Múqanov: «Árkimning tughan tili – tughan sheshe» degen eken. «Tughan sheshesin tek ógey úldary ghana syilamaydy» degendi Ghabit Mýsirepov  aitqan. Endeshe ana tili – bizge ananyng sýti sekildi. Al basqa tildi emizikpen salystyrugha bolady. Emizikpen ósken baladan ana sýtine uyzynan jaryghan balanyng artyqshylyghy kóp ekeni anyq.

Qazaq halqynyng tili ghasyrlar boyy ózining týbirin saqtap kelui bizding tilimizding aiyryqsha  bay әri maghynaly ekenin kórsetedi. Mysaly, Adam degen  alghashqy payghambardyng aty  halqymyzda  kisi degen úghymda saqtalghan. «Atymdy adam qoyghan song qaytip nadan bolayyn» – degen Abay sózi oigha oralady.

Ekiqabat kelinshekti qazaq ayaghy auyr deydi. Bópe kóterip jýrgen song ayaghynyng auyrlaytyny ras qoy. Onyng ýstine auyr degen sóz bolashaq úrpaq  tәrbiyesining auyr ekenin de bayqatady. Sodan keyin aman-esen bosandy deydi. Sәbiydin  jaryq dýniyege shyghuy, bosanuy, bostandyq aluy degen sóz emes pe?!  Ózge halyqtardyng birde bir  tili dәl osynday jan-jaqty maghynany bere  almaytyn shyghar.

Orystyng brat degen sózining týbiri týrki tilinen bastau alghan. Bir ata degen úghymdy bildiredi. Bratani degeni bir atadan taradyq degeni. Al brak degen neke maghynasyn bildiretin sóz bir-aq, yaghni, bireu-aq bolayyq degennen shyqqan. Qazaqsha aitqanda, eki jarty bir býtin bolady. Orystyng «bash na bash» degen tirkesi de qazaqtyng basqa basynan shyqany anyq.  Ýy bolu degen sóz bir jerge jinalayyq, ýiileyik degen qadirli maqsattan tughan. Osynday maghynaly sózderdi tughyzghan ata-babamyzgha qalay riza bolmaysyn?!

Sanaq derekterine qaraghanda san jaghynan qazaq halqynyng ýlesi eng az aimaq Qostanay óniri eken. Búl jerding túrghyndaryn shartty týrde ýsh topqa bóluge bolady.

1. Dana qazaqtar.

Oqyghan-toqyghany mol, kónening kózin kórgen, eskining sózin bilgender.

2. Shala qazaqtar.

Qazaq tilin qajet qylmaghan, orys tilinde qústay qalqyghan orta buyn.

3. Bala qazaqtar.

Búlar jana qazaqtar. Ýmit etken kózimizding núry, ananyng jyry bolghan jas buyn.

Til sayasatynyng eng ózekti mәselesi –

1. Dana qazaqtardyng aqylyn alyp, qúrmet kórsetu,
2. Shala qazaqtardy ózekke teppey, bauyrymyzgha tartu,
3. Jana qazaqtardy tәrbiyeleu.

Últtyq iydeologiyanyng altyn arqauy osy boluy kerek!

Ana tili tórge shygharsa, kezinde orys tili órge shygharghany da anyq. Biraq, ózge últ ókilderining bizding ana tilimizdi bilgenderining kópshiliginen ne qayyr degen saual keyingi kezde jii mazalaydy. Qazaq tilin ýirengen ózge últ ókilderine qosymsha aqsha tóleyik degen sózder jii estile bastady. Biz orys tilin ýirengende, kim aqsha tóledi eken?! Netken qarama-qayshylyq?!

Qazaqstandy meken etetin ózge últ ókilderine degen iltipat keyingi uaqytta aiyryqsha sipatqa ie bolyp barady. Gerolid Beligerdey nemiske, Asyly Osmanovaday әzirbayjangha qanday qúrmet kórsetsek te layyqty. Mәselen, Gerolid Beligerding «Shaldyr-shatpaghy» («Pletenie chepuhiy») qazaqtyng jýz jazushysynyng «baldyr-batpaghynan» myng ese artyq. Alayda, qazaq tilinde sóileytinderding bәri birdey  perishte emes qoy. Olardyng arasynda qazaqtyng kýieuleri men jiyenderi de az emes. Solardyng keybireuine: «qyzymyzdy berdik, qyzmetimizdi berdik, sonda kýieu baladan ne jaqsylyq kórdik?!» – dep aitqyng kelip túrady.

