Keshe. B.z.d.  IV ghasyr men b.z.14-shi ghasyryna deyin Jibek joly - órkeniyet joly bolghany ras. Ol kezde Jibek joly jabayy Europany kiyindirip, juyndyryp, bilim-ghylymgha jetkizgen edi. Endi ol qanday bolmaq?

Býgin. XXI ghasyrdyng Jibek joly atanghan, Batys Qytay – Batys Europa kýre joly Qytaydan bastau alyp, 8,4 myng shaqyrymy elimizding 5 oblysyn basyp ótip, Resey arqyly Europa memleketterine ordaly jylanday shashyrap tarap ketedi. Biraq búl jolmen Europadan shyghysqa nemese shyghystan Europagha qaray órkeniyet bolatynday ne tasylar eken? Ýnemi jalaulatyp maqtanyp aityp jýrgen Ýdemeli industrialdyq-innovasiyalyq damu baghdarlamasynyng iri jobasy retinde qazaq biyligining búl isi qazaq halqy ýshin bayandy ma?  

IYә, Batys Qytay – Batys Europa kýre joly bitip, әr otyz, elu shaqyrym sayyn shaghyn tehnikalyq jóndeu ortalyghy, dәmhana, may qúy beketi, dýkender, shaghyn qonaq ýiler salynady. Osy kýnge deyin shalghaydaghy bir auyldan ekinshi auylgha jete almay jatqan halyq joldy bolyp, úzyny qysqaryp, qysqasy qosylyp, aghayyn-tuystyng arasy jaqyndaydy. Kýre jolgha jaqyn mandaghy auyldardyng túrmysy týzelip, halqy jadyrap, azan-qazan qaynaghan enbek, sauda kýnkóris kózine ainalady. Kýre jol qazaghy kóp ontýstik ónir men batys aimaghy arqyly jýrgendikten ylghy qazaqtar júmysty bolady. Týiening shúbaty, biyening qymyzy, siyrdyng airany, qoldyng sary mayy, qazy-qarta men shújyghy, ontýstikting kókónisi, jemis-jiydegi aqsha kózine ainalady. Biznesin órkendetip, jolaushylar men jýrgizushilerge qyzmet kórsetedi. Jaghdaylary týzelip, birazy bayyp ta shyghady. Qayran, qazaghym, bir jyrghap qalasyn-au, qayteyin. Qanday tamasha joba, oilap otyryp kóniling riza bolady. Biraq «batpan qúiryq, búl ne qylyp aidalada jatqan qúiryq» degendi eshkim oilamaydy da, ony oilaugha qazirgi kedey qazaqtyng jaghdayy da kótermeydi. Jekelegen jandar bayy mýmkin. Biraq halyq eshqashan bayymaydy da, búl ómir zandylyghy, tek «kommunizm elesin» qughanday arman ghoy, «mine, erten, mine, erteng bayimyz» dep jýrgende  o dýniyge ótip te ketesin. Sosyn sening balang da «mine, erten, mine, erten» dep bayyp ketetindey bolyp, ol da ómirden ótip ketedi. Dýnie jalghan degen – osy. Búl mәngilik tirshilik qaghidasy. Orystar aitady: «Qaqpanda ghana tegin irimshik jatady» dep. Sorymyzgha oray, kýre jol 20 jyldyng kóleminde qazaq ruhaniyaty ýshin arystannyng apanyna ainalady.

Erten… Jiyrma jyldan song naryghyn, saudasyn dóngeletken qazaqtar bayyp, dýniyeni jalpaghynan basyp jýredi. Biraq... aqsha qughan jandar úrpaghynyng taghdyryn oilay qoymas. Taratyp aitsaq; úzaq ta japan daladaghy jol boyynda ne bolyp, ne qoyyp jatqanyn baqylau mýmkin emes. Maldy qazaqtyng maly jolgha shyghyp ketip, ýlken jyldamdyqpen jýretin kólikterge soqtyghysyp, kýnine tórt týlik maldyng neshesi qyrylyp, neshe kólik apaty bolatyny biri tirkelse biri tirkelmeytin qylmysta esep bolmaydy. Qazaqstannyng barlyq aimaghynan jezóksheler «aqsha tabamyz» dep, sayahatshylar, qanghybastar, nashaqorlar, qylmyskerler mingen sheteldik kólikterdegi erkekterdi «aulap», tәnin satyp, әlemdik aurudyng neshe týrin júqtyrady. Erkek bolsa jata salatyn, «ózim ýshin» dep baysyz bala tabatyn aqylsyzdar kýre joldyng boyynda qaptap jýredi. Olardan taraghan auru, deliqúlv, shata, teksiz balalar kóp bolady. Orta Aziya men Aughanstan anashasy qosylyp; «Shu boyynyng keremet nashasy bar» degen anyz әlemge tarap, Jibek joly emes «Shu joly» dep atalatyn bolady. Álemdik qaru-jaraq biznesi men narkobarondar kýre joldy «baqylaugha» alady. Qazirding ózinde kishkentay mekteptegi jemqorlyqty joya almay otyrghan biylik әlemdik qylmys pen jemqorlyqty jenbek týgili, solargha tik túryp qyzmet etedi. Alys auyldardaghy júmyssyz qyz-kelinshekterdi «vahtalyq qyzmetke» әkeletin, 15-30 jas arasyndaghy jezókshe, jәlepter satatyn, pornofilimder týsiretin múzday qarulanghan jendetteri bar qylmystyq mafiya ýstemdik etedi. Qazaq jigitteri sheteldikterge nasha satyp, ózderi de nashaqorgha ainalady. Kishkentayynan sheteldikterdi kórip, qyzmet etip ósken balalar, eshqashan olardy jatsynbay shatasatyn bolady. Qazaq balalaryna Djon, Elizabet, Aneli, Janeli, Shaneli, Kabeli, Hu, Jin Taua, Aleksandr, Putin siyaqty kisi esimderin qoi sәnge ainalady. Ary ótken kólikten bireui, beri ótkeninen ekeui týsip qalghan sheteldik kelimsekter, qaymaghy búzylmaghan qazaq auyldaryna mýlәiimsip kirip, bar jyltyraghyn berip, qazaqsha ýirenip, dombyra tartyp, әn salyp, ózderine qazaqtardy ýirete bastaydy. Qazaqtar da jat kelimsekterdi tuysynday jaqsy kórip ketedi. Kelimsek qazaq qyzyna ýilenedi, ony kórgen ekinshi qyz ekinshi kelimsekpen tanysady, sosyn jappay qazaq qyzdary kýndiz-týni sheteldikti oilap, biri kýieuge tiyip shetke ketse, biri jayylyp tósegine ainalady. Biri qytay, biri orys, biri negr, biri europeiyd, biri kavkaz tektes; shegir, kók, jyrtyq, it kózdi, biraq aty-jóni qazaqsha, jýzine qarap qay últqa jatqyzaryndy bilmeytin «hameleon» betti, jat pighyldy jiyender kóbeyedi. Bir úrpaq auysqanda búlargha ishten shyqqan mәngýrtterding úrpaghy qosylsa, qazaq últynyng bolashaghy qaranghy…

Aqylymen, sanasymen, analyq mahabbatymen emes, әiel bolghandyghy ýshin ghana biylikke kelgen sanasyz әielder azghyndardyng «qúqyghyn» zandastyryp, әlemning lesbiankalary men gomikteri de Qazaqstannan jyly mekenin tabady.

