Oqyrman qauymgha uәde etkenimizdey, biz býgin jazushy Didar Amantaydyng "Túnyq sәule" ktabynan Betashar tarau men Alghashqy tarudy tútastay berip otyrmyz. Aldaghy aptalardyng әr seysenbisinde de  kitaptan ýzindiler túraqty týrde jariyalanatynyn esterinizge salamyz. 

BETAShAR TARAU

Zaman ózgeredi, jaqsylyq qalady. Ózine jasaghan enbeging ózinmen ketedi nemese úrpaghyna jaraydy, elding mehnatyn tartqan, beynetin keshken perzent halyq qansha ómir sýrse, sonsha uaqyt últ jadynda saqtalady, mәngilik el esinde degen osy.

Últqa qyzmet – úly qyzmet. Búl qyzmetten asqan baqyt joq. Asudyng ýlkeni, qúzdyng tereni, qashyqtyng qoljetpeytindey múraty.

Ásili, uaqyt ótedi. Ras, jyl sanap, uaqyt synaptay syrghyp ótken sayyn keregeli әulet qanat jayyp, ósip-óngen qalyng ýrim-bútaq kiyiz tuyrlyqty atajúrttyng ornyn jaylap, elu jylda el jana, jýz jylda qazan merzimde úrpaq almasady.

Biraq, úly kósh mәngilik toqtamaydy.

Saghattyn­ tiline ergen uaqyt kerueni de dәuirden dәuirge kidirmey kóshedi.

Mezgilder auysady, jyldyng artyn jyl basady. Jana mausymda, beymaza tirshilik, tynymsyz izdeniste jýrgen sergek adamzat algha qaray taghy bir qadam jasaydy, aqyl-oydy biylep-tóstep túrghan súnghyla oi-pikir, adal bәsekede ýstem shyqqan súnghat kózqaras ilki núsqadan­ ozyp, әdil kýreste shynyqqan úghym-týsinik sol talas-tartysta tapqan tәjiriybesi­ men bayyp, tolysa týsedi, ilgeri úmtylghan tanym qoghamdyq sanany janghyrtyp, qauym aldyna­ jana maqsattar qoyady, óz kezeginde – jarqyn­ múrattar jana qúndylyqtardy qalyp­tastyrady­.

Ózgermeytin – taghdyr-talayymyzdy aiqyn­daytyn, peshenemizge búiyrghan, nesibemizge­ tiyesili­ dýnie ghana. Alayda, búzylmaytyn qaghiy­­da joq tәrizdi kórinse de, búl jalghanda yrystan basqanyng bәri salystyrmaly ekeni taghy anyq.

Yrys kórgen rizyghymyz – izgilik, kisilik, jauapkershilik­. Qúndylyqtar (sennosti) ólshe­mi, ar-úyat (morali) týsinigi zamandar auysqan­­ da, әldebir ózgeriske úshyrauy mýmkin, alay­da, jaratylys dәuirinen beri saltanat qúr­maqqa­ talpynyp kele jatqan adamgershilik (nravstvennosti) úghymy mәngi-baqy sol asyl qalpynda qalady. Sondyqtan, rizyghymyz – izgilik­, kisilik, jauapkershilik.

Áriyne, ilgeri talpynghan әr adamgha qashanda ózgeden góri qara basynyng qamy, jeke qalyp­tasqan dýniyetanymy, mandayyna jazghan tagh­dyr-talayy, mashyqtanghan әdeti, ýirengen dagh­dysy әldeqayda qymbat әri qúndy.

Alayda, jalpy últtyq manyzgha ie airyqsha bayanymyz, túlghalar sýrgen qoghamdyq-sayasi, yaghny anyq halyqtyq ómir, memleket irgesin qa­lap, ony әlemge tanytu jolynda atqarylghan qyruar enbek, kórgen beynet, asa jauapty sheshimder qabyldaugha qabilet-qarymy jetken erik-jiger – bir halyq emes, barsha adamzat qauymyna­ qajet asyl tәjiriybe ekendigi shyn­dyq.