Qostanaydyng qazaqshasyn týsinu ýshin audarmashy qajet etesiz. Kóshelerdegi billbordtar men jarnama taqtalaryna qarasanyz, Qazaqstannyng «Til turaly» zanynyng talaptary belden basylatyny kózge birden týsedi. Qaladaghy kóshe toly jarnamadaghy qazaq tilindegi jazularda kezdesetin qateler til mamandarynyng ghana emes, qazaq tilin biletin barsha qauymnyng synyna úshyrap keledi. Áytkenmen ol synnan nәtiyje de kórinbeydi - memlekettik tilde jazylghan jarnamadaghy bir auyz sóilemnen bittey órgen qateni qalanyng әr búryshynan kezdestiruge bolady.

Jazylghan sózderdi kórip túryp janyng auyrady. Mysaly, «Kýlki densaulyqpen jarqyrasyn!» degen tirkesti qalay týsinesin? «Kýlkiniz jarqyn bolsyn!» degen sekildi qazaqqa týsinikti sóilemderdi paydalansa qaytedi? «Qarym-qatynas jylu beredi» degen jarnama jylu  kompaniyasyna arnalghan ba dep qalasyn. Orys tilinen sózbe-sóz jәne ersi audarmay, «qarym-qatynas janynyzgha jylu syilaydy» nemese «janynyzdy sergitedi» degen tirkesterdi qoldansa bolady ghoy.

Bizge kóshede jolyqqan bir aqsaqal habarlandyrudan oqyghan meken-jay boyynsha Ahmet Baytúrsynov atyndaghy kóshe men Taran atyndaghy kóshelerding qiylysqan jerinde ornalasqan ghimaratty izdep jýr eken. Ol kisi habarlandyrudaghy «Taran búryshy» degen jazudy kәdimgi asqa salatyn búrysh dep týsinip qalugha bolady deydi. Dúrysy: Taran kóshesining qiylysy. Al Ahmet Baytúrsynov atyndaghy kóshe qysqartylyp, «A.Baytúrsynov at.kóshe» dep jazylypty. Sóitip, Alashtyng ardaqtysy atyndaghy kóshe «attyng kóshesi» bolyp shygha kelgen.

Oblys ortalyghyndaghy jarnama agenttikterinde sauatty audarmashylar joqtyng qasy, sondyqtan da qateler ayaq attaghan sayyn kezdesedi. Onyng ýstine osy agenttikterding kópshiligindegi suretshiler qazaq tilin mýlde bilmeydi, sodan baryp, qazaq jazularynda qate óte kóp ketedi. Kóshedegi qatege toly jazulardan rasynda kóz sýrinedi. Dýken aldyndaghy jarnamadan «týngi kóbelek» degendi oqydyq. Aytyp otyrghany «vechernee platie» boluy kerek. Ony sәndi kóilek degen oryndy. Al oramal men sýlgini әldebir audarmashy «maylyq» dep audarypty. Maylyghy bolsa, sulyghy qayda? Dýken ishine kirseniz, bylghary búiymdardy «teri» dep, baghanyng týsuin nemese arzandauyn «týsimdiligi» dep jazghan jazular taghy aldynyzdan shyghady. Taghy bir surettegi «djungliy» sóilemdi oqyghan adamnyng kózin qoyyp, ózi adasyp keterdey. Jarnamany kórip-oqyghandardyng eshqaysysy onyng mәn-maghynasyn aita almay dal boldy. Qúddy bir balalargha arnalghan janyltpash pa dersin?!

Osynday jarnamalardy jasap jýrgen kәsiporyndardyng biri «Qostanay baspa aulasy» baspahanasynyng diyrektory Valentina Zaharchenko: «Biz ózimizge tapsyrys bergen mekemelerding júmystaryn uaqytynda әri sapaly oryndaymyz, al mәtinde qate bolsa, oghan sol mekemelerding ózderi jauapty, óitkeni, olar bizge tapsyrghan mәtindi biz sol qalpynda jazyp beremiz», – dep aqtaldy. Kóptegen billbordtardyng mәtinderi Astanadan keledi eken. Endeshe ondaghy qate audarmalargha qostanaylyqtar emes, astanalyqtar jauap berui kerek.

Jalgha berudi «jaldanu» degeni ne súmdyq? Arenda men malaylyqty ajyrata almaghan kim eken? Jalgha alu men jaldanudyng arasy jer men kóktey emes pe? Endi bir jerden «kýiiktas» degendi kórdik. Kýidirilgen tas boluy mýmkin dep boljadyq. Taghy bir taqtada orys tilindegi «snegohod» sózin «qarda jýrgish» dep audarghanyn oqydyq. Qarshana «qarda jýrgish» bolsa, qayyqty «suda jýzgish» deu kerek shyghar degen oigha qalady ekensin.

