M.Áuezov teatrynyng kórmesi  - Últtyq muzeyde

2016 jyldyng 20 qyrkýieginde Qazaqstan Respublikasy Últtyq muzeyinde M.Áuezov atyndaghy Qazaq Memlekettik akademiyalyq drama teatry múrajayynyng «Tarih tolqynyndaghy teatr shejiresi» atty kórmesining ashylu saltanaty ótti. Kórme qara shanyraq teatrdyng qúrylghanyna 90 jyl toluyna jәne elimiz Tәuelsizdigining 25 jyldyghyna oray úiymdastyryldy.

M.Áuezov teatrynyng muzeyi – elimizdegi muzeylerding ishinde biregeyi deuge bolady. Múnda  elimizding tarihy, últymyzdyng ruhaniy-mәdeny ósu joly óner belesterimen órnekteledi. Alghashqy jyldardan bastap-aq elimiz tarihynyng jarqyn betterin beyneleuge úmtylghan teatr múnday saliqaly kórme úiymdastyrudy ózining 90 jyldyq mereytoyyna arnalghan sharalar ayasynda josparlaghan bolatyn.

Respublikanyng tarihy jәne mәdeny múralaryn saraptaytyn, salystyratyn, zerdeleytin, talqylaytyn, baghalaytyn jәne nasihattaytyn oryngha ainalyp otyrghan Astanadaghy Últtyq muzeymen kelisim jasalghannan keyin búl kórmege qyzu da bayypty dayyndyq bastaldy. Kórmening úiymdastyryluyna jauapty toptyng qajyrly enbegi jәne Astanadaghy muzey qyzmetkerlerining de atsalysuy nәtiyjesinde «Tarih tolqynyndaghy teatr shejiresi» atty kórme aqparattyq-tanymdyq, estetikalyq, qoghamdyq-әleumettik túrghydan manyzdy shara bolyp shyqty.

Respublikalyq muzeyding №6 zalyna júrtshylyq kórmening resmy ashyluynan erterek jinala bastady. Óner jәne qogham qayratkerleri, EBAQ pen BAQ ókilderi, jastar, teatrsýigish qauym... Teatr eksponattary, siyrek de qúndy jәdigerler kezendik-taqyryptyq túrghydan ghylymy negizdi ornalastyrylghan zal erekshe bir әsemdikpen kóz tartyp, maghynamen kónildi kórikteydi.

Kórmege kelushiler erekshe bir qúrmetpen әrbir eksponatqa ýnilip, óz betinshe tanysugha kiristi. Al, arasynda jasy da, jasamysy da bar endi bir qauym júrt kórmening saltanatty ashyluyna Almatydan arnayy kelgen óner qayratkerleri: teatrdyng Kórkemdik jetekshisi, KSRO halyq artiysi, Memlekettk syilyqtardyng laureaty A.Áshimov, diyrektordyng kenesshisi, QR halyq artiysi, professor E.Obaev jәne teatrdyng diyrektory, QR enbek sinirgen qayratkeri, Jastar Odaghy syilyghynyng daureaty E.Bilәldardy ortagha alyp suretke týsudi de úmytqan joq. Ádettegidey, әsirese, A.Áshimovke degen yqylas erekshe.

Kórmening resmy týrde  ashyluynda eng aldymen Últtyq muzey diyrektory, bilikti de isker azamat Darhan Mynbay sóz aldy.

«Álemdegi muzeylerding alghashqy ondyghyna kiretin osynau mәdeniyet orynyna M. Áuezov atyndaghy akademiyalyq drama teatrynyng kelui ýlken mәrtebe. Óitkeni, 90 jyldyq tarihy bar teatr qazaq ruhaniyatynda erekshe oryn alady - dedi óz sózinde muzey diyrektory. - ... Biz búl kórmeni bir teatrdyng tarihy ghana emes, jalpy qazaq óneri men qazaq ziyaly qauymynyng tarihy dep týsinuimiz qajet. Sonau HH ghasyrdyng basynda, dәlirek aitsaq, 1926 jyly Qyzylorda qalasynda ashylyp, Q.Kemengerovting «Altyn saqina», M.Áuezovting «Enlik-Kebek» piesalary boyynsha ózderining alghashqy qoyylymdarymen kórermenge jol tartqan teatrdyng ózindik taghlymdy tarihy bar. Búl teatrda elimizge tanymal kóptegen óner maytalmandary  qyzmet etti. Sondyqtan da teatrdyng keleshek jas úrpaqqa berer ýlgi-ónegesi mol. Osy maqsatta teatrdyng tarihynan syr shertetin kórmening Últtyq muzeyde ashyluy ýlken jetistik dep bilemiz. Últtyq muzeyge elimizding týpkir-týpkirinen, alys-jaqyn shetelderden kóptegen qonaqtar kelip muzeydi tamashalap jatady. Endigi jerde sol kelushiler qazaqtyng teatr ónerimen, onyng tarihymen tanysyp, maghlúmat alatyn bolady».

