2016 jyldyng 5 mausymynda Aqtóbe qalasynda búryn sondy bolmaghan, kózi kórip qúlaq estimegen, býkil eldi dýrliktirgen oqigha boldy. Búl qaruly shabuyl jóninde Elbasy Núrsúltan Nazarbaev: «Aqtóbede qandy qol qylmyskerlerding әreketinen adamdardyng ómiri qiyldy, birqatary auyr jaraqat aldy. Bir top lankes músylman qauymy ýshin qasiyetti sanalatyn Ramazan aiy bastalatyn uaqytta elding tynyshtyghyn búzdy. Osy orayda búl kýni barsha halqymyz 5 mamyrda qandy oqigha saldarynan qaza bolghandardy qayghyra eske alatyn bolady» dep mәlimdeme jasaghan bolatyn. Osy mәlimdemeden song elin, jerin qorghap sheyit bolghan azamattardyng erlikteri eskerilip, 9 mausym – Jalpy últtyq aza tútu kýni dep jariyalandy.

QR Preziydenti Núrsúltan Nazarbaev Aqtóbedegi bolghan sodyrlarlyng soyqanyna qatysty jasaghan arnayy mәlimdemesinde lankester zannyng eng qatang talaptarymen jazagha tartylatynyn aitty. Býginde sol lankestikti úiymdastyrushylardyng birazy arnayy sot ýkimimen úzaq merzimge bas bostandyghynan aiyrylsa, keybireulerine ómir boyyna týrmege toghytylu jazasy kesildi. Sol kezde qaza tapqan әskery qyzmetkerler Otan aldyndaghy antyna adal bolyp, el qauipsizdigi jolynda óshpes erlik kórsetti. Erlikpen qaza tapqan azamattarymyzdyng qaysarlyghy eskerilip, memleket tarapynan layyqty baghalanuda.

Atap aitqanda, 2016 jyldyng 5 mausymda týski uaqytta, dәlirek aitqanda 14 saghattan 48 minut ketkende terroristik top QR IIM Últtyq gvardiyasynyng №6655 әskery bólimshesin shabuyldady. Áskery bólimshening aumaghyna kirgennen keyin lankester avtomatty atys qarularyn iyemdenuge, әskery bólimshening qaru jaraq qoymasyn basyp alu boyynsha barynsha әreketter jasaghan. Anshylyq qarumen jәne basqa da suyq qarumen qarulanghan top mýsheleri olarmen qolgha týsirgen qarusyz merzimdi qyzmettegi әskery qyzmetshiler D.Sapar men A.Shaysúltandy qarulardy saqtaytyn oryndy bilu maqsatynda qinap, azaptaghan. Terrorister soldattardan ózderine qanaghattanarlyq jauap almaghan son, D.Sapar men A.Shaysúltandy atyp ketken. A.Shaysúltan bronejeletting arqasynda aman qalghan. Eger de azapqa shydamay, qarudyng qayda túrghanyn aityp qoyghan jaghdayda, adam ólimi búdan da kóp boluy әbden mýmkin edi. Otanyna, antyna adaldyghyn kórsetken úlandarymyzdyng erlikteri kópke ýlgi bolary anyq.

Jan berip, jan alysqan arpalysta jaralanghan S.Sýndetov esh moyynsynbastan qaru jaraq qoymasynyng ornalasqan jeri turaly tis jarmaghan. Jandy syzdatqan san mәrte pyshaq jaraqatyda ony alghan betinen qaytarmady.Áskery qyzmetshi D.Chernyshev osy qaruly qaqtyghysta oqtan auyr jaraqat alghan, D.Baljanov sheginip aman qalghan. Keyin shabuyldy qaytarugha kelisim shart boyynsha jәne merzimdi qyzmettegi taghy 16 әskery qyzmetshiler qosylyp, birqatary jaraqattar alghan.

Merzimdi qyzmettegi әskery qyzmetkerler  D.Sapar, A.Shaysúltan jәne S.Sýndetov ólimmen betpe-bet kelsede, Otan aldyndaghy boryshtaryn abyroymen atqaruy, batyrlyghyn el esinen әste shygharugha bolmaydy.

Jogharyda atalghan әskery qyzmetshilerding erjýrek әreketteri barlyq azamattar ýshin, әsirese óskeleng úrpaq ýshin ýlgi boluy qajet.

Mәselen, Aqtóbedegi teraktide elin qorghap, erligimen kózge týsken Aslan Esentaev «Jyl adamy» ataghyna ie boldy.

Sonymen qatar oghan mindetin ýzdik atqarghany ýshin «Altyn adam» ataghy da tabystaldy.

Búl abyroy polisiya qyzmetkerine erligi elenip tabystaldy. Sebebi olqaruly qaqtyghystyng órship túrghan kezinde Elek bólimshesinde kezekte bolyp, әriptesterin qorghap, eren erlik kórsetken.«Týski uaqyt kezinde «Pallada» qaru jaraq dýkenine qaruly shabuyl jasalghany jóninde habarlandy. Biz «Pallada» dýkenine barghan kezimizde «Pantera» qaru jaraq dýkenine kómek súrady. Ol jerge barghanymyzda әriptesterimizding qyzmettik kóligining ashyq túrghanyn kórdik. Sol jerde biz oilanbastan atysqa qatysyp kettik. Jerde jatqan qylmyskerding qaruyn alyp, oghan kisen salyp, әri qaray atystyq. Qasymda Jaqsybaev pen Núghaliyev esimdi eki serjant boldy. Núrghaliyev jaraqattanyp qalghannan keyin Jaqsybaev ekeumiz atysty jalghastyrdyq. Sol kýni keshke Kirpishti audanynda da shabuyl boldy. Sol jerden qaru ústap jatqan qylmyskerdi kórdik. Atuyma tura keldi»,- dedi Aslan Esentaev.