...Áli qazaqsha sóiley bilmeytin qazaq balasy balabaqshadan ýirengen, oqyghan, aghylshyn tilin 10 payyzy ghana bilim, ghylymgha júmsap,  90 payyzy aqsha tabugha, azghyndyqqa qyzmet etuge jaratatyn bolady. Olardy jol boyyndaghy әrbir beket, dәmhana, dýken, qonaq ýy audarmashy retinde júmysqa alady. Kәsipkerler men sheteldikterding eki qoyandy bir oqpen atyp: «Jastargha júmys tauyp berdik» degenine mәz bolghan biylik qyzymyzdy qoyyndaryna salyp beredi. Últtyq jýiesi, úrpaq tәrbiyesining memlekettik baghdarlamasy joq «Mәngilik Qazaq elindegi» jastardyng sanasyna «toleranttyq», «kóp últty memleketpiz» degen sayasatymyz әbden bekip, últtyq ruhy mýldem jútap, óz eline jat bolyp qalyptasady. Jol boyynyng jastary tughaly tәrbiyesi - sheteldikke qyzmet etu, alghandary – bilim-ghylym emes, sauda-sattyq, azghyndyq, anayy is-әreketter bolsa qaybir onar deysin?.. Kýnine myng san auyr, jenil jýk kólikteri men jolaushylar, ary-beri shúbyrghan halyq. Kisi óltiru, qorqytyp may qúighyzu, satushylardyng aqshalaryn tartyp alu, may qúy beketin, dәmhanany, dýkendi, ýidi tonau, qyz-kelinshekterdi zorlap ketu, óltire salu kýndelikti ýirenshikti әdetke ainalyp, halyqtyng eti ýirenip, oghan mәn de bermeytin bolady. Búl jerdegi qazaq otbasynyng erkegi men әieli; birin-biri qyzghanyp ajyrasady, óltiredi, sottalady, araq iship nemese nashaqor bolyp ketedi. Bala-shagha jetim qalady. Kýn kóru ýshin, taghy airanday úiyp otyrghan otbasy kýre joldyng boyyna kóship kelip búzylady...

