Qostildilik degenimiz - «adamnyng eki tilding kómegimen qarym-qatynas jasauy» (Mihaylov M. M. Dvuyazychiye. Cheboksary, 1968, 3-bet), yaghny adamdardyng qoghamdyq ómirde ana tilimen birge basqa da shet tilinde sóileu qúbylysy. Al kóptildilik – ekiden kóp tilderde týsinisu.

Jalpy, qostildilik, kóptildilik – әrtýli etnosqa jatatyn adamdardyn, últ pen últtyn, memleket pen memleketting arasyndaghy qarym-qatynastardy qamtamasyz etu maqsatynda este joq eski zamandardan kele jatqan әleumettik qúbylys. Ertedegi grekter jat tilde sóilegenderdi jaqtyrmay, «bar-bar» («varvar», yaghny ne sóilegeni týsiniksiz) ataghan. Biraq ta halyqtar arasyndaghy aralas-qúralastyng damy týsuimen baylanysty adamdardyng eki, ne odan da kóp tilderdi ýirenuge mәjbýrligi arta týsken. Tipti basqa tilderdi bilmeyinshe, adamdardyng dúrys ómir sýrui qiynday týsken. Ghalymdardyng anyqtauynsha, bolashaqta halyqtar arasyndaghy týrli baylanystardyng úlghaya týsuimen baylanysty kóp til bilushilikting de manyzy arta beredi. Qazirding ózinde-aq kóp til bilushilerding sany bir tildilerge qaraghanda, әldeqayda kóp (Ahmetjanova Z. Yazyk v sosialinom, kuliturnom y kommunikativnom kontekste. Almaty, 2012, 472-bet). Qazir jer sharyn mekendegen halyqtardyng 70 payyzdayy eki, ne odan da kóp tilderdi әrtýrli dengeyde mengergen. Óitkeni, qazir biz ómir sýrip otyrghan jahandanu dәuiri shegaralardy bilmeytin, kóp tilde sóileytin zaman.

Qostildilikting paydaly jәne ziyandy jaqtary bar. Taghy bir qasiyeti birneshe tildi qoldanu barysynda onyng osy eki jaghynyng biri ghana jýzege asady (G. D. Aldabergenova. Yavlenie bilingvizma v perspektiyve issledovaniya. V kniyge «Yazyk: sistema, funksionirovaniye». Almaty, 2007, 180-bet). Sondyqtan da qostildilikti aq, qarasyn ajyratyp baryp, jýzege asyrudyng manyzy zor. 

«Eki tildi biletin adam bir til biletin adamnan joghary túrady... Ár adam qarjysy men jaghdayy kelse, ýsh tildi ýirengeni jón; ana tilin, ózi túratyn memleketting tilin jәne barlyq halyq ýirenuge talpynatyn   tildi» (Ismail Gasprinskiyding naqyl sózderi. «Anyz adam», 2014, №20).

Shet tilin ýirenu barysynda adam basqa bir últtyng sózin, sóilem qúrau tәsilderin mengeru arqyly onyng oilau jýiesine enip, ruhany әlemine qadam basady; jana bir halyqtyng últtyq bolmysyn ashady. Shet tilinde sóileu arqyly sol últsha oilaydy; múnyng ózi sol últpen ishtey jaqyndastyra týsetin bolady. Eng bastysy basqa tilderdi bilu adam men adamdy, últ pen últty, halyq pen halyqty jaqyndastyra týsedi.

Til bilui barysynda adamnyng qarym-qatynas jasau, әleumettenu, bilimin arttyru mýmkindikteri eki-ýsh esege deyin artady. Óitkeni әr til - ózinshe bir tútas әlem. Til ýirenu arqyly adam jana bir әlemnin, әlemdik órkeniyetting taghy bir ghimaratynyn  esigin ashyp, ishine kirip, tanysa bastaydy. Birinshi kezekte adamnyng aqparattyq, mәdeny jәne ekonomikalyq kenistigi  keneyip, tanym-týisigi arta týsedi.

Songhy kezderdegi zertteuler birneshe til biletinderding basqalargha qaraghanda úqyptyraq, oiyn tez jinaqtap aitugha qabilettirek keletindigin  anyqtap jatyr. Onyng basty sebebi adam bir tilden ekinshi tilge oilaugha kóshkende, onyng miy aqparattardy shapshang rettep, eng manyzdylaryn tez iriktep alugha mashyqtanady eken (Kirill Stasevich. Inostrannyy yazyk pomogaet dumati na lubom vozraste. «Nauka y jizni», 2014, №7). Sondyqtan da kóp tildilik mәselesine ghylymy túrghydan kelip, onyng jaqsy jaqtaryn da, teris tústaryn da әrdәiim eskerip otyrghan jón.

Osy mәseleni arnayy zerttegen birsypyra ghalymdar qostildilikting jas balanyng oilau qabiletining damuyna keri әserin tiygizetinin anyqtaghan. Oilau barysynda eki tilding bir-birine kedergi keltirip, tejeu tudyratyndyghy, sóitip balanyng oilau jýiesining qalyptasuyndaghy aitarlyqtay keri әser etetindigin algha tartady.  