Qazaq tarihynda býginimiz ben bolashaghymyz ýshin tәrbie alar, taghylymdy oqighalar, el taghdyryn óz taghdyrynan biyik qoyghan, últynyng birligimen jerining tútastyghyn qorghap,erlik jasaghan, er jýrek batyrlarmen Otan aldyndaghy adal qyzmetinen ýlgi alar úly túlghalar az bolmaghan. Ata-babamyzqasyq qany qalghansha kýresip, qyzghyshtay qorghaghan osynau úshy-qiyry joq qazaqtyng baytaq jeri – býgingi úrpaq bizge amanat.

Qazaq halqynyng tarihyna bir sәt kóz jýgirtip qaraytyn bolsaq, sonau Kýltegin, Bilge qaghan, Tonykókten bastap jerin, elin, tilin, dilin qorghaudaghy óshpes erlikterge toly. Últymyzdyng boyyndaghy otansýigishtik qúndylyqtardy úrpaqtan-úrpaqqa berilip otyrghan zandylyq retinde de qaraugha bolady. Búghan dәlel kóne týrki zamanynan bastau alghan, qazaq ýshin tendesi joq Kýltegin jazbalarynda: «Elteris qaghannyng alghyrlyghy, eline degen sýiispenshiligi Kýlteginning qanyna ana sýtimen sindi» – degen kóne jazu arqyly suretteledi. Búl jazudy tarqatyp aitsaq, qazaq halqynyng boyyndaghy otansýigishtik, antqa adaldyq sezimderi býgin ghana payda bolmaghanyn, onyng ejelden tuyndap, úrpaqtan-úrpaqqa kele jatqan qasiyet deuge bolady.

Búl jazbadan patriotizmning – ata-baba mekenine ie bolyp otyru jolynda jan ayamay, el birligin qorghau, Otan ýshin janyn ayamau ekendigin angharugha bolady. Jonghar sekildi alyp imperiyagha toytarys beruge, keshegi patsha ýkimetining zenbiregine jalang qylyshpen qarsy shabugha jetelegen de osy Otangha degen sýiispenshilikting quatty kýshi.

Kýni keshe beybit kýni ot keshken batyrlarymyz osy babalarymyzdyng erligin qaytalap, elinin, Otanynyng tynyshtyghyn qorghau maqsatynda keudesin oqqa tosyp, janyn qúrban etti. Qazaqtyng «At basyna kýn tusa – auyzdyqpen su isher, er basyna kýn tusa etigimen su kesher» degen naqyl sózi osynyng kepili desek artyq aitqandyq emes. Osynau qandy oqighada kýsh qúrylym ókilderine shabuyl barysynda әskerlerimiz ózderining elimizdi qorghau – onyng әrbir azamatynyng qasiyetti paryzy jәne mindeti degen anttaryna adal ekendikterin taghy da bir dәleldedi.

Ghasyrlardyng qoynauynda adasqan,

Ashylghanday qazaq ýshin aq aspan

Egemendi el bolugha bekindik,

Sәtti jyly dәuir bastap, baq ashqan.

Býginde bar armiyasy aibyndy

Qazaq jerin qorghaydy olar bayyrghy.

Sarbazdar men sardarlary sayma - say,

Boldyrmaydy qasiret pen qayghyndy.

Elbasy Núrsúltan Nazarbaev «Nazarbaev University» týlekterining oqu bitiru saltanatyndaghy sózinde: «Terrorlyq aktini jasaghandar el irgesin shayqaltyp, halyqtyng tynyshtyghyn búzghysy keldi. Jas poliyseyler men әskeriylerding erligi – barsha jastargha ýlgi-ónege. Olar lankesterge toytarys berip, elimizdegi beybitshilik pen tynyshtyqty saqtap qaldy. Biz reformalardy jalghastyryp, barlyq damu strategiyasyn jýzege asyramyz. Beybitshilik, tynyshtyq pen qauipsizdik – tәuelsiz Qazaqstannyng qúndylyqtary. Eger búl asylymyzdan aiyrylsaq, últtyng bolashaghy bolmaydy. Múny esten shygharmaularynyz kerek.

Bizdi Allanyng ózi qútqardy. Túraqtylyqtyng arqasynda biz gýldenip, jahan júrtyn jetistikterimizben tanghaldyrdyq, keleshekke josparlar qúryp jatyrmyz. Búl ýshin bizge túraqty memleket qajet. Memleket te búl jolda baryn salady, degenmen búghan barsha qazaqstandyq, әsirese sizder, óskeleng úrpaq atsalysularynyz qajet», – dep týiindedi.

Qorytyndylay kele, elimizde oryn alghan teraktilerden qaza bolghan otandastarymyzdyng aty mәngilik el esiminde bolatyny sózsiz.

Utemisov Ashat Talapúly – Qazaqstan Respublikasy Din isteri jәne azamattyq qogham ministrligi Din isteri komiyteti Mәdeniyetter men dinderding halyqaralyq ortalyghy Aqparattyq júmys jәne BAQ-qa monitoring bólimining agha sarapshysy 

Abai.kz