Kelesi sóz kezegi M.Áuezov atyndaghy Qazaq Memlekettik akademiyalyq drama teatrynyng kórkemdik jetekshisi, KSRO halyq artiysi, Memlekettik syilyqtyng laureaty Asanәli Áshimovke berildi:

«Múnday kórmeler halyqqa ýlken bilim beredi, óskeleng úrpaqty keleshekpen tanystyrady. Myna kórmedegi әr jәdigerding  baghasy qymbat. Auksiongha salsan, әrqaysysynyng qúny milliongha tatidy. Álginde osyndaghy suretterdi qarap, ózim tanghaldym. Bәri de kezinde birge istegen, bir sahnada oinaghan adamdar. Saghynasyn... Mening jәne bizding buynnyn,  baqytymyz sol – osy teatrdyng irgetasyn qalaghan alyptardyng J.Shaninnen basqasynyng bәrin kórdik, sahnada seriktes boldyq, tәrbiyesin aldyq.  Teatrdyng koriyfeylerinen alghan tәrbiyemmen osy kýnge jettim. Seraghandar (Serke Qojamqúlov) esikten kirip kele jatqanda, qabyrghagha jabysyp túra qalatynbyz. Qúrmet degen – osy.. Múnda fotolary túrghan teatrdyng búrynghy túlghalary  bizding ómirbaqy ýlgi tútar ústazdarymyz, ruhany azyghymyz», dey kele kórnekti akter «Enlik-Kebek» spektaklinen Abyzdyng monologyn oqydy.

  

Osy kórmening ótuine kóp kýsh-qajyr júmsaghan teatr diyrektory, Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri, Respublika Jastar syilyghynyng laureaty Erlan Bilәlov óz sózinde bylay dedi: 

– 90 jyldyq tarihy bar teatrymyzdyng ótken kýnderinen syr shertedi.

Alataudan Arqagha әkelgen kórmemiz  teatrdyng 90 jyldyghy men Tәuelsizdigimizding 25 jyldyghyna orayashylyp otyr. Búghan deyin búl eksponattardy Ákemteatrgha kelgen kórermender ghana kórgen boluy mýmkin. Astanalyqtar osy kórmeden kónilderine kóp oy týiip, teatrymyz turaly kóp maghlúmatqa qanyghady dep ýmittenemiz. Halyq arasynan shyqqan «samorodok sary altyn» túlghalardyn  jolyn, qalyptastyrghan dәstýrin layyqty jalghastyrghan,  óz tarihynda elimen birge ósip-órkendegen teatrdyng 90 jyldyq tarihyn  maghynalyq túrghydan ýsh kezenge (1926-1956, 1956-1986, 1986-2016 jyl­dar)  toptastyryp ta­nys­tyrudy maqsat ettik.

Qazirgi kezde elimizde ónerge, onyng ishinde teatr ónerine ýnemi erekshe kónil bólinedi. Óitkeni qoghamnyng damuyna ónerdin, sahna ónerining manyzy ýlken. «Qazaqstan-2050» Memlekettik baghdarlamasynda  el bolashaghynyng mentalidi, dýniyetanymdyq ýlgisin jobalau, halyqtyng bәsekege qabiletti mәdeny mentalidigin qalyptastyru mәselesi kóteriledi. Búl rette sahna ónerining de atqarar roli ýlken. Býgingi kórme teatrymyzdyng osy baghyttaghy júmystarynyng bir kórinisi. Barlyq kórermen, әsirese, jas úrpaq ýshin taghlymdy bolatyn búl kórmening elordamyz Astanadaghy Últtyq muzeyde ótuine mýmkindik jasaghan diyrektor D.Mynbaygha jәne kórmening ashyluyna kómek kórsetken muzey újymyna alghysymyzdy bildiremiz.

Qazaqstannyng halyq әrtisi, professor Esmúhan Obaev, ónerdegi alghashqy qadamyn osy qara shanyraq teatrda bastaghanyn aita kelip: «Teatrdyng negizin qalaghan alyptar shoghyrynyng kózin kórip, tәrbiyesin aldyq.  Olardyng bәri halqym dep, elim dep enbek etti. Osy zaldaghy әrbir suret, әrbir kiyim, әrbir eksponat sóileydi, shejireli syr aitady. Osy zaldan teatrdyng dýrsildep soghyp túrghan jýregin seze alasyzdar» dedi.