Ekinshi shet tilin ýirenu ómir qajettiliginen tuyndap, erkindik, tendik, izgilik niyetterimen jýrse ghana ol - paydaly. B. Hasanovtyng payymdauynsha, qostildilik - eki jaqty (qazaqsha-oryssha, oryssha-qazaqsha) bolghanda ghana paydaly. Negizinen, solay boluy tiyis. Ókinishke oray, bizde bir jaqty  jýrip jatyr (Hasanov B. H.  Kazahsko-russkoe dvuyazychiye. Almaty, 1987, 23-bet). KSRO-nyng kezinde belgili bir maqsattarmen jýzege asyrylghan qostildilikting bir baghytta ghana jýrui tәuelsiz Qazaqstanda kýni býginge deyin jalghasyp jatyr.

Qostildilikting bir jaqty jýrui til ýirenudi týrli joldarmen mәjbýrlep engizu arqyly jýzege asyp,  orny tolmas  ziyan shektiredi. Professor Z. Ahmetjanova   basqa tilding basymdyghyndaghy qostildilik  ana tilin qoldanu ayasyn taryltugha alyp kelip, múnyng ayaghy últtyq sana-sezimining qalyptasuyna kedergi jasaytyndyghyn aitady (Z. Ahmetjanova Yazyk v sosialinom, kuliturnom y kommunikativnom kontekste. Almaty, 2012, 476-bet).

Astana medisina uniyversiytetining professor M. Ahmetov «Ár últtyng Ana tili - sol últtyng genetikalyq bir Kody. Kóp jyldar boyy ózge jýiede, ózge tilde oqytamyz dep, kodymyzdy shatastyrdyq. Tilimiz shúbarlandy. Kody búzylghan sana-funksiyasy byj-tyj bolghan kýrdeli mehanizm ispetti. Orystyng filolog maman ghalymdary býgingi orys tilining ahualyna «russkiy yazyk bolen» dep, diagnoz qoyyp otyr, al bizding qazaq tilimiz reanimasiyada jatyr. Qazir tura sonday jaghdaydamyz...

Til búzylu, dinsizdenu, dýbәrәlanu - últtyng negizgi Kodyn shatastyrady» (Múhambediya Ahmetov. Últabar men kótenshek: aiyrmasy qanday? «Dat», 08.10.2015)-dep, jazypty.

Shet tilin biluge úmtylushylyqtyng sayasiy-әleumettik, psihologiyalyq, mәdeni-antropologiyalyq sebepteri bar. Árbir adam belgili bir qoghamda ómir sýre otyryp, sol qoghamnyng súranystaryna, talaptaryna say ómir sýretindigi belgili. Demek, qostildilik te adamnyng qoghamdyq qajettilikterin qamtamasyz etu maqsatynda tuyndaytyn tabighy qúbylys eken. Búl - qostildiliktin, kóptildilikting paydaly jaghy.

Desek te, kóp til biluding osynday paydaly jaqtarymen qatar, keri әserin tiygizetin tústary da barshylyq eken. Mәjbýrli týrdegi qostildilik últaralyq alauyzdyqtardy qozdyryp, onyng qaynar kózine ainalady; qoghamdaghy antogonistik qayshylyqtardy kýsheytip, bir últtyng ekinshi bir últqa basymdyghyn jýzege asyryp otyrady.  Múnyng sony sóileushilerding bir bóliginin, nemese tolyqtay  ana tilin tastap,  ekinshi tilge auysuyna, múnyng ayaghy óz tilining joyyluyna, últynyng assimliyasiyagha úshyrauyna alyp keledi. Demek, qostildilik ana tilinen ekinshi bir tilge, yaghny óz últynan basqa bir últtyng ruhany әlemine ótkerip jiberetin kópir rólin atqarady. Ghalym Devid Kristal «Til ajaly» atty kitabynda bir tildi, nemese últty joq qylyp jiberu ýshin olargha qostildilikti engizse, jetip jatyr dep, jazypty. Sonda sóileushilerining sany kóp basym, yaghny basqynshy til ózinen әlsiz tildi assimilisiyalap, jútyp jiberedi eken.

