Sәrsenbi, 28 Shilde 2021
Mәiekti 4550 0 pikir 31 Qantar, 2017 saghat 10:24

ZIYaT ShÁKÁRIMÚLYNYNG TAGhDYRY

Qytaydaghy qandastarymyz últtyq  mәdeniyetimiz ben  әdebiyetimizge ózindik ýlesterin qosyp jýrgen azamattar az emes. Solardyng bir  Altay  aimaghynyng 1994-2002 jyldary bilim departamentinin  bastyghynyng mindetin atqarghan, Alashtyng ardager azamattarynyng biri,aghartushy-pedagog, qogham qayratkeri, Qytay Halyq Respublikasy bilim salasynyng memlekettik Enbek Eri Seken Qúsayynúly. Ol kisi qyzmet jasaghan jyldary  Altay aimaghynda bilim aghartu, mәdeniyet salasynda  eleuli júmystar istegenin el jaqsy biledi.  

Ózi basshylyq jasaghan jyldarda  újym  mamandaryn  úiymdastyryp, «Altay aimaghynyng  oqu-aghartu shejiresi» atty kólemdi kitapty baspadan shygharuy da zor enbek. Basylymda   aimaqta  oqu-aghartu salasynda   últty ýshin   ayyryqsha  enbek sinirgender qamtylyp, ony kópshilikke tanytty. Solardyng ishinde «Qúnanbay úrpaqtarynyng Qytaydaghy derekteri» degen  bóliminde Altay aimaghynyng aghartu salasynda enbegi singen Ziyat Shәkәrimúly turaly da tyng  derekter kirgen. Ziyat kórnekti aqyn,  oishyl Shәkәrim Qúdayberdiúlynyng kenje  balasy.  Abay men әkesi Shәkәrimnen tәlim-tәrbiye  alghan Ziyattyng óz qatarynan ozyq shyqqandyghy kitapta bayandalghan. Ákesi Shәkәrimning kenes ókimetining qudalau sayasatyna úshyraghan 1928-1931 jyldary qiyn jaghdaygha  tap bolghanda   Ziyattyng bolashaghyn oilap, Qytay jerine jiberudi sheshken.  Búl turaly  kitapta jazylghan, - deydi  Astanadaghy L.Gumiylev atyndaghy  Euraziya últtyq uniyversiytetining Turizm  jәne geografiya ghylymy zertteu institutynyng diyrektory, geografiya ghylymdarynyng doktory Aday Sekenúly. Sonymen  Shәkәrimnin  balasy Ziyat qalay Qytaygha ótken?.

«1931 jyly qazan aiynyng bir kýninde  Shәkәrim janynda Idayat, Ghylymbay degen joldastary jәne kenje úly Ziyat tórteui Shaqpaqtastaghy qorasynan «Kerege tas» degen jerge attandy. Osy sapargha attanar aldynda Idayat pen Ghylymbaygha Shәkәrim bylay deydi: «Men kóp oilandym, barar jer, basar tau qalmapty, tipti óler shaghymnyng tayaghanyn da angharmay qalyppyn. Endigi baylauym Qytaygha ótetinderge Ziyatty qosyp jibermekpin. Ondaghy oiym, mening ólimimdi ol, onyng ólimin men kórmeymin degenim ghoy» depti. Mine,  osy saparda Ziyat elmen-júrtymen qoshtasyp, Qytaygha ketuge mәjbýr bolghan. Ákesining bar qoljazbalaryn da birge әketken eken.  Ziyattyng ómiri Qytay jerine barghanda onay bolmaydy,   kóp qiynshylyq kórip, әkesining ólimin estiydi. Basyna týsken qayghy-qasiretin óleng arqyly qaghazgha týsiredi.  Ákesine arnap, Shәueshek qalasynda «Silbe» degen dastan jazady. 

Jastayynan zerek,  sauatty jigit 1934  jyly Shyghys Týrkistandaghy Sarysýmbe qalasynda qysqa merizimdi  oqytushylar kursyn bitirip,  Altay aimaghynyng oqu-aghartu bóliminde qyzmet isteydi. Ziyat ta aghasy Ahay siyaqty zerdeli, ýlken parasatty bolyp ósedi. Qytay qazaqtary arasynda  tanylady. Jәne de shekara asyp kelgenderding arasynda Shәkәrim qajyny tanityndar da Ziyatqa qol úshyn beredi.  Ol әkesining múrasyn nasihattap,  ózi de óleng jazyp, әn shygharghan. El ishinde aghartu salasynda belsendik tanytyp,   oyyn-sauyq isterin jolgha qoymen shúghyldanady.  

Aybay, Ýkirday degen atpen aimaqta túnghysh ret  piesa jazyp, ony Sarysýmbede sahnagha qoyghyzady. Tuyndy  nadan baylardyng dórekeligi men zorlyq-zombylyghyn әshkereleydi. Búdan deyin jastardy ghylym men bilimge ýndeu maqsatyna arnalghan "Shal men balanyng aitysy" atty piesanynda sahnagha qoyghan.  Sonday-aq múnda qyzmet istep jýrip, rejisser  retinde «Qaragóz», «Shúgha»,  «Qalqaman men Mamyr», «Jalbyr»  siyaqty piesalardy sahnagha shygharady.  Abaydyn, Shәkәrimning ólenderi men shygharmalaryn halyq arasyna keninen nasihattaydy.  Mektep oqushylaryna Abay men Shәkәrim әnderin ýiretuge erekshe nazar audarady. Búdan da basqa qazaq aqyndarynyng ólenderinen mektep oqushylaryna,  jatatyp aitqyzudy da halyq arasynda úiymdastyryp  úitqy  bolypty.

Ziyat 1935 jyly qazirgi Shynjang  úighyr avtonomiyaly rayonynyng ortalyghy Ýrimji qalasyndaghy qazaq-qyrghyz aghartu úiymynyng oiyn-sauyq mengerushisi jәne Shynjang gazetining qazaq redaksiyasynyng әdebiyet bólimin basqarady. Mamyr tónkerisine arnalghan әnúrandy Múqash Jәkeúlymen  birlese otyryp, qazaq tilinde audaryp jastargha keninen taratty.  Sonymen qatar bir talay lirikalyq ólender jazyp, aqyndyghymen de tanylady. 

1937 jyly Ziyat qazaqtyng sol kezdegi birtalay  ziyalylarymen birge Shynjandaghy Stalinmen auyz jalasqan  Shyng  Shysay ýkimeti jaghynan tútqyndalyp, sodan qayta oralmaydy. Bir derekterge qaraghanda ol  1937 jyly Ýrimjide atyldy dese, endi bir derekterde 1940 jyly Ýrimji qalasynyng shyghysyndaghy Sayapyl kólining jaghasynda tiridey kómildi (Kәrim Ákrami) degen sóz bar.

Ziyattyng ózine tәn ýlken bir qasiyeti óte zerektiligi. Qajynyng barlyq  ólenderi men shygharmalaryn jatqa aitatyndyghy jazylghan. Ol tútqyndalghan kezde jazghan ólenderi men kitaptaryn ózimen birge alyp ketken degen sóz bar. Jinaqqa Ziyattyng birneshe ólenderi men әnderi kirgen.

Seken Qúsayynúly 

 

Biz Ziyat Shәkәrimúlynyng birneshe ólenin oqyrman nazaryna úsynamyz

 

Ákeme

Qajy edi әkem kәri shal,

Jetipis ýshte jasy bar.

                                    Anyq jemis alghangha,

Shóldegen jangha edi bal.

 

Sýiegi qaldy qiyrda-ay,

Basyna halyq jiylmay.

Tuysqan, bauyr, balannan,

Topyraq qoldan búiyrmay.

 

Allanyng púldap qaghazyn,

Ózgermey ótken sabazym.

Mindetin tanyp jón kórgen,

                                Oraza eken, namazyn.

