Senbi, 23 Qarasha 2024
Dep jatyr 5012 0 pikir 21 Aqpan, 2017 saghat 18:11

AQAN SATAEV SAQ PATShAYYMY JAYLY FILM TÝSIRMEK.

Qazaqstandyq rejisser Aqan Sataev Mәdeniyet jәne sport ministrligimen birlesip saq patshayymy Túmar (Tomiriys) turaly filim týsirudi josparlap otyr.

Búl turaly ol atalghan ministrlikting keneytilgen otyrysynda habarlady. "Osy jyly biz Mәdeniyet ministrligimen birlesip "Túmar" tarihy filimin týsirudi bastaghaly otyrmyz. Sapaly dýnie shyqqan jaghdayda ol otandyq kórermenning de, sheteldik auditoriyanyng da qyzyghushylyghyna ie bola alatynyna senimdimin. Túmar patshayym - әlemdik tarihting barysyna yqpal etken túlgha. Kinoprokatymyzdyng geografiyasyn keneytu ýshin múnday jobalardy jasau kerek dep sanaymyn. Sebebi búl elding halyqaralyq imidjining qalyptasuyna ong әser etedi", - dedi rejisser. Saq patshayymy Túmardyng esimi ejelgi jazbalarda Tomiris dep kórsetilgen. B.z.d. 530-529 jyldary Midiya patshasy Kir kóptegen elderdi ózine baghyndyryp, "Aziya әmirshisi" ataghyna ie bolyp, Úly Dalagha qarsy joryqqa shyqty. Shayqastardyng birinde Kir patshasy Tomiristing júbayy Rýstemdy óltirip, Túmardyng balasy Sypyrdy qolgha týsirgen. Tútqynda Tomiristing úly da mert boldy. Al Kir kóshpendilerge elshi attandyryp, olardyng hanshasyna ózine túrmysqa shyghuyn talap etedi. Túmar Kir patshanyng úsynysyn qabyldamay, onyng basyn qangha túnshyqtyrugha uәde etedi. Osydan keyin patshayym parsylargha qarsy úrys jýrgizip, jeniske jetedi. Sol kezde Túmar parsylardyng patshasy Kirding basyn shauyp alyp, qan toltyrylghan sabagha tyghyp: "Ansaghanyng qan edi, ish endi sony!" - dep aiqaylady. Búl oqighany grek tarihshysy Gerodot «eng keskilesken jәne úly shayqas» dep surettegen.

Núrsúlu Naymanova

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3238
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5377