«Batys Qytay – Batys Europa» kýre jolynyng boyynda (Jambyl oblysy) «Aqyrtóbe» auylynda osy aitqandarym shynayy ómirde boldy. Biylikting «Osy joldan elding ekonomikasy damidy» degen sandyraghy «synaqtan» ótpey qaldy. «Aqyrtóbede» qaymaghy búzylmaghan, últtyq mәdeniyetin, dinin, ar-namysyn, asyl qasiyetin saqtaghan qazaqtar myndaghan jyldar boyy tirshilik etip keledi. Tәuelsizdik alghannan son, jol boyy jan asyraugha qyzmet etti. Jol boyynda dәmhana, shaghyn qyzmet kórsetu ortalyghy, jatar oryn, may qúy beketi, bazar ashylyp, әrkim ózimen-ózi biri saudasyn jasap, biri tehnikalyq qyzmet kórsetip, biri asyn pisirip, tirshilik qyzu jýrip jatty. Biraq, naryq dendep engen sayyn auyl naghyz Amerikadaghy jyn-oynaqtyng ordasy «Las-Vegas» qalasyna ainaldy. Aqyrtóbelikter búl jerdi «Las-Vegas» dep atady. Óitkeni, kelimsek erkekter keshke shamgha jinalghan týngi kóbelektey, ýimelegen qazaqtyng qyzdaryn top-tobymen satyp alyp, qyzyghyn kórdi. «Qyz kerek pe, qyz?» degen jengetay kekse әielder jolaushy erkekterding qúlaghyna «sybyrlap» jezókshelerdi tauar retinde úsynyp jantalasty. Tipti, qaltasyna aqsha týsse, jemtikke ýimelegen shiyebórilerdey alys auyldyng jigitteri de «Aqyrtóbeni» betke alatyn ýrdis payda boldy. Múnda jap-jas qazaq qyzdary 15 myngha, 25-30 jastaghylary 10 myngha «qyzmet» kórsetip jatty. Jezóksheler negizinen jergilikti qyzdar emes. Jengetaylar olardy Taraz, Shu, tipti, Almatydan alyp keledi. Tang atqansha saudalap, tang qylang bere qaytadan alyp ketedi. Auyr, jenil kólik iyeleri jezókshelerdi ózderimen alyp jýrip, satyp, aqsha tabatyn pysyqaylar da kóbeydi. Jezókshe saudasy payda bolghan son, bauyrynda balasy, janynda sýiikti jary bar әielderge, ar-úyatyn saqtaghan adal arulargha júmys isteu mýmkin bolmay qaldy. Óitkeni, olar turaly baydan ajyrasqan, jenil jýristi, baysyz bala tapqan, baqtalas, bәsekeles satushylar payda bolyp, say-sýiegindi syrqyratar ósekter taratyp, airanday úiyp otyrghan otbasyna baqytsyzdyq әkeldi. Aqyrtóbelik pәk te aru qyzdar «Las-Vegastyng týngi kóbelekteri» degen bylghanysh atqa qaldy. Arly әielder otbasynyng berekesin oilap, saudasyn tastap ketti. Jas qyzdar ol jaqqa ayaghyn basa almay qaldy. Aram pighyldylar: «Pәlensheni týnde «Las-Vegastan kórdik» degen syqyldy ósekter, qysyr sózder taratyp, qaymaghy búzylmaghan shaghyn auyldyng oiran-topyryn shyghardy. Qúqyq qorghau organdary, salyq, qarjy, SES qyzmetkerleri de búl jerden «auqattanyp», qaryq bop jýrdi. Auyl shaghymdanyp, ashyq ta, jabyq ta qarsylyqtaryn bildirip, qalayda búl jerdi jabudyng aila-tәsilin izdestire bastady. Aqyry, «Batys Qytay – Batys Europa» kýre joly ótedi» degen sebeppen «jyn-oynaq» ordasyn, infraqúrylymyn sýrip tastady. Biraq, kóp ótpey-aq úrpaghyn azghyndyqqa iytermeleytin, «kýn kóris» sayasatyn ústanghan, biylik tarapynan alyp mehanizm iske qosylyp, qaytadan «Las-Vegas» payda bolady. Osy «ajdahanyn» jútqynynda qansha qazaqtyng taghdyry ayaq asty bolary belgisiz. Atyraudan Almatygha deyingi qús qanaty talatyn úshan dalagha salynyp jatqan kýre joldyng boyynda qanshama «Las-Vegastar» ashylar eken?.. Zorlanghan, qorlanghan, jazym bolghan qazaqtyng qansha qyzynyn, óltirilgen erkegi men balasynyng sýiegin iyt-qús jep, kómusiz qalary belgisiz. Zauyt-fabrika salyp, tehnologiyany, bilim-ghylymdy damytady desek, jol boyyn toryp, ary-beri ótkendi toruyldap  MAY qyzmetkerlerine úqsap qaryn maylaytyn siyaqtymyz. Qayyr jinap qaybir órkender ekenbiz?..

Búl sauda joly bolghandyqtan búl jolmen Europadan Shyghysqa eshqandayda mәdeniyet, bilim, ghylym, órkeniyet emes, adamy qasiyetterden júrday; әlemdik aurular, nadandyq, maskýnemdik, alayaqtyq, úrlyq, azghyndyq, bilimsizdik, ruhsyzdyq, anayylyq, anasha, aqsha, tauar, qaru tasylady. Al, Qytaydan Europagha sapasyz, biraq-ret kiyetin kiyimder men bir aidan aspay istemey qalatyn tehnikalyq tauarlar tasylyp, asyghy alshysynan túrady. Qytay ýshin – Qazaqstan jolda jatqan póstek, Resey estek, Europa jemtik bolyp, Kedendik odaq últ tamyryna balta shabady.

                                                               Toghaybay NÚRMÚRATÚLY,

                                              QR Parlament Senatynyng Alghys hat iyegeri

Abai.kz