Ghalym N. Rsaliyeva shet tilderin biluding mynaday pozitivti tústaryn ataydy:

« -genologiyalyq túrghydan jaqyndyghy joq, mýldem basqa mәdeniyet ókilimen tikeley, audarmashysyz, emin-erkin qarym-qatynas jasay alamyz (búryn onday mýmkindik bolmaghan);

 - ghylymiy-zertteu júmystaryn jýrgizgende, búryn tek qana qazaq jәne orys tilderindegi әdebiyet kózderine jýginetin bolsaq, endi ghylymy ilgeri damyghan shetelderdegi mol maghlúmattargha qol jetkize alamyz;

 - ghalamtordaghy aghylshyn tilindegi maghlúmatty iygere alamyz;

 - tilin mengergen jastar jәne ghalymdar ekonomikasy damyghan memleketterde bilim alugha jәne sol ozyq tәjiriybeni elge alyp keluge mýmkindik aldy; -óz zertteulerimizding nәtiyjesin de shetelderdegi joghary halyqaralyq dengeydegi konferensiyalargha, kongresterge, simpoziumdargha shygharyp, kórsete alatyn boldyq;

- ózge mәdeniyetterding kórkem әdebiyetin búrynghyday (negizinen) orys tilindegi audarmasynan emes, óz týpnúsqasynda da oqyp, tanysa alatyn boldyq;

- tól әdebiyetimizding ozyq ýlgilerin de jetekshi shetel tilderine týpnúsqasynan audaru ýderisi (bayau qarqynmen bolsa da) bastaldy;

- aghylshyn tilin oqytudyng metodologiyasyn әlemdegi eng jetildirilgen til ýiretu tәjiriybesi retinde (basqa da tilderdi oqytugha) paydalanugha bolady; -óndiristing qay salasynda bolsa da, aghylshyn tilin nemese basqa da shetel tilin biletin mamannyng jalaqysymen salystyraly týrde alghanda, jogharyraq, t. s.» (N. Rsaliyeva. Qazaqstandaghy ýsh túghyrly til iydeologiyasynyng pozitivti jәne negativti tústary. Kitapta: «Týrkitanu men qazaq filologiyasynyng damuy: ghylymy múra jәne ghalym fenomeni. Halyqaralyq ghylymiy-teoriyalyq konferensiya materialdary». Almaty, 2014, 320-bet).

 Sonymen birge elimizde jýzege asyrylyp jatqan «qostildilik» pen «ýsh túghyrly til» sayasatynyng jaghymdy jaqtarymen qatar mynaday negativti tústary bar:

 «- tilderdi ýirenu kisining basqa paydaly amaldargha júmsaugha bolatyn úzaq uaqyty men kóp energiyasyn alady;

- óndiriste keyde qújattardy ýsh tilde toltyrugha tura keledi; júmys birneshe eselenedi;

 - kompiuterde tilderdi auystyryp otyrudyng ózi de uaqyt alady; keyde qay tilde túrghanyn bilmey, sóilemdi jazyp qoyyp, óshirip, qayta jazugha tura keledi; búl uaqytty ghana almaydy, jýikege de eleuli dәrejede әser etedi;

 - qazaq tilin eki ýlken til (orys jәne aghylshyn tilderi) fonetikalyq túrghydan da, grammatikalyq túrghydan da, leksikalyq túrghydan da baghyndyryp alyp ara jatqanday ýderiske kuә bolyp otyrmyz;

 - ýstem tilderde sóileytin halyqtardyng tilimen qosa mentaliytetin de qabyldau kisini óz mәdeniyetinen birtindep qol ýzuge, sonyng saldarynan óz ruhany qúndylyqtaryna nemqúrayly qarauyna, keyde tipti ayaq asty etuine deyin alyp barady; t. s. s.» (sonda, 325-326 better).

Sonymen, qostildilik, basqa tildi ýirenu ana tiline negizdelmegen jaghdayda paydasynan góri ziyany asa qauipti eken. Shveysariyalyq svyashennik E. Bloher «Qostildilik: jaqsylyghy men kemshiligi» atty enbeginde túlghanyng ruhany tútastyghyn búzyp, intellektualidy damuyn tejeytinin jazady. Sol siyaqty assosiativti psihologiyanyng kórnekti ókili I. Epshteyn bilingvizmning oilau qabiletining damuyna keri әser etetinin aita kelip, eki tilde sóileytin adamdy («bilingv») baghyty belgisiz túlgha («dezoriyentirovannaya lichnosti»), al qostildilikti («bilingvizm») әleumettik baqytsyzdyq («sosialinoe zlo») atapty. Belgili nemis ghalymy Leo Vaysgerber  tek ana tilining ghana adamnyng jan-jaqty jetiluin qamtamasyz ete alatynyn, sol sebepti de basqa tildi, mәdeniyetti jappay qoldanudyng әleumettik túrghydan qauiptiligin, onymen tek asa daryndylardyng ghana ainalysqany dúrystyghyn, jalpy qarapayym jannyng o basta bir tildi bolyp jaratylghanyn algha tartady. «Til jәne halyq» atty kitabynda A. A. Potebnya eki tildi jastayynan iygeruding ómir turaly  tútastay týsiniktin, ghylymy abstraksiyanyn  qalyptasuyna kedergi keltiretinin eskertipti. Osynday pikirdi Fridrih Nisshe de bildiripti (qaranyz: D. Shaybakova. Bilingvizm: za y protiyv. Kitapta: Teoreticheskie y metodologicheskie problemy filologii. Sborniyk. Almaty, 2015, 593-598).

 Bala psihologiyasyn, tili men dýniyetanymynyng qalyptasuyn birshama zerttegen enbekterimen tanymal bolyp, bala damuynyng kognitivtik teoriyasyn jasaghan  shveysariyalyq ataqty psiholog әri filosof J. Piaje bala 6-7 jasynda ózining qay últqa jatatyndyghy jayly alghash ret esitip, habardar bola bastaydy; 8-9 jasynda ózinin, ata-anasynyng qay últtan ekendigin, ana tilin, tughan jerin biletin bolady; 10-11 jasynda ol ózin sol últtyng ókili retinde tolyq sezinip, tarihynyn, mәdeniyetining ózgeshelikterin  aiyra alady, yaghni, onyng últtyq sana-sezimi, bolmysy tolyq qalyptasady  dep, jazady (J. Piaje. Izbrannye trudy. Psihologiya intellekta. Genezis chisla u rebenka. Logika y psihologiya. M., 1964, 659-bet). Demek, bala 10-11 jasynda belgili bir últtyng ókili bolyp qalyptasady eken. Al búl kezde balany basqa tilde tәrbiyeleu - ony kózbe-kóz basqa últqa qaray iyteru bolyp shyghatyndyghy eshbir dәleldi qajet etpesi anyq.

Bilingvizmning problemalaryna arnalyp 1928 jyly Luksemburgte ótken halyqaralyq konferensiya  qostildi balalardyng oilau  qabileti men til damuynda artta qalatyndyghyn bir auyzdan atap ótken. Sondyqtan da әrbir bala onyng boyynda ana tili negizinde últtyq oilau jýiesi qalyptasqansha, aldymen, otbasynda, sosyn mektepting bastauysh synyptarynda mindetti týrde ana tilinde tәrbiyelenip, sodan keyin baryp shet tilderin ýirenu paydaly bolmaq.

Kóbine imperiyalardyng kezinde kórinis tabatyn qostildilik az sandy últtardyng tilining joyylyp ketuine aparyp soqtyrady.  Jahandanudyng barynsha qanat jaya týsuimen birge til imperializmi de kýsheyip, qostildilik pen kóptildilik basqasha sypat alyp keledi.  Sondyqtan da qostildilikke, «ýsh túghyrly tilge» barynsha nazar audara týsken jón.

Qostildilik turaly Devid Kristal ózining «Til ajaly» atty kitabynda bylay dep jazypty: «Til joyylarda qostildilik payda bolady. Eki tildi ertken eki mәdeniyet ózara shayqasqa týsedi. Aqyrynda jenimpaz mәdeniyetting tilinde sóileushiler kóbeyedi. Al janaghy jenilis tapqan shaghyn mәdeniyetting tilinde sóileuden basqa emes, ózining jas úrpaghy úyala bastaydy. Ana tilinde sóileuge qysylatyn sol úrpaq ta «jenimpaz mәdeniyettin» ayaghyna jyghylady. Agha úrpaq - ata-ana qansha әurelense de óz balalaryna ana tilin ýiretuge shamalary jetpeydi. Eng ókinishtisi de - osynda».

Sonda qostildilik degenimiz de ónin ózgertken, shapanyn ainaldyryp kiygen últsyzdandyrudyng tәuelsiz Qazaqstan túsynda jýzege asyp jatqan zamangha layyqty «modnyi» bir týri bolyp shyghady. Qazaq tilining qazaq qoghamynda ózine layyqty ornyn aluyna osy sekildi syrty jyltyraq, ishi byldyraq sayasattardyng aitarlyqtay kedergi keltirip otyrghanyn aitpasqa bolmaydy.

Qostildilik qazaq últyn ishtey iritip, az bolsa da qolynda qazaqtyng biyligin ústaghan, ózderin últ «elitasy» sanaytyn shala qazaqtardy iriktep shyghardy. Qazir últynyng bolashaghy ýshin kýreste ózderin progresshil sanap, ýlken minberlerde  qazaq atynan sóilep jýrgen shala qazaqtardyng últynyng keleshegine keltirip jatqan ziyandyqtary olardy ishte jýrgen últ jaularyna qosyp otyr.

Qostildilik aqyr sonynda óz tilin bilmeytin, últyn mensinbeytin, ózderin últtan joghary sanaytyn kosmopolitterdi,  «mәngýrtter» men kózqamandardy» shyghardy. «Mәngýrt» degen jau qolyna týsip, qorlyq pen zorlyqtyng neshe atasyn kórip, mýsәpir gharipke ainalghan jan. Ol - tragediyalyq beyne. «Kózqamandar» bilimdi, aqyl-esi býtin, dýnie jýzi tarihynan sóz qozghaghanda jeldey esedi. Biraq olardyng bilimi - óz últyna janasymy joq kosmopolittik bilim. Kózqamandardyng qazirgi múragerleri óz ana tilin bilmeydi. Halqynyng salt-dәstýrin mansúqtaydy. Elining tarihyn qadir tútpaydy. Eng qasirettisi sol - olar elindegi bolyp jatqan qúbylystargha óz últynyng maqsat múraty túrghysynan emes, basqa bir elding kózqarasy men  dýniyetanymy biyiginen qaraydy» (R. Berdibay).