Keshe, eldi úshpaqqa shygharamyz, babyn tabamyz degen izgi oiymyzdy jýzege asyr­maq maqsatta ýlken jospar qúryp, joba da­yyndaghanda, әueli ata-babamyzdyng jaugershi­­likte­ ótken qaharly qalyng tarihyna, jauap­kershilikpen­ jazghan qaharmandyq shejire­sine­ ýnildik­. Er qypshaqtyng jankeshti joryqta­­ryna jýgindik. Sonymyzgha ergen, sapary­myz­­dy qoldaghan qaraqúrym júrt, qara orman halqymyzgha sendik. Múrat jolynda bizben birge atqa qonghan, bizge qabat bolashaqqa attanghan jas úrpaqqa ýmit arttyq. Biz memleket qúrdyq. Endi úly qúrylysy­myzdyng mәngi túrghanyn qalaymyz, sebebi búl halyqqa jasalghan, keleshek buyngha joldanghan ósiyet, ertenine tapsyrylatyn amanat, uaqyt kóshine, nesibe búiyrsa, ilesip jalghasa beretin – kýmәnsiz tarihy iygilik, bar enbegimiz de, bar beynetimiz de elge, júrtqa arnaldy.

 Halyq – kósh. Úrpaq – kóshting jalghasy. Kósh­ting ozghan túsy.

Kitapty legi ýzilmeytin keruen tartqan júrt­­ tyng mәngilik múratyna baghyttap jazdyq. Asyl úrpaqqa, abyroyy asyp, bedeli artyp kele jat­ qan ken-baytaq úlysqa qarata, Búmyn, Bilge, Tonykók qaghandar, Er Kýltegin, Kerey men Jәnibek­, Abylaydan bergi zamandardan ansaghan armanymyz – qol jetken tәuelsizdigimizding arqasynda­, qazaqqa әlemning jarma esigin shal­ qasynan ashqan jas memleketimizding arqasynda – jana múrattaryna talpynghan – jasampaz úl­tymyzgha­ arnap qalam tarttyq.

Bolashaqty belgilep, basymdylyqtardy aiqyndau maqsatynda, kórgen-bilgen tәjiriybemiz, halyqqa jasaghan qyzmetimiz, jiyp-tergen óner-bilimimiz jas talapqa ýlgi-ónege bolsyn dep, el ýshin izdengen qayratker azamatqa bir septigi­ tiysin dep, qala berdi, qalyng búqara, ayau­ly halqymyz keshegisin, býginin, ertenin anyq tanysyn dep, osynday jazbalargha uaqyt tauyp, jazugha otyrghan edik.

Ilkide, aq peyil, izgi niyetten tughan jarqyn múrat qoljazbasy júmys barysynda da sol yqylasynan­, qamqor oiynan ainyghan joq, bәri de el iygiligine, últ, tipti, adamzat keregine jarasa­, bir júrt ózine qajet oi-tújyrym angharsa, ekinshi júrt qoghamyna paydaly aqyl kórse, әldekim oqyp bitken song ózinde, ómirin de ózgertuge talpynsa, basqa bireu tanyghan oidan tyghyryqtan shygharar jol tapsa, degen tilekpen jazyldy.

Áriyne, tilekting qabyl bolghanyn qalaymyz. Desek te, búl kitapty qolgha alghan ayauly oqyr­man bastan-ayaq týgel oqyp shyqsyn degen shart joq. Kitapty kez kelgen jerinen bastap oqugha bolady. Sebebi, búl kitapqa arnayy jazylghan taraularmen qatar, әr jyldary qaghazgha­ týsken, biraz uaqyt qordalanyp jatyp qalghan oi-tolghamdar da endi. Halyq iygiligine jaratsyn, dep oiladyq. Sóitip, qosylghan jazbalardyng reti, túraq­talghan kitaptyng mazmúny qalyptasty.

Áueli, kitap prology – múratymyzdy aiqyndaghan jeke-dara betashar taraudan bastalyp, epilogy – kitaptyng oqshau jazylghan, derbes baylanghan kýrmeuimen ayaqtaldy.

