Keshe Almatydaghy Ghalymdar ýiinde Últtyq Ghylym akademiyasy jalpy jinalysynyng kezekten tys sessiyasy bolyp ótti
Býginde Qazaqstannyng Últtyq Ghylym akademiyasy qogham damuy¬nyng manyzdy mәselesin sheshuge zor ýles qosqan, әlemdik ghylymy qoghamdastyq moyyndaghan 176 akademiygi bar elimizding jetekshi ghylymy úiymy bolyp tabylady. Akademiya qúramynda 6 salalyq jәne 10 aimaqtyq bólimsheler men filialdar júmys isteydi.

Keshe Almatydaghy Ghalymdar ýiinde Últtyq Ghylym akademiyasy jalpy jinalysynyng kezekten tys sessiyasy bolyp ótti
Býginde Qazaqstannyng Últtyq Ghylym akademiyasy qogham damuy¬nyng manyzdy mәselesin sheshuge zor ýles qosqan, әlemdik ghylymy qoghamdastyq moyyndaghan 176 akademiygi bar elimizding jetekshi ghylymy úiymy bolyp tabylady. Akademiya qúramynda 6 salalyq jәne 10 aimaqtyq bólimsheler men filialdar júmys isteydi.
Sessiyada Ghylym akademiya¬sy¬nyng aldynda túrghan ózekti de kókeykesti mәseleler sóz etildi. Akademik Á.Nysanbaev “Elbasy N.Á.Nazarbaevtyng Qazaqstan halqyna joldaghan “Daghdarys arqy¬ly – janaru men damugha” atty Joldauyna oray jәne “Núr Otan” halyqtyq-demokratiyalyq partiyasy jalpy halyqtyq túghyr¬namasynyng jýzege asuyn qoldaugha baghyttalghan, qoghamnyng әleumettik-ekonomikalyq jәne mәdeny damuyndaghy ghylymnyng róli turaly bayandama jasady. Jaryssózge shyqqan akademik D.Kishibekov jalpy ghylymnyng teoriyalyq tiyanaghyna, bizding qoghamdaghy iydeyalyq tәrbiyege kó¬nil bóldi. Filologiya ghylym¬da¬ry¬nyng doktory, belgili jazushy H.Ádibaevtyng qyzghylyqty da mazmúndy bayandamasy “Ámbebap aqiqat – adamzattyng ómir sýru zany” degen mәngilik qúndy¬lyq¬tar taqyrybyn qauzady. Búdan song ÚGhA preziydenti, akademik M.Júrynov Ghylym akademiyasy tóralqasynyng qyzmeti jayly esep berip, alda túrghan mindet¬terge keninen toqtaldy. Esepti kezende jyl sayynghy Últtyq bayan¬damanyng kezekti besinshi tomy dayyndaldy. Ol “Últtyq iydeya – Qazaqstan damuynyng negizi” baghdarlamasy boyynsha 2007-2009 jyldargha arnalghan mem¬lekettik tapsyrys ayasynda oryndalghan. Múnda agrarlyq, biologiyalyq jәne medisina ghylymdarynyng jay-kýii men perspektivalyq baghyttary, damu ýrdisteri bayyptalyp zerdelendi. Ghylym akademiyasy әlemning 78 elining últtyq kitaphanalaryna ta¬raytyn 8 akademiyalyq jurnal¬dy shygharu arqyly otandyq ghylym jetistikterin nasihattap ke¬ledi. Ghylym men tehnika sala¬syndaghy syilyqtargha konkurs¬tar, kórmeler, konferensiyalar men simpoziumdar ótkizude. Sonday-aq, halyqaralyq ghylymy yntymaqtastyqty jolgha qoyyp, irgeli ghylymiy-zertteuler boyyn¬sha júmystar jýrgizude. Akade¬miya óz qúramynda júmys isteytin Farmakologiya ghylymiy-zertteu institutyn, Bioetika jónindegi komiytetti qúrdy. Tóralqa irgeli zertteuler baghdarlamasy boyyn¬sha 4 ghylymy jobanyng oryn¬daluyn qamtamasyz etti. Býginde akademiya janynda “QR ÚGhA zertteu ortalyghy” júmys isteydi.
Áriyne, Ghylym akademiya¬sy¬nyng qazirgi jay-kýii, ghalym¬dar¬dyng jaghdayy әli de bolsa jaq¬sartudy, memleket tarapynan kó¬bi¬rek kónil bóludi talap etetin¬dey. Songhy uaqytta Ghylym aka¬de¬miyasy tikeley memleket qúzy¬ryna kóshse eken degen tilekter kóbirek aityluda. Qazir múndaghy eki júmys týri ghana memlekettik budjetten qarjylandyrylady. Qalghan júmystar kóbine-kóp qoghamdyq negizde atqaryluda. Búl jaghdayda óndiris damuyna yqpal etetin irgeli ghylymdy damytu әste mýmkin emestigi belgili.
Biraq, kónilge ýmit úyalatar¬lyq ong qadamdar da barshylyq. Atap aitqanda, ótken jyly kons¬titu¬siya¬lyq reforma jýrgizilgen kezde onyng qoghamdyq birlestik¬terdi qarjylandyrugha tyiym salatyn besinshi baby ózgertilgen. Endi Ghylym akademiyasy atauly týrde qarjylandyryla alady. Sonymen birge, qazirgi uaqytta “Ghylym turaly” Zannyng jana mәtini talqylaudan ótude. Osy zang qabyldanghannan keyin Últ¬tyq Ghylym akademiyasy Qazaq¬stan Ýkimetimen kelisim-shart negizinde júmys isteytin bolady. 10 mausymda Memleket basshysy¬nyng qatysuymen ghylym mәsele¬leri boyynsha saliqaly kenes ótedi dep kýtilude. Búdan keyin “Ghylym turaly” Zang Parlament¬te talqylanyp, respublikadaghy ghylymnyng damuyna baylanysty kóptegen mәseleler aiqyndalyp, bir¬qatar týitkildi súraqtar óz sheshimin tappaq.

Qorghanbek AMANJOL.
«Egemen Qazaqstan» gazeti  29 mamyr 2009 jyl