Sóitip, ana tilin bilmeushilik, nemese bile túra mensinbeushilik, onyng ornyna basqa tilde sóileushilik qazaq últyn ishtey qaq jardy. Qazaqstandyq nemis jazushysy G. Beliger búl turaly «Qazaqtardyng qazir tilge baylanysty jiktelui - óte-móte ótkir mәsele. Bayshykeshterge ana tilining kók tiyngha qajeti joq. Olardyng tili - dollar. Tildi saqtaymyn deushiler - týgelimen jalanayaq, jarlylar. Jany kýigen bazbireuler bar kinәni orys tiline ýiip-tókkisi keledi. Búl - týbirimen qate. Qazaq tilining basty jauy - últtyq namys pen ruhtan júrday qazaqtardyng ózi» (T. Sәuketaev. Qazaqtyng Geraghasy. «Jas alash», 28.10.2014)-degen pikir bildiripti.

Sondyqtan da  A.Baytúrsynovtyng osydan bir ghasyr búryn shyryldap túryp aitqan myna bir oilary әrdәiim este boluy kerek: «...әr halyqqa keregi - óz dini, tili, jazuy saqtalu. Solay bolghan song bastauysh mektep, әueli missionerlik pikirden, politikadan alys bolargha kerek, yaghny qazaqtyng dini, tili, jazuy súmdyk pikir, suyq qoldan tynysh bolargha kerek... Áuelgi ýsh jylda balalar kileng qazaqsha oqu kerek... Bastauysh mektepte kileng qazaq tilinde ýiretiletin nәrseler: oqu, jazu, din, últ tili, últ tarihy, esep, jaghrapiya, sharua-kәsip, jaratylys jayy» (Bastauysh mektep. «Qazaq», 1914, №61); «Áueli biz eldi týzeudi bala okytu isin týzeuden bastauymyz kerek. Nege desek, bolystyqta, biylikte, halyktyq ta oqumen týzeledi. Qazaq isindegi neshe týrli kemshilikting kóbi týzelgende, oqumen týzeledi» (Qazaqsha oku jayynan. «Qazaq», 1913, №14»); «Jastardyng oqu-tәrbie júmysy týzelmey, júrt isi týzelmeydi» (Oqytu jayynan «Qazaq», 1913, №63).  Últ qamyn, halyq keleshegin oilaghan әrbir azamattyng esinde jýrer, kýni býginge deyin manyzyn joymaghan, ómirsheng oilar «meni úmytpa, úmytsan, kýning qarang bolar» degendey, shyryldap túr.

Elimizde qos tildilikting saqtalyp qala beruine әsirese shala qazaqtar mýddelilik tanytuda. Olardyng oiynsha, juyq aradaghy Qazaqstannyng bolashaghy qos tildilikke tikeley baylanysty. Ásirese, Qazaqstan biyligining jәne qazaq elitasynyng qos tildi boluy  - ómir talaby. «Qostildilik - bizge alla syilaghan ýlken syi. Sondyqtan da biz múny barynsha tiyimdi paydalana biluimiz kerek. Qazaq tilin damytu orys tilining esebinen jýrmeui kerek, kerisinshe qostildilikti saqtau baghytynda jýrui kerek dep biledi» (J. Jakupov. Shala qazaq. Almaty, 2009, 59-60 better).

Sonymen, qostildilik, «ýsh túghyrly til»  degenimiz - últty ishtey iritip, últishilik jikteuler tughyzatyn, sóitip, múnyng ayaghy últtyq  alauyzdyqtargha aparyp,  últty qúrdymgha ketiretin, últ әlsiregen kezdegi últtyq tilding joyyla bastauyn bayqatatyn jol, adamdardyng sugha ketip bara jatqan últ tilinen ony osynday jaghdaygha dushar etken ekinshi bir tilge  auysardaghy, últsyzdanardaghy   aralyq satysy. Qostildilikting adamdardyng kýndelikti tirshiliginde paydaly jaghy kóp bolghanymen de týpting týbinde últtyng tamyryna balta shabar asa qauipti qúbylys ekendigin ómirding ózi dәleldep otyr. Qostildilik eki tilding tendigi jayynda jýrse, ony qajetti jerinde oryndy paydalana bilse  ghana eki tilding de qatar damyp, bayy týsuine iygi әserin tiygize alady.

Orys tilining óktemdiginen qútyla almay jatqanda, arenagha әlemdik auqymda jýrip jatqan jahandanudyng negizgi qozghaushy kýshi aghylshyn tili shyqty. Bilim-ghylymnyn, halyqaralyq qatynastardyn  negizgi tiline ainalyp, әlem halyqtarynyng jartysyna juyghy qoldana bastaghan aghylshyn tilining qarqyny tipti qatty. «Berse qolynan, bermese jolynan» degendey, aghylshyn tili tórden oryn alugha tyrysuda. Qazaqstanda da «ýsh túghyrly til» sayasaty jýrgizilude.