Kitap kýrdelene bastaghan son, qúrylymy elge týsinikti, mazmúny júrtqa ayan bolsyn dep shaghyn taraulargha bóldik: qazaq bolmysy, dýniyetanym, ruhaniyat jәne mәdeniyet, adam­gershilik mektebi, týiindemesi – mәngilik el. Sodan keyin әr tarau óz aldyna taghy birneshe taraushalargha bólindi. Kitap zeyindi, saliqaly jәne óreli qalyng oqyrman­ iygiligine ainalady degen ýmitimiz bar. Ásilinde, babadan múra, atadan miras eng asyl zat, qúndy dýnie kitap, kitap sózi dep bilemiz. Halqymyz qasterlegen, elimiz tóbesine tútqan sheshendik óner salty pikirimizge kýmәn seyilter jaqsy aighaq bola alady. San jyldar boyy qorytyp, kókiregimizge toqyghan, sanamyzgha týiip, el-júrtymyzgha saqtaghan qymbat dýniyemizdi, ekeuara tildesuge shaqyrghan, súqbattastyq sipat alghan oi-tol­ghamdarymyzdy­  nazarlarynyzgha aqti­ lekpen­ úsynamyn.

Yqylaspen oqylyq, tughan halqym! Tileuqor qazaq oqyrmandary!

Niyetimiz izgi bolsyn, ayauly әlem halqy!

 Birindi, qazaq, biring dos,

 Kórmeseng isting bәri bos.

 ABAY

1.  ALASh ELI

Teginde, halyq – úly dariya.

 Kóne ghasyrlardan jana ghasyrlargha auysyp, kóbik shashqan jas tolqyndar qoparyla kóship kele jatqan ilgeridegi jal-jal alyp tolqyn­­dargha­ ilesip, jalghasyp, jaghalasyp, úlasyp, si­lemdenip­ bara jatqan arnalar basqa keng ar­na­largha qúiylyp, say-salagha tarmaqtalghan ózen-kólderge – atyrau jaryp aghyp jetken sayyn­ – qaynarynan alystap, jolay jinalghan mol suy, týpting týbinde, ýlken tenizge nemese shek­siz múhiytqa qosylyp – joghalyp ta, joyy­lyp­ ta jatady.

Biraq, tabanynan ajyramay, topyraqtan to­lyp, tik qúlama jaghasyna baylanyp, Tәniri ta layyna­ jazghan nesibesi artyq, baghy taymaghan, yrysy ortaymaghan, mәngi janaryp, mәngi ómir sýretin qoghaly kólder, qom sular da bolady.

Jaryqtyq pil sauyrly qara Jer sekildi esh­ qashan­ joyylmaytyn, eshqashan joghalmaytyn mәngilik qúbylystar.

Nemqúraydy qarap, miz baqpay túrghan ala­pat gharysh, týpsiz shynyraugha úqsaghan sheksiz dýnie bir orynnan tapjylmaytyn, sipatynan qúbylmaytyn, baghyt-baghdarynan ainymaytyn, túraqtanghan baytaq әlem siyaqty kórinip, adam kónilinde­ jalghan әser qaldyrady, alayda, el-júrttyng gýldenui men kýireui, qoghamnyng da­muy, úly uaqighalar, kýrdeli jayttar týrli merzimde­, san qily qozghalyp, ózgerip jatqan kenistik­ qúshaghynda nemese ayasynda ótedi. Yaghni, kópti kórgen Mәngilik qart – bala ua­qyttyn­ kezek kóteriletin sahnasy. Ádette, sahnagha­ uaqyttyng damu logikasyn kórsetetin sabaqtas­ tarihtar ghana shyghady. Sahnagha shyq­qan uaqyt qana tariyhqa ainalady. Kóshede jýr­gen tariyh, әri ketse – kórermen, ony eshkim sah­nagha jibermeydi.

Biz tanyghan adamzat tarihy – Europa tarihy. Shekken azaby, tartqan tauqymeti asqan, beysauat­ kóshe kezgen, jigersiz tarih órkeniyet qaqpasyn júlqyp tartyp, serpip ashyp, kirip barugha qayraty jetpey, ýnsiz jasyp, syrt jaghalap jýredi. Tabaldyryqtan attap, tórge ozbaghan kýii – bosaghada qalady. Kóshe aralap, týz jortqangha­ uaqyt tórinen oryn tiymeydi.

Sondyqtan, dalada qalmas ýshin әlemdik ta­rihtyn­ jeteginde ketpey, dýniyejýzilik damuda­ jetekshi ról atqarghan jón.

Oyymyzdy týiindesek, iyә, jaratylystyng óz uaqyty bar, ol – tariyh. Nemese Jaratqanda uaqyt joq. Mýmkin, uaqyt kóp.

Syrt kózden jasyryn túratyn mәngilikting belgileri – mynjyldyqtar ýzilmey jalghasyp kele jatqan, úmytylghan nemese úmytylmaytyn tarihy kezenderding qaytalanyp otyratyn – zandylyqtarynan kórinedi.

Adamzat shejiresine engen júrtta, sonymen qatar, tarihy tanbalanbaghan, atauy tasqa basyl­maghan elde – esep joq. Joyylghan nәsilder, jo­yylmaghan úlystar kóp... Jadta – jattalghany da, este saqtalghany da, oida qalmaghany da – bar.

Túrlausyz almaghayyp dýniyeden qanday be­reke­ tabamyz, bayansyz alma-kezek ómirding bay­lauy ne?

Birge dariya keshti, ot basty. Týn qatyp – shól kezdi. Qayghyda da, quanyshta da qatar jýrdi. Qosa mehnat shegip, qabat beynet kórdi. Biraq, biri – Jer betinen birjola joghaldy, biri – qonghan jerine týbegeyli ornyqty.

Nege?

Mәngilikting sharty qanday? Elding mәngi ja­sauyna­ ne kepil?

sýiengeni­ qanday qúdiretti kýsh? Kýres әnine, joryq jyryna qosyp shyrqaghan jarqyn múra­ty qanday edi.

Tar esik, tar bosaghadan ótip, tar jerden may­­dan ashyp, at ýstinde – at jaly, atan qomynda­, aumaly-tókpeli zamandar keshti. Aynymaly­ uaqyt, auyspaly dәuirde – mamyrajay­ sәt, beybit shaq – aughan týndey qysqa edi.

Sonau este joq eski dәuirlerden bastap kók týrikting jaujýrek qaghandary azat saqara, eldik múrat jolynda beynet keship, ayausyz kýres jýrgizdi­.

Azat saqara – keyingi zamandarda da qypshaq týrik, orda qazaqtyng jauhar oiy, asyl armany boldy.

Jalqy múrat – jarqyn múrat edi.

Kezinde  ata-babalarymyz:  Týrki  perzenti mәngilik­ ghúmyr keshsin, dep taugha baryp tas tilip­, tauday tastargha tereng tanbalar salghan eken. Tanbalar tereng bederlenip, anyq oiylyp jazylghan.

Rasynda, tereng oiylghan kóne qaripter­ – tereng jazylghan oilar. Terendikting arqa­synda­, jazu da, oy da saqtaldy.

Tereng nәrse – mәngilikting bir belgisi.

 Soyy da, oiy da teren.

 Soy – tegi, sýiek shejiresi.

 Terendegen sayyn adam balasy biyiktey tý­sedi, sayazdaghan sayyn – alasa tartady.

Búl tanghajayyp jazular qaytalap oqyghanda, nege ekeni belgisiz, janymdy jadyratyp, kóni­limdi tolqytady, boyyma kýsh-quat beredi.

Keshe, qarip sauatyn ashqan júrtty adas­tyrmay­ múratyna jetkizgen, býgin, mәn-maghy­nasyna ýnilgen eldi әurelep jolynan adastyr­ ghan – júmbaq tastar, qúpiya jazbalar.

 Bayaghynyng halqy jaqsy tanyghan, qazirgining eli oqy almaytyn mәtinder.

 Tarihy uaqighalardyng jylnamalarda bayan­dalatyn­ jelisinen basqa, anyz-әfsanalarda, epostyq jyrlarda beynelengen taghy da bir mә­tini­ bar.

Teginde, tarihy derekter – tarihy uaqighalar­dyng úshqyny ghana. Anyz-әfsanalarda, epostyq jyrlarda keltirilgen jayttar izdeushige keyde sol resmy tanylghan derekterge qaraghanda, aqpa­ratty molyraq, maghlúmatty kóbirek beredi.

