OQO - halqy tyghyz ornalasqan aimaq. Oblys halqynyng sany ja ay sayyn ósu ýstinde. Mәselen, Sozaq audanynda 2000 jyly 49 myng túrghyn bolsa, qazir 61455-ke jetti. Sozaqtyng tabighaty mal sharuashylyghyn damytugha qolayly. Klimaty osyghan layyq, jeri shóleyt. Egis az. Barlyq egistik kólemi 13 myng ghana gektar. Onyng suarmalysy 5 myng gektar. Tәuelsizdik alghan jyldary audanda uaq maldyng ózi 500 myngha jetken. 1995-96 jyldary mal sany ýsh esege deyin tómendep, songhy 4-5 jyldan beri mal basy orta eseppen 2 payyz kóleminde ósumen keledi. Qazir audanda 260 myngha juyq uaq mal, 27 mynnan astam mýiizdi iri qara, 10 myng týie, 12 myng jylqy bar. Audannyng jer kólemi 4 milliard gektar bolsa, sonyng 3,5 milliony jayylym esepteledi. 778 sharua qojalyqtarynyng paydalanyp otyrghan jerleri 950 mynday gektardy qúraydy. Búl jayylymnyng Ontýstik Qazaqstan oblysy, Sozaq audany boyynsha 30 payyzyn ghana paydalanyp otyrghanyn kórsetedi.

Audan biylghy jyly  Birikken Arab Ámirlikterine 2600 bas maldy eksporttady. Qazir taghy kelissózder jýrgizilude. Súranys әli de bar. Mal satumen ainalysatyn azamattardy sharualarmen kezdestirip, jospar jasalghan. Arabtar tarapynan qabyrghasyna az may jinaytyn qarakólge súranys kóp bolady. Al salmaghy 30 keliden asatyn semiz malgha mýldem qyzyghushylyq joq. Keleshekte Sozaq  audanynda maldy soyyp, soyylghan maldyng etin alyp ketetin jaghday qarastyrylghan. Kezinde Taukentte «Qazatomprom» AQ-dan qalghan et kombinaty bolatyn. 2013 jylghy qatty jel sol kombinatty jaramsyz etip tastaghan. Sol ghimaratty aldaghy jyly mal eksporttap jýrgen jigitter satyp alyp, qalpyna keltirmek. Ol ýshin 50 million tenge shamasynda qarajat qajet eken. Elbasy BAÁ eline baryp, arabtarmen kelissózder jýrgizgen bolatyn. OQO júrtshylyghyn quantyp otyrghany — Qazaqstan aiyna 7000 basqa deyin mal eksporttau kelisimine qol jetkizildi. Sonyng kóbi  Ontýstik Qazaqstan oblysynda. Sonyng ishinde Sozaq audanynda eksporttalmaq. 

Abai.kz