Aytarymyz, aghylshyn tiline eshkimning qarsylyghy joq. Bar bәle osy «ýsh túghyrly»  til sayasatyn jýzege asyrudyng joldarynda bolyp otyr.  Tipti «ýsh túghyrly» tilge Elbasynyng bergen «Qazaq tili ýsh tilding bireui bolyp qalmaydy. Ýsh tilding - birinshisi. Negizgisi, bastysy, manyzdysy bola beredi. Qazaq tili Qazaqstan Respublikasynyng memlekettik tili» - dep, qadap aitqan týsiniktemesi de eskerilmeytin boldy.

Azamat retinde oi-sanasy, dýniyetanymy әli qalyptasa qoymaghan jastargha jarq-júrq etken týrli tәsildermen әser etu onay. Sondyqtan da qazirgi Batys týpki maqsattaryna jetu ýshin barlyq kýshti jastardy ózderine qaratugha salyp jatyr. Aghylshyn tilinde jýrip jatqan jahandanudyng negizgi aqparattyq baghyty jastardyng sana-sezimine әser etip, olardyng últtyq tilinen, últtyq qúndylyqtarynan ajyratyp, dýniyetanymyn ózgertu arqyly últsyzdandyrugha bar kýshin saluda.  Sol sebepti de býgingi tanda elimizding erteni sanalatyn jastar tәrbiyesi sheshushi mәselening biri bolyp otyr. Biz býgingi jas úrpaghymyzdy zamangha layyqty últtyq ruh baghytynda tәrbiyeley alsaq, ertenimiz  jarqyn; tәrbiyeley almasaq, kýnimiz - qaran. Býgingi kýnning ashy shyndyghy - osylay.

Jahandanudyng basty mindetterining biri - ana tilinen, sol sebepti de últtyq tamyrynan ajyrap qalghan mәngýrtterdi, últynan jerigen, ózderin últtan joghary sanaytyn kosmopolitterdi, eshqanday últqa jatpaytyn, jatsa da ony bilmeytin, boyynda kóptegen últtardyng qany, bolmysy bar «jana adamdy» tәrbiyelep shygharu. Qazir Batystyng býkil aqparat qúraldary, bilim, tәrbiye  beru jýieleri osy maqsatqa júmyldyrylghan.

Ókinishke oray, jahandanudyng osy siyaqty terenirek oilanudy qajet etetin tústarynyn  bayybyna bara bermey, jyltyrap túrghan syrtqy jaghyna, alghashqy әserine maldanyp, jýrgizilip jatqan ýgit-nasihat júmystarynyng qarmaghyna týsip qalyp jatqan jaghdaylar da jii kezdesedi. Sonyng biri bizding bilim beru salasynda jahandanu josparlaryn jýzege asyruy tiyis Bolon jýiesine enip, endi osy Batystyq qalypqa býkil Qazaqstandyq oqu jýiesin sәikestendiru júmystarynyng qarqyndy jýrgizile bastauy oilantpay qoymaydy. Búl saladaghy jaghday jii auysyp túratyn әrbir jana ministrding jana reformalar jasauy barysynda últtyq tәrbiye, bilim beru sypatynan airyla týsude. Osynday sharalardyng biri jana oqu ministri qolgha alyp, jýzege asyrugha kirisip te ketken «ýsh túghyrly til» sayasatyn mektep jýiesine engizu bolyp otyr.  

Bizdinshe, balagha shet tilin bala baqsha týgili bastauysh synyptarda da oqytugha bolmaydy. Óitkeni, A. Baytúrsynov eskertkendey, «Oryssha oqyghandar orys sózining jýiesine daghdylanyp ýirengen, noghaysha oqyghandar noghay sózining jýiesine daghdylanyp ýirengen. qazaq sózderin alyp, orys ya noghay jýiesimen tizse, әriyne ol naghyz qazaqsha bolyp shyqpaydy. Sonday kemshilik bolmas ýshin әr júrt balasyn әuelinde óz tilinde oqytyp, óz tilinde jazu-syzu ýiretip, óz tilining jýiesin bildirip, jolyn tanytyp, balalar әbden daghdylanghannan keyin basqasha oqyta bastaydy. Biz de tilimiz búzylmay saqtaluyn tilesek, ózgelershe әueli ana tilimizben oqytyp, sonan song basqasha oqytugha tiyispiz».