Múqiyat oqyghan adam Kýltegin jazuynda da eki mәtin bar ekendigin angharady. Biri – ejelgi týrki jazba eskertkishinde tanbalanghan gra­fikalyq jazbalar. Ekinshisi – qos baghana tas­tyng – ózinen, jazudyng tanbasynan oqyla­tyn, Qarabalasaghan qalasynyng qiraghan júr­tynan – soltýstikke qaray qyryq shaqyrym jerge, Orhon ózeni boyyndaghy segizinshi ghasyr­lyq Erdeny Szu ghibadathanasynyng janyna ornatylghan – qasterli ornynan kórinetin­, týrki tildes elderden basqa halyq oqy almaytyn taghy bir mәtin, ol jәdiger eskertkishterden tuyndaytyn­ – asqaq ruh jazbasy­.

Ruh jazbasy – Kýltegin jyry da, baghana tas eskertkishteri de, saqtalghan runalyq týr­ki qaripteri de, ony bizding týsinuimiz de, qos jazudyng týrki júrtyna degen әseri de.

Eskertkishting biyiktigi – ýsh býtin on bes on­dyq qúlash, eni – bir býtin otyz tórt qúlash, qalyndyghy nól býtin qyryq bir qúlash ekendigi de – kýni erteng anyzgha, qasiyetti aqparatqa aina­lyp, el arasyna taraydy. Biz qadirlegen tas baghana­ alystan qalqiyp bes búryshty qalqan tәrizdi qarauytady. Qazaqta tasqa belgi týsiru әli kýnge sheyin jalghasyp keledi.

Biraq, myna qalqayyp kózge týsetin qos belgi tas bederi oimalap qashalyp, ókpe tústary, qaptal jaqtary oimyshtalyp әshekeyli jasalghan­. Tústyq qyrlaryndaghy aidahardyng sesti, qahar­ly suretteri men yzghar shashqan qaghan­ tanbalary ilki dәuirdegi kók týrikterding alapat aibynyn bildiredi.

Saqara sanasynyng simvoldyq obrazy – alyp aidahar men asyl qaghan tanbalary – aibynynan ay jasyrynghanday aibatty, sol alapatty bizge naq jetkizip túrghanday, әr suret asa sústy, óte zildi beynelengen, babalarymyzdyng qaharman­­ dyghynan, eljandylyghynan habar beredi.

Talay ghasyrlar talayy óship, mandayyna jazghan­ baq endi janghan Kýltegin eskertkishi tu­ raly­ adamzat úrpaghy úzaq uaqyt, nege ekeni bel­ gisiz, ýndemey keldi. Biraq, búl belgili de jayt edi. Desek te, tek on toghyzynshy ghasyrda ghana, batys zertteushileri óz enbekterinde búl tan­ balar turaly jaza bastady.

 Týrkitanushy mamandar kópke deyin jyrdyng inju-marjanyn oqy almay qinalghan edi.

 Keybir sәuegeyler tastaghy júmbaq jazular­­ dy, tipti, monghol nemese qalmaq-oyrat jazula­­ry degen tújyrymdar da aitty.

 Myng segiz jýz toqsan ýshinshi jyldyng jiyrma besinshi qarashasy – týrki jazuynyng ba­ghy janyp, mandayy jarqyraghan kýn.

Daniya Ghylym akademiyasynyng alqaly mәji­lisinde­ Viligelim Tomsen Orhon jazularyn­ oqudyng kiltin tapqandyghyn pash etti.

Sirә, túlghasy súnghatty әri jan dýniyesi sym­batty, týrki әlemine asa bir ayauly perzent, sәl sabyr etip toqtap, ayaldap túryp, jýzi qua­nysh­tan núrlanyp, tosyn, júmbaq sheshildi, qúpiya ashyldy degen shyghar jinalghan qara qúrym júrtqa asa bir asqaq ta saltanatty ýnmen, jer-jahandy dýr silkindirip!

Sosyn, mýmkin, danyshpan jyrlardyng kóne týrki tilinde jazylghandyghyn, aldymen oqyghan sózderi ghalymnyng ishki jan dýniyesin tónkerip, qoparyp ketkenin, tebirentken, tolqytqan asyl sóilemder úly úghym-týsinikter bolghanyn ait­ ty ma eken.