Teatrdyng әdebiyet bólimining mengerushisi, QR enbek sinirgen qayratkeri, Halyqaralyq «Alash» syilyghynyng laureaty Áliya Bópejanova teatr muzeyining el tarihy men óner tarihyndaghy manyzyna toqtaldy. «Órkeniyetti elder teatrdyng da, muzeyding de qadirin jaqsy biledi.  Árbir tarihy jәdigerding baghasyn biledi. Álemdik integrasiyagha bet búryp otyrghan bizding el de osy qatarda dep bilemin.  Mysaly, Maykl Djeksonnyng kiygen kiyimderi milliondaghan dollargha satylyp jatady. Qarap otyrsanyz,  osy zaldaghy eksponattar, kostumderding qúndylyghy odan kem emes. Meninshe, adamdar otbasymen muzeylerge, teatrlargha ýnemi baryp túratyn dәstýr qayta jandanuy kerek. Osy kórmege de otbasylarynyzben, dos-jarandarynyzben kelip, oy quanyshyna bólenesizder degen senimdemiz».

Últtyq Óner uniyversiyteti teatr fakulitetining dekany, QR enbek sinirgen qayratkeri Sәulebek Asylhanúly óner jolyn M.Áuezov teatrynda bastap, shiyrek ghasyr júmys istegenin, sahnadaghy ústazdary men әripteserining jarqyn enbekterintilge tiyek etti: «Joghymyzdy ghana emes, barymyzdy baghalaytyn kezge keldik. Kónilimizdi shuaqqa toltyrghan býgingi kórme arqyly adamdar arasyndaghy sonday mereyli sәtter nasihattalady».

Resmy bólimnen keyin júrtshylyq kórmeni tamashalaugha kiristi.  Olargha zaldaghy eksponattar tarihy men syry turaly teatr muzeyining jetekshisi, bilikti maman Nargiz Tamabekqyzy qyzghylyqty әngimelep, tanymdyq-aqparattyq maghlúmattar berdi.

- M.Áuezov atyndaghy Qazaq  Memlekettik akademiyalyq drama teatry muzeyi 1968 jyly 24 mamyrda Qazaqstannyng Ortalyq muzeyining filialy retinde resmy týrde ashyldy. Búl Qazaqstandaghy óner ordalarynyng ishindegi  en  alghashqy muzeyi edi, - dep bastady әngimesin muzey jetekshisi. - Qazaq ónerinin  qarashanyraghynda múnday tarihy orynnyng ashyluy kórermendi de, óner maytalmandaryn da quanyshqa bóledi. Búl úlaghatty is, әriyne, onaygha soqpady. Búl jauapty isti sol kezdegi Ortalyq muzey diyrektory S.Esova basqardy.  Qor jinau júmystaryna 1965 jyldan bastap 3 jyl uaqyt ketti Ol ýshin arnayy komissiya qúryldy. Onyng qúramynda  teatrdyng suretshisi D.Sýleev, teatr akterleri Q.Badyrov, R.Seytmetov, S.Orazbaev teatr rejisserleri  E.Obaev, Á.Rahimov, әdebiyet bólimining mengerushisi Q.Núrpeyisov, truppa bastyghy H.Karimov, taghy basqalar boldy. Muzeyding ashyluyna әsirese Qazaqstannyng halyq artiysi, Memlekettik syilyqtyng laureaty Qapan Badyrov kóp kómegin tiygizdi. Múraghatqa alghash jinalghan tek suretter jәne olardyng sany 500-ge ghana juyq bolsa, býginde muzey qorynda san-salaly 100 000-nan astam jәdiger bar. Astanadaghy kórmege, әriyne, olardyng barlyghy әkelingen joq. Degenmen de negizgi eksponattardy qamtugha úmtyldyq».

Teatrdyng búl kórmesi mәn-maghynasymen de, estetikasymen de erekshelenedi. Teleekrannan teatr repertuaryndaghy spektakliderden ýzindiler kórsetilip túrsa, zaldaghy eksponattar ghylymy negizdemelerimen, maghynalyq-taqyryptyq bloktarmen ornalastyrylghan. Teatrdyng irgetasyn qalaushylar – Q.Quanyshbaev, E.Ómirzaqov, S.Qojamqúlov, J.Shaniyn, Q.Badyrov, taghy basqalardyng portret-suretterinen bastap, olardyng jasampaz enbekterin keyin, әr kezenderde layyqty jalghastyrghan Sh.Musiyn, N.Jantóriyn, Á.Mәmbetov, Sh.Jandarbekova, Z.Shәripova, S.Orazbaev, A.Áshimovterding kәsiby suretshilerding mayly boyaumen salghan portretteri  kórmening kórki. Búl portretter S.Romanov, G.Ismayylova,O.Kujolenko, M.Amanjolov, T.Toghysbaev,T.Ábuov, taghy da basqa suretshilerding kórkem tuyndylary.

