Alty jylda auyzbirshilikke kele almaghan Siriyanyng qazirgi biyligi men oppozisiyasynyng mәselesin Astanada talqylaghan jiyn ótti. Jiyngha Siriyanyng qazirgi biyleushisi Bashar Asadtyng jaqtastary men olardyng negizgi opponentteri qatysty. Áueli Siriyadaghy qanqasapty tolyq nemese uaqytsha toqtatu mәselesi sóz boldy. Alayda eki kýnge sozylghan talqy aqtalyp, taraptar bitimge kele almady. Búl turaly týrli әngime de boldy. «Astanadaghy kezdesulerding ne keregi bar edi?» degen pikirler de aityldy. Osy jәne ózge de mәselelerdi qayyra eske ala otyryp, saraptau ýshin biz Preziydent әkimshiligi janyndaghy strategiyalyq zertteuler institutynyng diyrektory Erlan Qarinmen súhbat jasaghandy jón kórdik.

- Áueli Astana prosessi turaly aitayyqshy. Eki kýn qatarynan kelissózder jýrgizgen taraptar, jabyq esik jaghdayynda ótken otyrystan shyqqan bette bir-birine dýrse qoya berdi. Birli-jarym kelisimder bolghanymen, negizgi missiya oryndalmady. Qalay oilaysyz,  jiyn nәtiyjeli boldy ma?

- Men nәtiyjeli boldy nemese bolmady dep aita almaymyn. Sebebi,  әu bastan «Astanadaghy prosessterde barlyghy jinalyp kelip, Siriyadaghy janjaldy toqtatudyng jolyn birden tabady, soghysty toqtata salady» degen boljam bolmady. Astanadaghy kelissózder búl Jenevadagha kelissózderding aldyndaghy manyzdy ról atqaratyn jiyn retinde qarastyryldy. 5-6 jylda Siriyanyng oppozisiyalyq qaruly toby men Siriya Ýkimeti ókilderi alghash ret betpe-bet kelip, bir jerge jiyldy. Osynyng ózi nәtiyje.  Eger alghashqy jiynda-aq, taraptar ymyragha keledi desek, asyra aitqan bolar ek. Biraq, keshegi qabyldanghan birqatar qújattar bolghan kezdesuding nәtiyjeli ayaqtalghanyn kórsetedi. Sebebi, búnda kezdesulerding ayaghyna deyin jetpey ýzilip qaluy nemese taraptardyng biri kezdesu zalyn tastap ketui sekildi jayttar bolmady. Al, búnday jәitting yqtimaldylyghy joghary edi. Kórgeninizdey jiyngha qatysushy taraptar kelissózding sonyna deyin otyrdy. Týrkiya, Resey jәne Iran ýsh jaqty ortaq mәlimdeme jasady. Osy ýsheui Siriyadaghy beytarap aimaqtarda oq atpaudy baqylaytyn mehanizm jasaytyn boldy. Sondyqtan Astana kezdesui sәtsiz dep aita almaymyn. Áriyne, tolyq sheshim shyqpady. Eng bastysy, Astanadaghy kezdesuler jalpy Siriyadaghy prosessterge, onda túraqtylyqty ornatuda jana serpin bergeni sózsiz.

Óziniz basy-qasynda jýrdiniz,  búl Siriya biylik ókilderi men oppozisiya arasyndaghy talqy ghana emes, oghan kepildik jasap, baqylaushy retinde qatysyp otyrghan ýsh jaqtyng ortaq kelissózderi boldy. Oghan BÚÚ Siriya mәselesi jónindegi ókili Steffan de Mistura myrza da qatysty. Astanadaghy otyrys aldaghy uaqytta Jenevada ótetin kezdesulerding naqty kýn tәrtibin aiqyndaugha mýmkindik berdi.

- Degenmen, keshe Siriyanyng oppozisiyalyq qaruly tobynyng jetekshisi Múhammed Allush myrza, kelissózder ong nәtiyje bermese, soghysty jalghastyra beretinin, al taghy bir oppozisiya ókili Yahiya әl-Aridy kelisimge qol qoymaghanyn aitty.