Ras, әuelgi tasqa týsken, mәngige tanbalanghan sózding әrbir qariptik tanbasyn múqiyat arshyp, týrli mýmkin degen núsqada boljammen topshy­­ lap oqyp otyrghan Tomsen myrza kenet "Tәniri" degen sóz qúralyp shyqqanda, súmdyq bir kýy keshken­ shyghar.

Búl jaytta – asa bir ghajap simvoldyq mәn bar siyaqty: kók týrikter tabynghan úly Tәnir aqyrynda­, adasqan taypaly elin sonynan ertip jýrip, týpting týbinde ansaghan Jerúiyghyn tap­qan әulie payghambarlarday, bir kýni týrki hal­qyn qaranghydan jaryqqa alyp shyqty. Son­dyqtan, arshyp alghan ekinshi sóz "Týrik" degen sóz boldy.

Sodan keyin, týrki júrtynyng asyl jana­shyry V.V. Radlov qolyndaghy mәtindi tolyq tәrjimalady.

 Zirat basyna túrghyzylghan qos eskertkishting biri "Kishi jazu", ekinshisi "Ýlken jazu" dep ataldy­.

Par at jekkendey qatar qoyylghan egiz tastyng ekeui de kóshpeli kók týrikter elining alghaday sherik­ kósemi – sayypqyran Kýlteginning jau­ jýrek­ joryqtaryn madaqtaghan, asyl jyry­­na qosqan qaharly da qaharman dastandary deui­mizge bolady.

 Zady, "Kishi jazu" jyrynda, segizinshi gha­syrdyn­ úly perzenti, dýldýl aqyn Iollygh teginning "Kýltegin" atty әskery qolbasshy tu­raly­ tarihy dastanynda, әrqaysysy óz aldy­na derbes әri sujettik túrghydan bir-birimen sabaqtas – segiz toptamadan túratyn uaqighalar bayandalady.

Árbir toptama – keyiptelgen jekelegen hiy­ kaya­lar jaghynan – oqshau, jalpy mazmún túrghy­ synan­ – taqyryptas әri birtútas.

Betashar toptamada er qaghan tughan halqyna ýndeu shashady.

Ekinshisinde Týrik qaghandyghy qayyrly qút­ ty qonys, sheksiz shúrayly óris, shet-qiyrsyz betpaq dalany, týgin tartsang mayy shyghatyn qúiqaly, jaziraly ónirdi mekendep otyrghany sóz bolady. Sosyn, kók týrikterding әskery joryqtaryna kóshedi.

 Tórtinshi jinaqta qonsy otyrghan tabghash halqynyng ayar isteri, opasyz soyy, jasaghan qas­ tandyqtary aitylady.

Besinshisinde týrkilerge tabghashtardan – saq, kýmәndi qarym-qatynastan – abay bol, to­ syn ajaldan bayqau qajet shyghar, dep eskertu jasaydy.

 Altynshysynda týrki halqynyng qamsyz, qaraketsiz ekendigi әngime auanyna ainalady.

 Jetinshisinde týrki halqynyng abyroyyn asyrghan­ Bilge qaghan jóninde madaq keltiriledi.

 Segizinshi toptama ilkide jýrgen jayttargha oralyp­, shygharmany asqan pafospen ayaqtaydy.

 "Kýltegin” jyrynyng "Ýlken jazuy” – kólemi jaghynan tórt jýz jiyrma segiz óleng joly­­ nan túrady.

Qúlpytastaghy runalyq jazu boyynsha esep­ tegende – elu ýsh qatar. Búl jyr derbes alty hikayadan, yaghny alty oqighadan­ qúrastyrylghan.

Birinshi hikayada – týrki halqynyng úly ata-babalary turaly syr shertiledi, ekinshi hikaya – tabghashtardyng týrki halqyna shapqynshylyghy jayly әngime qozghaydy.

 – Elteris qaghan, Qapaghan qaghan, Bilge qaghan, Kýltegin batyr turaly sóz órbitedi.

 Ýlken "Kýltegin" jazuy – jerdin, kókting jaratylysyn­ bayandaudan, adam balasynyng dý­ nie esigin ashqanynan bastalady.