Kenestik kezendegi jәne odan keyingi dәuirdegi til sayasatyn zerttegen V. M. Alpatovtyng anyqtauynsha, jas balanyng sóileu tili, sol arqyly oilau jýiesi ata-babalardan kele jatqan túqym qualaushylyq arqyly ana sýtining uyzymen qalyptasady  (V. M. Alpatov. 150 yazykov y politika: 1917-2000. Moskva, 2000, 11-12 better). Jalpy adamnyng oilau qabileti sol últtyng tili arqyly ghana alghashqy mýshelde, yaghny 13 jasqa deyin qalyptasady. Jas balanyng boyyndaghy gen arqyly túqym qualap kele jatqan oilau jýiesin sol negizde ana tili arqyly ary qaray jalghastyrsa, ol balanyng oilau qabileti tez jetiledi. Al endi oilau jýiesi әli qalyptasa qoymaghan jas balagha ózining boyynda bar gen arqyly kele jatqan oilau jýiesine sәikes kelmeytin tildi oqytsa, ol balanyng búrynnan túqymynda kele jatqan oilau jýiesi búzylyp, jana tilge negizdelgen jana oilau jýiesi payda bola bastaydy. Sondyqtan da A. Baytúrsynovtyng «Bala eng aldymen, óz ana tilinde oilauy, sóileui, bilim aluy shart», «әr bala ózining ana tilinde 4 synypqa deyin oquy kerek sodan keyin baryp, basqa tilderdi oquyna bolady»  ekendigin qadap túryp aityp ketkenin barlyq uaqytta da esten shygharmaghan abzal.

Kanadadaghy aghylshyn, fransuz qostildiligin  arnayy zerttegen ghalymdar M. Siguan men U. F. Makky mynaday tújyrymdargha  kelgen. Birinshiden, bala aldymen, ana tilinde tәrbiyelenip, oqyp, ony tolyq mengergennen keyin ghana ekinshi tildi ýiretuge bolady. Ekinshiden, bala negizgi bilimdi ana tilinde aluy kerek. Sonda ghana baryp, bala ekinshi tildi óz tilimen salysytyra otyryp, tez mengerip ketedi. Qazir qostildi Kanadada negizinen, osy ústanymdar qoldanylyp, ózining ómirshendigin tanytuda (Qaranyz: A. Aytaly. Til men dil. «Egemen Qazaqstan», 25.02.2015). Bizge de qostildilik tәjiriybelerining әlemdik ozyq tәjiriybelerine nazar audaryp, ontayly jaqtaryn paydalanu jetispeytindey.

Sózding adam organizminin, onyng ruhany bolmysynyn  qalyptasuyna  әseri múnymen shektelmeydi. Adamnyng qay tilde sóileui, nemese qanday muzyka tyndauy onyng býkil fiziologiyalyq, ruhany jaghynan damuyna tikeley әser etip, onyng ómirdegi ornyn anyqtaydy. Kýndelikti tirshilikte aitylghan әrbir sóz, tyndaghan әrbir  әuen, sol siyaqty ne kórdik, ne dedik, ne oiladyq - barlyghy jinalyp kelip,  adam organizmining genetikalyq apparatyna tikeley әser etip, múnyng ózi әrbir kletkanyng úzaq uaqyttar boyy qalyptasqan últtyq tabighatynyng ózgeruine, túqym qualaushylyq qasiyetining basqa jaqqa búrylyp ketuine aparyp soqtyrady  eken. Demek, sóz, dybys  ataulynyng barlyghy da elektromagnittik tolqyn týrinde adamgha jaghymdy (últtyq, túqym qualaushylyq), ne jaghymsyz (gende joq, basqa) tiyip, jaghymdy bolsa, túqym qualaushylyq jalghasyn tabady da, olay bolmaghan jaghdayda jat әserlerding teris әreketterining saldarynan túqym qualaushylyq qabileti ózgerip, ne bolmasa joyyla bastap, múnyng ózi DNK-nyng basqasha sypatqa auysuyna әkelip soqtyrady. Demek, sóz sol tilde qalyptasqan oilau jýiesin, dýniyetanymyn  qalyptastyru  arqyly adamnyng genetikalyq apparatyna әser ete otyryp, ony odan ary qaray damytady, ne ne bolmasa  ózgertip, basqa mazmúndaghy adamdy  jasap shyghugha bolady eken.

Sóz ben oidyn, sóileu men oilaudyn, sol siyaqty oilaudyng óz kezeginde adamnyng tәnimen, janymen tyghyz baylanystylyghy adamnyng til mәdeniyetin jetildirip, tәn súlulyghy, jan súlulyghy jarasqan, jan-jaqty jetilgen jarasymdylyqty qamtamasyz etedi. Ghalymdar key adamdardyng dúrys sóiley almauy, ne bolmasa, kekeshtenui siyaqty kemshilikterdi  onyn  oilau jýiesindegi, ne bolmasa, psihikasyndaghy aqaularmen, yaghny densaulyghymen tikeley baylanystyrady. Adamnyng qay tilde sóileui, qay tilde oilauy  siyaqty әdette bayqala bermeytin nәrselerding ózi ghasyrlar boyy belgili bir últqa jatyp, belgili bir tilde sóilegen adamdardyng syrtqy bet әlpetinen bastap, býkil fiziologiyalyq qúrylymyn qalyptastyryp, densaulyghyna, minez qúlqyna, jalpy adamy bolmysyna әser etetindigin kópshilik qauym bile bermeui mýmkin. Óz tilin jetik bilmeytin, onyng ýstine basqa da birneshe tilderde qatar sóileytin adamdardyng oilau jýiesining bir baghytta jýrmey, ýzilip qala beretindigi, sonyng saldarynan óz oiyn dúrystap jetkize almay, birdi aityp, birge ketip sóileytindigi býgingi qazaq qoghamynda ýirenshikti jaghdaygha ainalyp otyr.