Áytkenmen, búl sóilemderdegi qatelerdi sonshalyqty sóleket sanamaytyndar da tabyldy. Janaghyday qazaqshasy saqau jarnamalardyng janynda bizge jolyqqan jastardyng biri osy jayly ne oilaytyny turaly qoyghan saualymyzgha: «eng bastysy orys tilindegi jazular dúrys bolsa boldy, al qazaq tilindegi jazudy auyldan kelgen kempir-shal bolmasa, basqa kim oqidy deysin» dep orys tilinde jauap qaytardy. Onyng osy pikiri kóshedegi jazulardy qadaghalaytyn jergilikti biylik ókilderine de tәn sekildi. Óitkeni, til turaly zang alghash qabyldanghan 1989 jyldan beri búl taqyrypqa qatysty san mәrte syn aitylyp kele jatqanymen, bayaghy jartas sol jartas qalpynda – orys tilinen memlekettik tilge shala-sharpy audarylghan, maghynasy ózgergen dýbәra sóz tirkesteri men grammatikalyq qateler kóshedegi jarnamalarda siresken kýii túr.

Qostanay ghana emes, respublikamyzda  shet tildegi ataulardan ayaq alyp jýre almaysyn. Yaghni, qazaqtar óz jerine ózi kirme bolyp otyrghanday әser qalady.

Memlekettik til de eltanba, әnúran, memlekettik tu sekildi Qazaq memleketining simvoly, eldigimizding nyshany. Memlekettik tilge kóshu mәselesi Qostanay oblysynda kóbinese tek qana orys tilining paydasyna sheshilip jatyr. Oblystaghy qazaghy basym, tipti halqy jýz payyz qazaq tilinde sóileytin Jankeldin jәne Amankeldi sekildi audandardan oblys ortalyghyna qazaq tilinde týsken hattar әueli orys tiline audarylady da, jauap hat orys tilinde әzirlenip, ony beyneti kóp audarmashy qaytadan qazaq tiline audarady.Sýitip memlekettik tilding auyrtpalyghyn tek audarmashylar ighyna arta salu beleng alyp otyr. Orysshalap aitsaq, «perehod na gos. yazyk» «perevod na gos. yazyk» bolyp otyr. Kadr sayasatyndaghy solaqaylyq әrbir oblystyq basqarmalar men departamentterde ana tiline múrnyn shýiirip qaraytyn mamandardyng kóbeyip ketuine alyp keldi.

Áu basta qogham bolyp jiylyp, tauday bolyp ýiilip, ayaghynda qar suynday súiylyp ketken jayymyzdy jasyrudyng qajeti joq. Qazirgi orys tili men qazaq tilining «tepe-tendigi»  attylymen jayau adam jarysqanday, Qajymúqanmen ergejeyli alysqanday jaghdayda. Tilimizding altyn dingegi bolghan qazaq auyldary azyp-tozyp, ózderining bayyrghy ataularynan aiyrylyp qaldy.

Terminologiya salasyndaghy mamandardyng qúlaghyna altyn syrgha, selo, derevnya, rabochiy poselok, naselennyy punkt degen ataulardy janalap, kent, shaHar, meken, qonys, túraq degen sekildi qazaq tilindegi balamalarmen auystyru kýn tәrtibine qoyyluy kerek dep esepteymin. Áueli kórshimen aqyldasyp alayyq degen jaltaqtyqty ysyryp qoyyp, qala, auyl, kóshe ataularyn, dýkender men mekemeler, kәsiporyndar ataularyn, mandayshadaghy jazulardy  bir-aq tilde jazu turaly til turaly zangha ózgeris engizu auaday qajet. Eki tilde jazu eki ese shyghyn ekenin nege eskermeymiz. Abay danghylyn «prospekt Abaya», Shoqan kóshesin «ulisa Valihanova» degennen ne útamyz? Kirill әrpimen jazylghan jazudy osy kýni qazaq týgili orys ta týsinetin dengeyge keldik emes pe?! Búryn «Tobyl» atalyp kelgen futbol komandasy «Tobol» degen atpen Qostanay oblystyq әdilet basqarmasynda zandy tirkeuden ótkenine de kózimizdi júmyp qoydyq.

Ózge últtardy renjitpeyik degen jeleumen tarihy jer-su ataularyn qaytarudy úzyn arqan, keng túsaugha salyp kelemiz. Osy mәselege oray eldi mekenderde jiyn jasau, olardy jergilikti mәslihattarda qarau sekildi prosesterden arylmayynsha qazaqtyng sózi eshqashan da ótpeytinine kuә bolyp jýrmiz.

Eng aldymen tәuelsiz Qazaqstannyng memlekettik tildegi kartasy jasaluy kerek sekildi. Búl kartadaghy jer-su ataulary týgel derdik qazaq tilinde jazyluy kerek. Mәselen, osy uaqytqa deyin Qostanay temirjol beketi «Kustanay», Taraz vokzaly «Djambul» bolyp jazylyp keledi.