-Búnday pikirler Siriyada qalyptasqan әskery jaghdaylargha baylanysty boldy. Áriyne, kýni keshe ghana qaru asynyp jýrgen taraptardyng ókilderi esikten shygha sala, «bizding kónilimiz toldy, kelistik» dey salmaydy. Kelissózder ayaqtalghan joq. 6 aqpanda  Jenevada keng formatta ýlken kezdesu bolady.  Búl beybit kelissózderding basy ghana.  Taraptar kelesi kelissózderde útymdy pozisiya jasau ýshin, yqpal etu ýshin  Astanadaghy jiynda aitylghannyng bәrin eskeredi.  Anyghyraq aitsaq, ekinshi jaqqa qysym jasau ýshin jogharydaghyday mәlimdemeler jasala beredi. Eger kelispegen bolsa, kelissózder zalyn tastap keter edi. Biraq, barlyghy sonyna deyin qatysty, shyqqan song әr qaysysy әr týrli pikir aitty. Sebebi olar sayasy qarsylastar emes. Búlar qaruly, әskery qarsylastar. Búlar 5-6 jyl boyy bir-birimen soghysyp jýrgen adamdar. Astana prosesine qatysqan siriyalyq 15 oppozisiyalyq top 15 qaruly jasaqpen keldi. Árbir topta eng az degende 1200-4000-gha deyin,  eng ýlken degenderinde 40 myngha deyin әsker bar. Bylaysha aitqanda sodyrlar.

- Siriyanyng biylik ókili Djafar әl-Bashary Astanagha kelgen oppozisiya ókilderining qatyrynda terrorister de bolghanyn atap ótti. Rasynda, terroristerding ókilin mәmilege shaqyru – tәuekelding tәuekeli emes pe? Búl qauipti prosess qoy...

- Búny Siriya ýkimetining ókili aityp otyr. Áriyne, ol Siriyanyng oppozisiyalyq toptaryn moyyndaghysy kelmeydi. Búl endi Siriyanyng ishki qarama-qayshylyqtary. Ony tәptishtep aityp jatudyng qajeti shamaly. Sondyqtan Siriya biyligi olardyng bәrin terroristik úiymdar dep ataydy. Biraq, búl kezdesuge qatysyp otyrghan toptardy – Halyqaralyq úiymdar, onyng ishinde BÚÚ da bar,  «siriyalyq oppozisiyalyq top» dep moyyndaydy. Eegerde  ol jerde «Djebhat әn-Nusra» sekildi úiymdardyng ókilderi bolsa, әriyne, onda әngime basqa.  Ekinshiden, siriyalyq oppozisiyalyq kýshter, birynghay úiym emes.

- Astanadaghy kelissózderge de әr top óz ústanymdarymen kelgenin kórdik.

- Búl – әr týrli sayasy platformadaghy, sayasy ústanymdaghy qaruly toptar. Búl – shartty jiyntyq.  Búlardyng biri sunnittik toptar, endi biri jihadister... Halyqaralyq úiymdar «terroristik úiym» dep tanyghan toptar Astana prosessterine qatysqan joq.

- Nege Astana? Siriya halqynyng basyndaghy ahualgha baylanysty sayasy sholularmen shghyldanatyn mamandardyng sózine qaraghanda, Astana men Jeneva kelissózderining aiyrmashylyghy jer men kóktey kórinedi. Shynyda, Jenevada sayasy mәseleler sóz bolsa, Astana qandy qyrghyndy toqtatudy aldynghy oryngha qoyyp otyr. Biraq, biz búl prosesske tipti baqylaushy bolyp ta qatyspadyq. Bastamashy - Týrkiya men Resey. Baqylaushy - BÚÚ men AQSh. Bizge búdan qanday payda boldy sonda?  

