Árkim óz mamandyghyna qaray is isteu kerek degen pikir bar ghoy. Aqymet múny týsindirgende: «Ónerding bir tarauyn ghana bilip sony qúuda jýr degen sóz emes, әr tarauyn da bil, biraq, isteuge kelgende ózine qolaylysyna jabys» deydi.

Aqymet ózi osy sózin jaryqqa shyghardy: Aqymet dәriger synyqty da emdeydi degen laqap bar edi, biraq, Tóbekting ayaghyn jaza almady bilem, Aqymet aqyn, Aqymet jazushy...

Qazaq sózin teksergende Aqymet qúday siaqty. Shangereyding jazghanyn maqtaydy, Shangereydin:

                            «Qúiryq atqan Qúlia,

                            Týlkidey qashqan jymia.

                            Qarandy ýzip barasyn

                            Bizden de qayran dúnia»

degen ólenin qayta-qayta aitady.

Jalghyz óleng emes, Aqymetting qara sózge de mamandyghy bar. Qara sózding bastylaryn da ekige bóledi.

1)    Jeldi sóz.

2)    Emdi sóz.

Jeldi sóz oqyghan kisini eriksiz tartyp ketetún, tildi ústamay oqugha jenil keletýn sóz.

Emdi sóz oqugha auyryraq bolsa da týsinikti, manyzdy, kisige bilim beretýn, kisining keregine em bolyp qonatún sóz...

Búl ekeuine kirmeytýn key bir sózderdi Aqymet «jyndy sóz» deydi.

-         Qoy, shyraghym, sózding jyndysy bolushy ma edi.

-         Bolady.

-         Kórsetshi.

-         Tynda, - dedi.

Bir gazetti ala salyp soqty.

«... Maydyng 12-i kýni aghylshyn ýkimetining syrtqy is kemeseretine jibergen memaronduy men tanysqannan keyin kenes ýkimeti aghylshyn ýkimetine kenester odaghynda shetke aqsha jiberudi tiatún zakún joqtyghyn jalghyz aq shetke jiberiletún aqshany qarap mólsherin ghana belgileytýnyn kenes ýkimeti júmysker men qara sharua ýkimeti bola túra, kenester odaghynyng mýlәiendegen júmyskeri kirip otyrghan kesipshiler odaghyna aghylshyn kesipshilerine kómek kórsete jibergen aqshasyn bergizbey toqtata almaytúnyn bildiredi. Jәne de, kenes ýkimeti aghylshyn ýkimetine dúrystyqqa kelmeytún eki arany bosqa qajastyratún birtalay ýkimet mýshelerining aityp jýrgen aghylshyn kesipshilerine jiberilgen aqsha Kenes ýkimeti jiber degen siaqty sózderining dúrystyqqa kelmeytýnin, eki ýkimetting arasyn bosqa qajastyratún aqshany kenes kesipshileri men kenes ortalyghyndaghy basqalarmen kelisip, kesipshiler odaghynyng ghana jiberip otyrghanyn anghartady...»

Oqyp bolyp ojyranyp, betime qarady.

-         Týsinding be?

-         Joq.

-         Endi múny nendey sóz: deymiz?..

Sasayyn dedim bilem, jelkeni qasiyn dedim.

-         Mine, osyndaylardy «jyndy sóz» dep aitady dedi Aqymet. -Ýkimet qanshama kýsh, enbekti saryp qylyp, el enbekshileri oqyp paydalansyn, el enbekshilerining kózi ashylsyn dep baspa sóz   shyghardy. Sol baspasóz betinde dýnia jalshylarynyng qozghalysyna baylanysty telgiram myna týrde audarylyp elding aldyna tartylsa, búdan artyq ne jyndylyq bar?

-         Toqta joldas, búl jerde sózdi aiyptaugha bola ma? Múny basqaryp, qarap jiberetin adamdy aiyptau kerek qoy.

-         Basqarushyny aiyptamaqsyng ghoy?

-         Iya.

-  Gazet jayynan týk qabaryng joq eken ghoy. Basqarushy sózding jalpy baghytyn qarar bolar. Gazetting әr bólimining bir bir solaqbanday basqarushylary bolady. Sózdi dúrystap jazu, óz bólimin ajarlandyru, bólim basqarushylarynyng mindeti. Áytpese, bólim bastyqtarynyng jazuyn gazet basqarushy jas balalardyng tetireti qúsatyp týzetip syzghylap otyrsa, onday isten jemis shyghushy ma edi?!

- Bólim bastyghy bolghan men qasaqana istemegen shyghar, bilimning tayazdyghy shyghar, - dep kýmiljiyin dedim.

Aqymet taghy yzalandy:

- Taghy qatalastyn. Telgyramdy dúrys audaru ýshin orys tilin jetik bilip, qazaq tiline jazugha ynghayy bar adam bolu kerek. Áytpese, deplomy bir qúlash bolghan men týsinikti sóz jazuy onay emes,-  dedi.

Men jenildim. Shynynda, gazettegi jogharghy sózding jazyluy óte auyr. Auyr emes-au, myng iret oqysang da týsiner emessin. Teginde bólim basqarushysy zeyinin basqa nәrsege jiberip otyryp, at ýstinen audara salghan bolar dep qortyndy shyghardym.

Teginde, sóz jazushylar «jyndy sóz» den aulaq bolu kerek ghoy deymin.

                                                                                                                 Sen

(«HH ghasyr basyndaghy qazaq tili jónindegi zertteuler» atty jinaqtan alyndy. – Almaty, «Qazyghúrt» baspasy, 2013. – 640 bet. Dayyndaghan: Kenesova Araylym)  

Abai.kz