 

Beysenbi kýni ótting be,

Sheyittik jolgha jetting be.

Ayyrylman degen әkeshim,

Shynymen tastap ketting be.

 

Jiyrma segiz jasymda,

Jalghannyng kórdim tarlyghyn.

Qayghyny saldyng basyma,

                                Eng auyryn barlyghyn.

 

Ákeshim sizdi saghyndym,

Oylasam esten janyldym.

                                Jas ómirdi sóndirip,

Taghdyr-au saghan ne qyldym.

 

Asqar belim, biyigim,

Qayghynyng tarttym kýiigin.

                                 Qayghy biylep әketti,

                                 Kótere almay iyghym.

 

                                 Panalaushy edim sayandy,

                                 Opasyz ómir tayandy.

                                 Jýrektegi zar-múnym,

                                 Bir ózine ayandy.

 

Úly edim

(әni bar)

                           Úly edim Shәkәrimning Ziyat degen,

Án aitqan bala jastan qiyaqpenen.

                            Ákening tәrbiyesi sinip boygha,

Qiyanat jangha jasau úyat degen.

Qayyrmasy;

Osyny ústap ótemin,

Shynghystau edi mekenim.

Zúlymnyng týsip toryna,

Tas týrme boldy tósegim.

 

Dinsizder adamdardy arandatty,

Qylyshyn, qol shoqparyn jalandatty.

Aldamshy sayasattan tozy toqyp,

Zyndangha ziyalyny tamam japty.

Qayyrmasy;

Jatyrmyz Ýrimshining týrmesinde,

                           Ónkey qu eki elden birlesude.

Aqyldy azamattar tútqyn bolyp,

                          Azapty ayanyshty kýn keshude.

Ornymynan zorgha túrdym syz ótip bir,

Taysalmay Tanjaryqta jyr etip jýr.

Mәskeuden qarulanghan tynshysyn- ai,

Orystyng әskerleri kýzetip túr.

Desekte qayyrymdy japa kórmes,

Opaly tar kezende boldy jerles.

Óz halqyn zar iyletken bolishevikter,

Eshikimge olar týbi opa bermes.

Sózi bar joldas degen tasyrlaghan,

Arnagha adamshylyq bas úrmaghan.

Degeni qara tayaq qarghys atqan,

    Tarihtan dym bilmeytin taqyr nadan.

Kim qalay zúlymdyqty jasyrady,

                          Ázirshe olar degening  asyrady.

Álemning tarihy eger anyq bolsa,

Bar syry bolishevikting ashylady.

                          Ózining quat alyp ýmitten,

Boyymdy bayqap sanap jýrisinen.

Sarqylmas sәlemimdi jetkizer dep,

Qyzaydyng berdim jazyp jigitinen,

Shýkirlik aiyrylmaytyn úyatymnan,

Ómirding jýrsem daghy qiyasynan.

Sәlem de kózi ashyq kýlli adamgha,

Úly búl Shәkәrimning Ziyatynan.

 

Qoshtasu

(әni bar)

          Qosh bolghan atameken qayran Shynghys,

         Tústy auyr el basyna ne bir múnly is.

          Josyldyq Shәueshekke atty jayau,

           Kózime jas tolghany mening túnghysh.

Qayyrmasy:

Kórdik zúlym jәbirin,

Ketti sodan sabyrym.

Qúshaqtadym qoshtasyp,

Babalardyng qabyryn.

           Nayman el qúda, tuys bauyrymyz,

           Irgeles qonatúghyn auylymyz.

           Týnerip týn jamylyp ýrke kóshtik,

           Bolghan song әdiletsiz dauyrymyz.

Qayyrmasy:

          Zanyna tirshilikting baghynarmyn,

          Súmpayy suaytyqqa tabynar kim.

          Jýrsem de shalqyp basyp jer betinde,

         Tughan jer seni tynbay saghynarmyn.

Dayyndaghan Jeksen Alpartegi

Abai.kz

0 pikir