Ana tilin kýndelikti qoldanu – adam densaulyghyna óte-móte paydaly ekenin jәne ana tilimizde sóilegen adamnyng bet-jýzin әjim torlamaytyny, sóitip, erte qartaymaytynyn ghalymdar aityp jýr. Qazaq tilining ózge tilderden ereksheligi dauysty dybyspen bastal­ghan sóz – dauysty dybyspen ghana, da­uys­syz dybyspen bastalghan sóz – dauyssyz dybyspen ghana ayaqtalady. Ghalymdardyng dәleldeui boyynsha, sózding búlay aityluy densaulyqqa asa paydaly. Ásirese, qazaqsha sóileu kezinde asqazan men býirekke mýlde sal­maq týspeydi. Sonday-aq, qazaqsha sóilegende auyzdyng tek astynghy jaghy ghana qimyldap, qozghalatyndyqtan adam­nyng bet-jýzin әjim erte torlamaydy (professor Nesibeli Jә­kenqyzy).

Adam belgili bir tilde qalyptasqan mәdeny ortada ómir sýredi. Belgili bir mәdeny ortada sol últtyng ruhany qúndylyqtaryn mengergen adamdar ghana jaqsy jetistikterge jete alady. Al sol qúndylyqtardy  iygeruding birden-bir tóte joly sol mәdeniyette jasalynghan til arqyly jýretindigi belgili bolsa kerek. Sóitip til adamnyng densaulyghymen birge onyng qoghamdaghy ornyn da, jetistikterin de, materialdyq jaghyn da  qamtamasyz eteti bәrden-bir tetikke eken. 

«Árbir azamat múnshama til bilui kerek» degen tilge qatysty eshqanday halyqaralyq standart joq. Sondyqtan da qalayda shet tilin, kóp til  biludi mindet qylmay, qajettiligine qaray ýirengen jón. Óitkeni bizding basty maqsatymyz  әlemning kez kelgen elinde qyzmet istey alatyn әlemdik auqymdaghy  azamattardy   dayyndau emes, kerisinshe, elimizding ertenine adal enbek etetin jan-jaqty bilimdi, parasatty últtyq mamandar dayyndau ekendigin esten shygharmayyq.

Al endi eki til qatar oqytylghanda, eki tilde qatar sóilegende, eki tildegi oilau jýiesi de qatar júmys istep, bir-birine kedergi jasaydy. Qazaqsha sóilep túrghan adamnyng key kezderde orys tilin aralastyryp jiberetindigi - osy eki tildik oilau jýiesining qatar kelip, bir-birine kedergi keltiretindigining naqty kórinisi. Eki tildik oilau jýiesi júmys barysynda bir birine kedergi keltirip, nәtiyjesinde adamnyng oilau qabiletining damuyna aitarlyqtay núqsan keltiretindigin ghalymdar aityp jýr. 

Sonymen, býgingi kýnderi Qazaqstannyng bilim beru jýiesinde jýzege asyrylyp jatqan «qostildilik», «ýsh túghyrly til» degenderimiz - bayqamasa, yaghny ghylymy negizde jýrgizbese, tikeley últtyq tilding joyyluyna, onyng artynda túrghan últsyzdyqqa, últtyng joyyluyna alyp baratyn qaupi bar ekendigi әrdәiim este bolghany jón.

 «Kóp til bilgenning ziyany joq. Dosyng da, әriptesing de, joldasyng da kóp bolady. Alayda, qanday jaghdayda da tughan tilimiz – qazaq tili óz mәrtebesin joghary ústauy tiyis. Tughan tilding tuy qashanda biyik boluy qajet» ( N. Nazarbaev. Úly dala úlaghattary. «Egemen Qazaqstan», 03.11.2016).

Sondyqtan da elbasymyzdyng  «Oqu jýiesindegi jana reformany halyqtyng oiymen sanaspay, pikirin tyndamay qabylday saldy. Múnday ózgerister oqushylardyng bilim dengeyin kóteru ýshin qajet. Barlyq taraptyng pikiri qaraluy tiyis. Oilanbay jasalghan tәjiriybeler qajet emes, bizdi eshkim quyp bara jatqan joq» («Elana.kz», 03.01. 2017) – dep, eskertuine tura keldi.

Danday Ysqaqúly, S.Demiyrel atyndaghy uniyversiytet rektorynyng kenesshisi, filologiya ghylymdarynyng doktory, professor

Abai.kz