Qostanay qalasynda Saryarqagha mәlim ýsh by Nauryzbay Qazybayúly, Toqsan Jabayúly, Shegen Musin esimderin kóshelerge beru turaly úsynys ayaqsyz qaldy. «Biyler institutynyng damuy» degen taqyrypta aimaqtyq ghylymiy-teoriyalyq konferensiya qorytyndysynda Arqagha aty jayylghan ýsh biyding esimin Qostanay qalasynyng kóshelerine beru turaly úsynys bir auyzdan maqúldanghan bolatyn. Sol joly kóshe ataularyn ózgertuge moratoriy jariyalandy degen syltau aityldy da, keyin búl taqyrypty eshkim de qozghamady. Osydan birer jyl búryn Alash qayratkerleri Eldes Omarúly, Bilәl Asfandiyarov, qazaqtyng kórnekti túlghalary Múhamedjan Qarabaev, Aqsúlu Orysbayqyzy, Serke Qojamqúlov, Hakimjan Nauryzbaev, Ómirzaq Súltanghaziyn, t.b. turaly da әngime kóterilgen. Búl úsynystardyng birde biri qabyldanghan joq.

Qazirgi «Qazaq tili» qoghamy ne sardary jónine ketip, sarbazdary bytyraghan, ne sarbazdary bet-betine ketip, jalghyz sardary qalghan qolgha úqsaydy.Tilimizge  qaulaghan órtten qorghaghanday janashyrlyq kórsetip, qaranghyda  qalghan auylda jaryq jandyrghanday qylu ýshin memlekettegi beru mәselesi, memlekettik tilding oryndaluyn baqylau Til turaly zanda arnayy qarastyryluy kerek. Til turaly zandy búzghan mekeme basshylaryna әueli eskertu jasap, keyin aiyp salynsa, oghan da kónbese, qatang jazalansa, salynghan aiyptan týsken qarjy tilimizdi damytugha júmsalsa, onyng paydasy orasan zor bolatynyna kýmәn keltiru qiyn.

Memleketti  altyn otau dep beyneli týrde aitatyn bolsaq, әkesi men sheshesi qazaq tilinde sóilemeytin ot basynda balany qazaqsha sóiletemin deu bekershilik. Ana tilinde eng aldymen Preziydent apparaty, Parlament, әkimder sóileui kerek. Sóiley almasa, әkim bolmay, basshy bolmay, orynbasar bolsa, qosshy bolsa da, jetip jatyr. Al últtyq iydeologiyagha jauapty orynbasarlar eki tildi  tolyq mengermese, mengergisi de kelmese, olardan ne qayyr?!

Memlekettik tilding irgetasy bala baqsha men mektep desek, sol baqshalar men mektepterdi tek qana ana tilinde tәlim-tәrbie beretin oqu ordalary qylyp qayta qúrugha ne kedergi?! Bayaghy jalpaqshesheylik. Qazaq mektebinde memlekettik tilde bilim berip, orys tilin terendetip oqytsa, ózge últ alghys aitpasa, qarghys aitpaytyny anyq. Al jetimhanalardaghy tәlim-tәrbie soltýstik ónirde tek qana orys tilinde ekeni belgili. Olar er jetken song óz elin ógey sanaytyn úrpaq bolmasyna kim kepil?!

Qostanay oblysyndaghy 600-ge juyq mektepting qazaq tilindegisi 150-den aspaydy, aralas mektep sany da (136) osy shamalas. Eng soraqysy, keyingi uaqytta qazaq  mektebinen kóri orys mektebine baratyn oqushylar sany kóbeyip barady.

Reseylik BAQ-nyng Qazaqstannyng aqparattyq kenistigine yqpalynan da aryla almay otyrmyz. Qostanay oblysyndaghy jýzden astam gazet pen jurnaldyng taza qazaq tilinde shyghatyny biren-saran. Audandyq jәne qalalyq gazetterding aty qazaqsha da, zaty basqa. Mәselen, Qarabalyqta «Ayna», Qostanay audanynda «Kózqaras», Qostanay qalasynda «Qostanay»  degen gazetter jaryq kóredi. Materialdardyng basym bóligi orys tilinde, qazaq tilinde ara-túra ne jalghyz bet, ne aiqarma better beriledi. Bizding qazaq soghan da mәz.

«Kórshing soqyr bolsa, kózindi qys» degen mәtel qazirgi uaqytta bizge arnap aitylghan tәrizdi. Al kórshi memlekettegi qazaqtardyng ne mektebi, ne teatry, ne ana tilinde shyghatyn basylymy joq. Oghan súrau salyp jatqan Qazaq ýkimeti de joq. Orystar da bizden ýlgi alyp, bir Assambleya qúrsa, baghy janar ma edi, qayter edi?! Aldaghy isti Alla biledi.

Aqylbek Shayahmet, Ahmet Baytúrsynov atyndaghy QMU professory

Abai.kz