Biyikte – Kók tәniri, tómende – qara Jer, eke­ uinin­ arasynda – adam balasy jaralghan, dep tolghaydy әulie kókirek danyshpan shayyr.

Sodan keyin, sayyn dala, sheksiz el-júrtqa Bilge qaghan men Kýltegin batyrdyng ata-baba­lary biylik jýrgizgeni sóz bolady, týrkining ba­syn qosyp, quatty elge ainaldyrghan Búmyn qaghan men Istemi qaghangha madaq aitylady.

 "Kýltegin" jyrynyng jyrshysy Týrik qaghan­dyghy býkil әlemdi auzyna qaratty, aibarly da abyroyly dәuir keshti, dep zor maqtanyshpen tolghaydy­.

Sosyn, Búmyn qaghan men Istemi qaghan dýnie salghan son, týrki eline jetesiz qaghandar biylik jýrgizgenine­, pәtuasyz bekter men óresiz әmir­shiler jarlyq shashqanyna kýiinip, jýregin­ órt shalady, kókiregi sherge tolady. "Sonyndaghy inisi aghasynday bolmady, Úldary­ әkesindey bol­mady. Biliksiz qaghandar otyrghan­ eken, Jaltaq qaghandar otyrghan eken", – deydi aqyn.

Tabghash elining qulyghyna erip, jetegine kón­ gen Týrik qaghandyghynyng bos belbeu, túrlausyz bekteri ózara janjaldasyp, el tútastyghyna ziyanyn­ tiygizedi.

Elden qút qashty. Saqarany berekesizdik jaylady, týz dalagha nәubet keldi. Qyrda ala­uyzdyq­ tudy. Týrik qaghandyghy qauipti uaqyt keshedi.

Esi kirgen halyqtyng esine altyn uaqyty týsedi, týrki halqy keshe ata-baba dәstýrine adal, sertine berik zamanda bostan, erkin ómir sýrgenine toqtalyp, sonyra danghyl joldan tayyp, adasqan sәtterinde, bek úldary – qúl boldy, pәk qyzdary – kýng boldy, dep kýnirenedi.

 Sosyn, Kýltegin batyr qol jiyp, tughan jerin jaudan azat etuge suyt attanady, qiyn-qystau kýn tughanda, elin qorghau ýshin atqa mingen sayypqyran erge, dala kókjalynday jaujýrek tarhangha yrza shejireshi búl jayt­ tardy shynayy mahabbatpen beyneleydi.

Kýltegin týrki elin shapqynshy júrttan bo­satyp, jaudy tegis qyryp, elde beybit mamy­­rajay zaman ornaydy.

"Bastyny – enkeytti, Tizelini – býktirdi".

"Jalanash halyqty tondy

Kedey halyqty bay qyldym

Az halyqty kóp qyldym

Tatu elge jaqsylyq qyldym

Tórt búryshtaghy halyqty

Bәrin beyit qyldym

Tatu qyldym"

"Bәri maghan baghyndy

Isin-kýshin berip

Osynshama el jinap

Inim Kýltegin ózi qaytys boldy"

 Qara ormanday qaptaghan týrki halqynyng qabyrghasy qayysyp – qayghydan qan jútqany keyipteledi, qalyng búqara joqtauyn da, jerle­­ uin de, qaraly saltanatyn da asyrghany aity­­ lady, jer moyny qashyq dýniyening tórt búry­­ shynan at arytyp tegis kelgen – bitimger del­ dal qauym, bekzat әuletter, batyr túlghaly bek­ zadalar, ismer ónerpazdar, ústalar sany sheksiz­ mol bolghany bayandalady.

 "Kýltegin" jyry – yntymaq-birlikke úiy­ghan elding qadirine jetken, tatu júrttyng yrys-bereke, baq-talay, baqyt-quanyshqa aparatyn­ danghyl jolyn tapqan, tughan jerge degen sýiis­penshilikting asyl múratyn asa tereng týsine bil­gen tanghajayyp jyr.

Mәngi eskirmeytin, sózi kónermeytin dýniye.

 Qissa. Dastan.

"  Kýltegin Azmanaghyn minip Shabuylgha úmtyldy Alty erin shanyshty

Shabuylda jetinshi erin qylyshtady".