Kórmege Q.Quanyshbaev, S.Qojamqúlov, E.Ómirzaqov, Q.Badyrov, Q. Jandarbekov, S.Mayqanova, Sh.Jandarbekova, F.Shәripova, Sh.Aymanov, Á.Moldabekov, E.Jaysanbaev, taghy basqalargha qatysty jәdigerler qoyylghan. Teatr tarihy – suretterde: jeke portretter, spektakliderden kórinister,  keleli kenesterden, gastrolidik saparlardan estelikter

Kórme zalynyng tórinde kórnekti akterlerding tarihy spektakliderge kiygen kiyimderi - Abay,  Abylayhan, Abyz, Tomiriys, Qarlygha, Mórjan ,t.b. - kóz jauyn alady. Sonday-aq akterlerding spektakliderde tútynghan zattary; spektakliderding maketteri men eskizderi, nebir tarihy afishalar, spektaklider baghdarlamalary, spektakliderden týsirilgen kórinis-suretter agha buyn kórermenning kórgen qoyylymdaryn eske saghynyshpen týsirse, jas buyn ýshin qyzghylyqty eksponattar. Mysaly, M.Áuezovting ózi basy-qasynda bolyp dayyndalghan, A.Toqpanov rejisserlik jasap, Q.Quanyshbav – Abay rolinde shyqqan spektakliding afishasy anadaydan kóz tartady. Shekspirding «Otello» tragediyasynyng alghashqy qoyylymynyng afishasy. «Shoqan Uәlihanov» spektaklining afishasynda kórnekti akter N.Jantórinning kórikti de tәkappar kelbeti.

Kórnekti rejisser Á.Mәmbetovting ataqty «Ana-Jer-ana» spektaklinin  sahnada 200 ret oinalghanyn da afishadan bilesiz. Kórmedegi afishalardyng bәrin tizu beymýmkin. Tútastay alghanda olardan teatr repertuarynyng qanday mazmúndy bolghany baghamdalady. Teatrdyng býginin baghamdatyp «Tansúlu», «Qyz múny», taghy da basqa qoyylymdar afishalary, «Ymyrttaghy mahabat» spektaklinen mayly boyaumen jazylghan kórinister jarqyraydy.

Shekspirding «Koriolan» tragediyasynyng afishasy anadaydan men múndalaydy.  Á.Kekilbaevtyng jauhar audarmasynda Á.Mәmbetov sahnalaghan spektakli repertuarda kóp túraqtamaghany belgili. Búl qoyylym turaly kórnekti aktrisa F.Shәripova bylay degen edi:  «Qazir oilasam «Koriolandy» Ázekeng uaqytynan erte qoyghan siyaqty. Ondaghy qatpar oidy, rejisserding oi-iydeyasyn bizder alyp kete almadyq».  Búl afishadan  qoyylymnyng akterlik qúramy myqty bolghanyn kóremiz. Muzykasyn kórnekti kompozitor Gh.Júbanova jazypty. Kezekshi rejisser Á.Rahimov, rejisserding assistenti F.Shәripova bolghan. Osy afisha teatrda kóp jyldar rejisserding kómekshisi qyzmetin atqaryp, gastroliden oralyp kele jatqan jolda oilamaghan jerden dýniyeden kóshken, ónerge  barynsha berilip ótken  azamat Jarqyn Ramjanovty eske týsiredi. Teatr tarihynda osynday azamattardyng da ýlesi bar.

