Senbi, 23 Qarasha 2024
Mәiekti 8724 0 pikir 20 Qantar, 2017 saghat 14:01

TÁUELSIZ ELDE 159 "KÝNKÓSEM" QASQAYYP TÚR

Áruaghy adasqan, tәnin jer qabyldamaghan Vladimir Iliich Leninning eskertkishteri qazaq dalasynda kýni býginge deyin samsap túr. Dәlirek aitsaq, bolishevik kósemining baqanday 159 eskertkishi bar, bizde.  Búny «Tengrinews.kz» eseptep shyghypty.

Lenin atany úlyqtauda Aqmola oblysy alda túr. Kulagin basqaratyn ónirde Leninning 49 eskertshi anyqtalghan. Al Kereku ónirinde 44, Soltýstik Qazaqstan oblysynda 24 tas túghyr bar.

Búl maqtanysh pa, әlde otarshyldyq sanadan aryla almaushylyq pa? Qazaqstannyng Egemendik alghanyna biyl shiyrek ghasyrdan asar uaqyt toldy. Ótken jyly tәuelsizdikting 25 jyldyghyn bórkimizdi aspangha atyp atap ótkizdik. 25 jyldyqqa 25 myng adamgha sólkebay taghyp, Tәuelsizdikti úlyqtadyq. Hosh. Sóite túra keshegi kósem, býgingi eksponat Vladimir Leninning eskertkishteri Tәuelsiz elding qalalarynda menmúndalap túrghany neni bildiredi.

Biz mәselening aq-qarasyn bilmek bolyp, QR Mәdeniyet jәne sport ministrligine habarlastyq.

«BAQ-ta jariyalanghan Vladimir Leninning eskertkishteri turaly mәlimetke qatysty aldaghy uaqytta resmy jauap beretin boamyz», - dedi ministrliktegiler.

Ol ol ma, jaqynda belgili bolghanday Qazaqstanda býginde Leninning atyman atalatyn 352 kóshe bar eken. Búl anyghynda, gerontokratiyalyq jýiege negizdelgen biylikting shiyrek ghasyrlyq júmysynyng jemisi. Nemese halyq sanasy azat bolghanymen, biylik eski qogham formasiyasynan әli kýnge aryla almay keledi degen sóz.

Salystyrmaly týrde aita keteyik, byltyr Ukraina Radasy kenestik kesir qoghammen baylanystyratyn barlyq ataulargha tyiym saldy.  Ukrainanyng iri qalalarynan bastap, shalghaydaghy auyldargha deyin sәbettik jýiemen baylanysty barlyq ataudyng kózin jonggha, tipti kommunistik partiyanyng atauyn da ózgertuge sheshim qabyldady. Búl dekommunizasiya dep ataldy.  Nәtiyjesinde 300-ge juyq eldi-meken, 7 qala, 9 audan ataulary ózgertildi. Qazir kommunistik sipattaghy 6100 kóshe ataulary ózgertilude.

Rasynda «Kýnkósemge» kýresinnen oryn bergen jalghyz el Ukraina emes. Post kenestik elderding birsypyrasy eski tastardan әldeqashan arylghan.

Al bizde she? Bizde jaghday bylay. Soraqysy sol, Leninnin  eskertkishi elding eng iri megapoliysi Almatyda da bar. Jyl sayyn Qazaqstan kommunisteri Saryarqa kinoteatrynyng artyndaghy sayasy qoqys alanyna jinalyp túratyny taghy bar. Qazaqstan kommunisterining «qaghbasy» ispetti sol tas túghyrdy qúlatugha qúlyqty jan joq, әli. Baybek te, basqasy da.  Kerisinshe 2015 jyly kommunisiyik partiya ókilderi Leninning eskertkishin Astanagha qayta qoydy súrady. Ábýiir bolghanda qyzyldardyng maqsaty jýzege aspady.

Eng soraqysy sol, Alashtyng astanasy sanalatyn Semeydegi Lenin kóshesine  Últ kósemi Álihan Bókeyhannyng atyn berudi bizding «Abai.kz» portaly birneshe mәrte kóterdi. Oghan da «Lәm-miym» degen jan tabylmady.

Arghy jaghyn óziniz oilay beriniz...

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1466
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3240
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5379