- Búl oqigha óte manyzdy ekenin esten shygharmayyq. Biz әueli búl prosessting auqymyn týsinip alayyqshy.  Meninshe dәl osy oqighagha qatysty dúrys týsinik boluy kerek. Búl ýlken manyzgha iye. Birinshiden, Siriya daghdarysy jekelegen aimaqtyq kiykiljing emes. Halqaralyq qauymdastyqtyng nazaryn audaryp otyrghan mәsele. Siriya daghdarysy búl tek qana Siriyanyng emes, Iraktyng da birqatar territoriyasyn qamtyp otyr. Irak qazir kem degende 30 payyz yqpalynan aiyryldy. Ol jerde әlemning kóptegen elderinen sodyrlar bar.  Sondyqtan búghan tek Qazaqstan nemese kepil bolyp otyrghan ýsh memleket qana emes, kýlli dýniyejýzi kóz tigip otyr. Halyqaralyq masshtabtaghy talqy.

Siriyadaghy sodyrlar halyqaralyq qúramda. Ondaghy radikaldy aghymda jýrgenderding 3/1-i Ortalyq Aziya men Reseyden kelgen azamattar. Onda Qazaqstan azamattar da az emes.

- Siz Siriyadan elge oralghan sodyrlarmen kezdesip jýresiz ghoy...

- Ras, olarmen kezdeskende maghan ne ýshin barghandaryn aitady. Olardyng barlyghy desek te bolady,  sayasy kýshterding iydeologiyasyna aldanyp qalghandar. Jaza basyp, bóten missiyanyng oiynshyghy bolghandar. Keyin ózderining qatelikterin týsingender.  Sonday sodyrlardyng qatarynda әli qansha qazaqstandyq jýr...

Dúrys aitasyz, biz úiymdastyrushy emespiz. Biz dialog ornatu alany ghana boldyq. Búnda talqylanghan eng bir ózekti mәsele – qanqasapty toqtatu. Sosyn – azyp-tozghan Siriya júrtyna Halyqaralyq úiymdar tarapynan gumanitarlyq kómek jetkizudi qamtamasyz etu. Búl – eng basty missiya edi.  Keshe BÚÚ ókili Steffan de Mistury myrzanyng ózi de aitty ghoy, «beybit adamdardyng ómirin saqtap qalugha alghashqy qadamdar jasaldy» dep. Búl –músylmandyq túrghysynan da sauapty is. Meyli azyn-aulaq qarjy ketken shyghar. Biraq, búl kerek deseniz, Halyqaralyq úiymdargha ýlgi boldy. Qazaqstan ózining bitimgerlik missiyasyn naqty ispen dәleldedi.

 - Osy tústa Qazaqstannyng geografiyalyq ornalasuy da Astananyng bitimgerlik alany boluyna tiyimdi sekildi...

-Taghy bir mәsele, Qazqstan men OA óte qiyn geosayasy aimaqta ornalasqan. Búl jerde Resey men Qytaydan ózge Iran, Týrkiya, Pәkistan sekildi aimaqtyq derjavalar bar.  Osynday jaghdayda Qazaqstan ýshin 2 jol ghana bar. Birinshisi – sayasy kýshter esep aiyrysatyn alang bolu. Yaghni, buferlik zonagha ainalu. Búl degeniniz – soghys alany bolu. Ekinshisi – beytarap bitimgerlik aimaq ornatu. Qazaqstan osynyng ekinshisin tandady. Nege biz ony qoldamauymyz kerek?!.

- Alayda siriyalyq sayasy kýshter naqty keisimige kelmedi ghoy. Esesine әlemdik BAQ-tyng basty trendi Astana boldy. Búl da óz kezeginde imidjdik joba sekildi kórindi...

- Qazaqstan ýshin, Astana ýshin búl jiyndy tek imidjdik joba dep týsinbeu kerek. Áriyne, sheteldik 300-den astam BAQ-tyng basty aqparattyq lentasyndaghy negizgi trend Astana prosessi boldy. Men qarap shyqtym, «The New York Times» sekildi birqatar sheteldik basylymdar Astanany nysana etip aldy. Búl, birinshiden, Qazaqstannyng subiektivti memleket ekenin, derbes el retinde әlemdik dengeydegi bitimgerlik missiyany orynday alatynyn kórsetti.

Súhbattasqan Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz