Jaqynda mektepte oqityn úlymnan «22 sәuir – qanday kýn, bilesing be?» dep súrap edim, dereu úyaly telefonyndaghy kýntizbege ýnile qoyyp: «Sәrsenbi eken», – degeni. Bir jaghynan kýlki qysty, ekinshi jaghynan, shyny kerek, quanyp ta qaldym. Onyng qanday kýn ekenin búlargha endi biluding keregi qansha?!

Qyryqtyng qyrqasynan asyp ýlgergen bizding bala kýnimizdegi oinaytyn oiynymyz da, qyzyghatyn taqyrybymyz da, alghan tәlim-tәrbiyemiz de basqasha bolatyn. Sózimizding dúrys-búrystyghyna kóz jetkizu ýshin bir-birimizge «chestnyy pionerskiy deshi!», «Lenindi aldamaymyn deshi!» dep, ant-su ishkizuge bar edik. Sonda ótirikti shynday, shyndy Qúday úrghanday ghyp zaulatatyn bóspelerding ózi kózderi jypylyqtap, mýdirip qalatyn. Lenindi aldau degen – eng bir keshirilmes qylmystay sezilushi edi. Onyng ýstine, soghysqa qatysqan atalarymyzdyng úrys maydanyna «Lenin ýshin!», «Stalin ýshin!» degen úranmen kirgeni turaly anyzgha bergisiz әngimelerdi de estip óskenimiz taghy bar.

22 sәuir – (eger siz de úmytyp qalmasanyz) sol bayaghy «kýn kósem» – Vladimir Iliich Leninning tughan kýni edi ghoy. Búl kýni býkil el boyynsha senbilik ótkiziletin. Oghan әr mekeme, әr újym, әr mektep jappay júmyldyrylatyn. Bórene kótergen kósemning suretin kitaptan kórgenimiz bar, sondyqtan eng erinshek degen balanyng ózi múndayda senbilikke qatyspay qaludan qatty qorqatyn. Ýshinshi synypta oktyabryat atanghanda bәrimiz ónirimizge shashy úiysqan búirabas sary bala beynelengen tósbelgi (znachok) taghatynbyz. Onyng bala Leniyn, balghyn Volodya ekenin keyinirek, kepkasyn tastamaytyn kósemimizding býkil ómirbayanyn tәptishtep oqyghan kezde bildik qoy.

Biraq sol mekteptegimiz ainalayyn eken, tek ómirbayanmen jәne shygharmalarynyng negizgi tezisterimen ghana shektelgen. Kóresini uniyversiytetke týskende kórdik. Kóp jazatyn kósemning 54 tomyn aqtaryp, referat, kurs júmystaryn jazu bizderdey bozókpe bozymdargha kitaphananyng talay shanyn jútqyzdy-au. Odan qalsa, bú kisining sýigen sәulesi – Nadejda Krupskayagha jazghan sala qúlash hattary bar. Qansha jerden «Bireuding hatyn oqugha bolmaydy ghoy...» dep qaljyngha sýiey qarsylasqanymyzben, olardy da oqugha, konspekt jasaugha tura keldi...

Aytpaqshy, mektepte oqyp jýrgende:

«Ýiimizde, tórimizde,

Portrette túrghan kim?

Búl – Lenin babamyz,

Búl – Lenin danamyz!» – degen taqpaqty jatqa aitpaghan bala joq shyghar ol uaqytta.

«Lenin ata, biz úlan,

Senen tughan shat kónil...» – dep te shyrqaghanymyz este. Osy әndi bizding synyptaghy (klass deushi edik qoy) bir bala bayqamay ma, әlde qaljyndap pa, «Lenin ata búzylghan...» dep aityp qalyp, múghalimnen úrys estip, tayaq jey jazdaghan. Tipti aqyrynda mektep jinalysynyng qyp-qyzyl tergeuine týsip, «jazdym-janyldym» dep jylap-enirep, әreng qútylghan...

Qazir osy taqpaqtar (shatpaqtar dese de bolady-au) eshkimge de kerek emes. Bala kýngi taza jadymyzgha jattalyp, túryp qalghan әnsheyin... Áytpese uaqyttyng synyna tótep bere almay, eleginen ótpey, tarih kýresininde jatqany ras. Sebebi, zaman ózgerdi, qogham ózgerdi. KSRO degen alyp imperiya on bes bólshekke ydyrap, toz-tozy shyqty. Ár respublika derbes, tәuelsiz memleketke ainaldy. Bayaghy kenestik iydeologiya kelmeske ketti. Qayta qúrylghan egemen elder óz halqynyng dýniyetanymyna say, últtyq qúndylyqtaryna negizdelgen jana iydeologiyasyn jasaugha kóshti. Áriyne, qaysysy qanday dengeyde – ol mýlde basqa әngime...

Tәuelsiz Qazaqstanda dýniyege kelgen balalardyng kópshiligi Kenes Odaghy degendi kóp bile bermeydi. Lenin men Stalinning kim ekeninde de sharuasy joq. Múny anyqtau ýshin biz mektep jasyndaghy balalargha eki súraq qoyyp kórdik. Jauaptar, әriyne, әrqily, degenmen, jas úrpaqtyng jana kózqarasynan birshama habar beretindey. Sanasy jat iydeologiyamen ulanbaghan, otarshyldyq ezgining әserin sezinbegen, ensesi tik, namysy joghary osy buynnyng bolashaghynan kóp ýmit kýtuge bolatyn sekildi. Tәuelsiz elding balalary ghoy búlar...

Qazaqstan 1991 jylgha deyin qanday memleketting qúramynda boldy? Kenes Odaghy degendi bilesing be?

TÓLEGEN, 11 jasta:

– Im-m-m... bilmedim. Kenes Odaghy deysiz be? Joq, ony da bilmeymin.

ZARINA, 17 jasta:

– Reseyding qúramynda bolghanbyz. Kenes Odaghy degen – sol Reseyding búrynghy atauy. Qazirgi bizdegi orystardyng bәri sol uaqytta kóship kelgen. Men tarih pәnin jaqsy oqimyn.

MAYRA, 14 jasta:

– Qazaqstan búryn orystardyng qúramynda bolghan. Ákem aitady: «Ol uaqytta bәri oryssha boldy» dep. Al mamam: «Esesine, azyq-týlik arzan edi, bir keli kartop 16 tiyn bolatyn. Qazir masqara qymbat qoy», – deydi. Tiyn degen bolghan eken ghoy ol kezde. Kenes Odaghy degen... sol uaqytta el solay atalghan shyghar, bilmeymin.

ERMEK, 12 jasta:

– 1991 jylgha deyin de Qazaqstan... Qazaqstan bolghan shyghar, bilmeymin. Kenes Odaghy degendi estimeppin.

JANNA, 12 jasta:

– Súraqtarynyz bizding apaydyng súraqtarynan da qiyn ghoy! Jauap bere almaymyn.

BAQYTJAN, 16 jasta:

 – Kenes Odaghynyng qúramynda boldy. Ol kezde oghan 15 respublika kirgen. Keyin 1991 jyly bәri tәuelsizdik alghan.

ShYNGhYS, 14 jasta:

– Reseyding qúramynda bolghanbyz. Ol kezde qazirgi Resey KSRO dep atalghan. Yaghni, Kenes Odaghy degen sol.

Lenin men Stalin kim?

MAQSAT, 14 jasta:

– Shynymdy aitsam, bilmeymin. Estuim bar, biraq... kimder ekeninen habarym joq.

DANIYaR, 12 jasta:

– Stalin degendi bilmedim, Lenindi bilem. Ol – kóshening aty.

JANSAYa, 16 jasta:

– Tarih sab        aghynan referat jazghan kezde, soghan ghalamtordan mәlimet izdep otyryp, búl adamdardyng aty-jónderin kezdestirdim. Janylyspasam, preziydentter bolghan ghoy deymin búryn...

NÚRBOLAT, 13 jasta:

– Stalin degen bayaghy zamanda bir qorqynyshty patsha bolghan. Al Lenin degendi estimeppin...

RAUShAN, 11 jasta:

– Starin deysiz be? A, Stalin ba? Joq, bilmeymin. Leniyn? Birinshi ret estip túrmyn.

MÓLDIR, 10 jasta:

– Qiyn súraqtar ghoy búl. Biz әli ótken joqpyz múnday taqyryptardy...

TANAT, 15 jasta:

– Auyldaghy atamnyng ýiinde Stalinning sureti bar edi. Basyna әskery kepka kiygen, múrty qalyng dәu kisi eken. «Qatal patsha boldy, biraq tәrtipti myqtap qadaghalamasa da bolmaytyn edi ol kezde...» dep atam aityp otyratyn. Eki jyl búryn atam qaytys boldy. Qazir sol Stalinning sureti qayda ekenin bilmeymin. Lenindi de estuim bar. Stalinnen búryn patsha bolghan-au deymin, qatelespesem...

Egemen el bolghanymyzgha da 23 jyldan asypty. Yaghni, 1991 jyldan keyin tughan balalardyng ózi, mineki, at jalyn tartyp mindi degen sóz. «Elu jylda el jana, jýz jylda qazan» degendey, shiyrek ghasyrgha juyq osy uaqyt ishinde-aq agha buyn men orta buynnyng boyyndaghy key kemshilikterden ada, jana kózqarastaghy jas úrpaq qalyptasa bastady. Shýkirshilik eteyik. Maqsatymyz – Lenindi eske alu emes, osyny týisinu edi...

Sәken SYBANBAY