 Ásili, ghasyrlar qoynauynda jatqan tarih biz alystaghan sayyn asyldana týsedi.

Kenishti qazghan sayyn qúny artady. Tereng alghan ken – qashanda qymbat. Orhon-Enesay – terende jatqan tariyh, sonysymen qúndy.

Terenge jetken – júmbaqtyng kiltin tabady. Bastau – qashanda terende jatady. Tereng izde­ sen, bastauyn tabasyn. Bastau – zattyng mәni. Mәn – ruhtyng mazmúny.

Ruh – bastaudan tughan qúbylys.

Sondyqtan, bastau – ózek. Bar dýnie ózekten­ – ónip shyghady. Ónim – ózekting ómirin qayta­laydy. Ózekting jýrip­ ótken jolyn – ózekting ózinen ósip-ónip shyqqan – óskin qaytalap qayy­ra jýrip ótedi. Perzentting ata-anadan ainy­maytyny tәrizdi­. Osyghan úqsas, jekelegen әrbir adam býkil adamzattyng damu jolyn auytqymay sol qalpynda qaytalap shyghady. Filogenez qys­qa uaqyt ishinde ontogenezding úzaq jolyn jýredi.

Elding bastauy terende kómilgen tarihynda jatyr. Qabattaryn arshyp, bastauyn tabamyz. Bastau – týiin. Bar nәrse týiinnen ónedi, týiinnen­ ósip shyghady. Bar nәrsening týiini bar. Sózding de, isting de, zattyng da. Zadynda, dýniyening bastauy – Alapat Jary­lys. Bolishoy Vzryv, deydi orys qauymy. Aghylshyndar Big Bang dep ataydy. Búl úghym-týsinik barlyq tilde bar. Álem halqy, alyp gharyshtyng – qyl arqanday shiyelep, týiip baylaghan­ – týiindi­ jaryp shyqqanyn jaqsy biledi. Ghalamat Ghalam­­zat – Alapat Jarylystan bastaldy­. Jaratylys bastauynda – Jarylys túr.

Tórtkil dýnie – týiini qatty shiyeden jaral­­dy.

Sheksiz nyghyzdalghan kóbe sauyt qara nýkte­­ den – alay-týley shoshyp oyanyp – kóbesin búzyp-jaryp syrtqa qashqan kosmos týnekti búrqy­ ratyp sapyryp әli damylsyz ósip keledi. Bir danyshpan bolashaqta bar әlem bir nýktege qayta syiyp ketedi, dep topshylasa, bir ghúlama sheksiz jayyla beredi dep, sәuegeylik tanytady. Yaghni, júldyzdy ghalamnyng qaranghy túlghasy – tanym.

Ár tústan andyzdap shashyla jetip jatqan shúghyladay, jaghalay jaryq shamyn jaqqan shyraqtay – ayauly, úly anasy – beybereket ua-qyt. Bastau – ornyqsyz, alaqabdal, sony búldyr, túman shalghan kók múnar. Tarihtyng bastauy – uaqyttyng perzent qalpy.

Ras, alasapyran ghúmyr keshken ata-babala-rymyzdyng maydany – alapat, qol sozghan armany

– azattyq edi.

Keyde, jau-joryq zamanda taghdyr-talayymyzdy aiqyndaghan tanbalar Tәuelsizdik tany ataryn alystan boljaghanday kórinedi...

Tanbalardyng mazmúny – asqar qúzday asqaq, mәni – shynyrauday teren.

Mәngilikti jyrlaghan mәngi týsken tanbalar.

 Mәngi elding bastauy, qaynary.

 Ilki tanbalardyng aituynsha, Kók Tәnirding de kókten habarlaghany sol edi...

Egemendik – Mәngilik el qaqpasynyng tút­ qasy.

Mәngilik elding panasy – Tәuelsizdik.

Týz dalagha tәuelsizdikpen birge túraqtylyq ta keldi.

Múrat – asyl edi.

Kiyiz tuyrlyqty qazaq týrik mәngilik el bo­lady. Biz memleketimizdi Úly Dala eli dep ata­dyq.

Dala – mәngi, júrt – mәngi.

Biz Astanany da mәngilik elding astanasy dep saldyq.

Abai.kz