Vitrinalar da túnyp túrghan tariyh. Birinde  teatrdyng qúryluy, ósu joldary, alghan marapattary, endi birinde S.Qojamqúlov, Q.Quanyshbaev, Q.Badyrov syndy alyptardyng tútynghan zattary. Serke atamyzdyng repetisiya jasau ýshin roliderin jazyp alghan dәpteri, onda  arab әripteri marjanday tizilgen. Stellajdarda teatrdyng alibomdary jәne Á.Mәmbetov, Y.Noghaybaev, S.Mayqanova, F.Shәripova, Á.Moldabekov, E.Jaysanbaev, J.Medtbaev, Á.Boranbaevtardyn, sonday-aq A.Áshimov, S.Orazbaev, E.Obaev, T.Jamanqúlov, T.Tasybekova, taghy basqalardyng alibomdary, kitaptary. Spektaklider baghdarlamalary – olarda qanshama oi-iydeya, jankeshti enbek pen sahnagha degen mahabbat bar! Kórmedegi eksponattardyng barlyghyna toqtalu, tipti tizip shyghudyng ózi mýmkin emes.  Olardyng qay-qaysysynda da ónerimizdin, óner dep ótken qayratkerlerding talanty men enbegining izi jýlgelenedi.

Kórme eksponattaryn kópshilikpen birge kezinde M.Áuezov teatrynda enbek etken, býginde Astana teatrlarynda jýrgen akterler T.Meyramov, J.Meyramova, Gh.Qúljanov, taghy basqalar tamashalap, qara shanyraqtaghy jarqyn jyldarynyng tarihyn kóz aldynan ótkizse, Astanadaghy Últtyq Óner uniyversiytetining studentteri әldebir jana әlem ashqanday bolghany anyq. Kórmege Astana Jastar teatrynyng kórkemdik jetekshisi, belgili rejisser N.Jaqypbay jas akterlerimen, shәkirtterimen keldi. Kórermender arasynda aq jaulyqty analar men aq saqaldy qarttardy da kórdik. Solardyng biri, Astanagha qonaqqa kelgen Sәniyagýl Shardarbekqyzymen birer auyz tildesken edik.

- Bizder M.Áuezov teatrynyng ejelgi kórermenderimiz. Studenttik kezimizde osy Asanәli, Sәbiyt, Farida, Nýketay, Ánuarlardyng oiyndaryn tamashaladyq. «Ana-Jer-ana», «Qobylandy», «Ayman-Sholpan», «Qaragóz», «Dosymnyng ýilenui» siyaqty nebir spektakliderdi jibermey kóretin edik. Qazir Qaraghandyda túramyn. Nemereli-shóbereli boldyq. Astanagha balamnyng ýiine kelip edim. M.Áuezov teatrynyng kórmesi bolatynyn gazetten oqyp, osynda arnayy keldim. Bizder qartaydyq. Asanәliler әli tyn, shiraq kórinedi. Abyzdyng sózin qalay sarnatty! Alla quat bersin bәrine. Mynaday kórmelerine rahmet. Múnda nebir tarih bar ghoy. Nemerelerim oquda edi. Demalys kýnderi arnayy ertip kelemin.

Teatr muzeyining qorynan jinaqtalghan kórmeler Astana, Qostanay, Taldyqorghan, Qyzylorda, Taraz,  t.b. qalalarda kórsetilip, kórermenderding kónilinen shyqqany bar.  Al, Qazaqstan Respublikasy Tәuelsizdigining 25 jyldyghy ayasynda Últtyq muzeyde ótip jatqan «Tarih tolqynyndaghy teatr shejiresi» atty – tәuelsiz Qazaqstan tarihyndaghy alghashqy teatr kórmesin  tamashalaytyn Sәniyagýldey apaylardyn, kórermenning ózge de  qatarlarynyng qarasy kóp bolsyn dep tileyik. Kórermen kóp bolsa «Tarih tolqynyndaghy teatr shejiresin» tanytu jolyndaghy ýlken enbekting aqtalghany.

Astana túrghyndary men qonaqtaryna kelinizder, kórinizder, elimizding ótkeni men býgingi ruhaniyatynan, izgi de súlu óner tarihynan susyndaugha asyghynyzdar degimiz keledi. Biregey de siyrek kórme  2016 jyldyng 5 qazanyna deyin jalghasady.

P.S. Almatylyqtar men Almaty qonaqtary teatr muzeyining mazmúndy da qyzghylyqty kórmesin teatr ghimaratynyng 3 jәne 4 qabattarynan kýn sayyn spektakli bastalardan  eki jarym saghat búryn,  yaghny saghat 16.00-den bastap tamashalay alady. Almatylyqtar men Almaty qonaqtary teatr muzeyining mazmúndy da qyzghylyqty kórmesin teatr ghimaratynyng 3 jәne 4 qabattarynan kýn sayyn spektakli bastalardan  eki jarym saghat búryn,  yaghny saghat 16.00-den bastap tamashalay alady.

Áliya Bópejanova,

M.Áuezov atyndaghy Qazaq Memlekettik

akademiyalyq drama teatry

әdebiyet bólimining mengerushisi

abai.kz