Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 4564 0 pikir 10 Sәuir, 2015 saghat 12:15

SAYLAU NASIHATYNYNG DENGEYI JOGhARY

Mening payymdauym men dәl býginge deyin kózimning tikeley jetkeni – Qazaqstanda saylau nauqany meylinshe belsendi týrde jýrip jatyr. Resmy sanattaghy búqaralyq aqparat qúraldary Is basyndaghy Memleket basshysynyng saylaualdy baghdarlamasyn tanystyra otyryp, balamaly kandidattargha da airyqsha mәn berip otyr. Balamaly ol kandidattardyng ózderining elektrondy búqaralyq aqparat qúraldary da belsendi týrde qyzmet atqaru ýstinde.

Mәselen, el preziydenttigine kandidat Túrghyn Syzdyqovtyng «Kommunist Kazahstana» atty ózinin  dauysyn, oiyn, pikirin jetkizetin nasihat minberi bar. Qazaqstan kommunisterining veb-sayttary da túraqty da qarqyndy, toqtausyz nasihattau  isin atqaryp keledi. Ótken ýgit-nasihat mausymy kezeninde barlyghy 11 mynnan astam nasihat materialdary halyqtyng kózi men qúlaghyna jetken. Búl óte jaqsy kórsetkish әri bayqaushylar talaby túrghysynan alghanda da «jetkilikti» degen bagha beruge bolady.

Alayda, saylau nauqany әli de ayaqtalmaghanyna oray kandidattardy nasihattau sharalary jalghasa beredi. Sol siyaqty, jergilikti jerdegi saylau shtabtarynyng mәlimetine sýiener bolsaq, ýgit-nasihat júmystarynyng sandyq kórsetkishi úlghayyp, әli de óse týsetini anyq.

Andrey ChEBOTAREV,

Túnghysh Preziydent kitaphanasynyng sarapshysy.

Jazyp alghan

Talghat SÝIINBAY,

«Egemen Qazaqstan».

NEOMARKSIZMNING BOY KÓRSETUI – QALYPTY QÚBYLYS 

Búl saylaudyng ózgelerinen eng basty aiyrmashylyghy nede? Múnyng aldyndaghy saylauda ýmitkerler sayasy kózqarastargha basymdyq berdi, baghdarlamalaryna konservatizmdik shyray bergeni de aqiqat. Býgingi saylaudaghy ýmitkerlerding baghdarlamalarynda tyng sayasy tanymdar men kózqarastardyng jiyntyghy qamtylghany bayqalady.  N.Nazarbaev erkin bolmystaghy baghdarlama úsynyp otyr. Biznes damuyna erekshe kónil audardy, ol degenimiz, eng aldymen janadan ashylatyn júmys orny. Búl arada eshqanday da әleumettik bedelshildik-populizm  belgileri bayqalmady. Ol birqatar alyp biznes jobalarynyng núsqasyn jasap ta berdi. Búl arada erekshe nazar audaratyn mәsele,  búl joly infraqúrylymdyq jobadan góri, instituttyq baghdarlamagha airyqsha mәn berdi. Qaytalap aitayyn, búl arada eshqanday da әleumettik populizm daqpyrty joq. Búghan qosymsha, eldegi túraqtylyq ústanymy da saylaushylardyng kónilinen shyghary haq.

Janadan qosylghan eki ýmitkerimizding biri – Túrghan Syzdyqovtyng esimi neomarksizm ilimin qoldaushy әri antiglobalizm qaghidattaryn jaqtaushy retinde belgili bola bastady. Onyng baghdarlamasy batystyq tәrtip pen ondaghy memlekettik jýieni joqqa shygharugha negizdelgeni jasyryn emes. Búl da bizding saylaushylarymyz ýshin tansyq qúbylys.

Ýshinshi ýmitkerimiz –  Ábilghazy Qúsayynov tól baghdarlamasynyng negizgi  eki baghytymen saylaushy nazaryn ózine audardy. «Jasyldar» qozghalysynyng jebeushisi bola jýrip, ekinshi jaghynan tehnofobiyany, tehnikalyq qauipsizdik mәselesin aldynghy shepke shyghardy.

Marat ShIYBÚTOV,

Qazaqstan Shekara aumaghyndaghy ynty­­­maqtastyq qauymdastyghynyng ókili.

 

MEMLEKET PEN QOGhAM ÝLKEN SYNAQ ALDYNDA 

Birinshiden, Qazaqstandaghy preziydenttik saylau búl joly kezekten tys ótkeli otyr.  Saylaushylardyng da, Ortalyq saylau komissiyasynyng da ortaq bir maqsatqa júmyluy da sondyqtan dep oilaymyn. Saylaugha qatysty zang erejeleri qatang saqtaluda. Ekinshiden, elimizge ayaq basqan sheteldik bayqaushylardyng tolassyz legi, syrttay qaraghanda, әlem júrtshylyghy nazarynyng Qazaqstangha auyp otyrghanyn bayqatady.  Qazir  preziydenttikke kandidat ýsh azamat ta elding týkpir-týkpirin aralap, saylaushylarmen kezdesude.

Kandidattardyng elektorat aldynda qoyghan aiqyn ústanymy men kózqarasy, baghdarlamasy aiqyndalyp ta qaldy. Demek, belgili kýni dauys beruge  baratyn elimizding әrbir azamatynyng kimge dauys beretini – óz erkindegi is. Halyq – ýsh ýmitkerding de saylaualdy baghdarlamasymen búqaralyq aqparat qúraldary arqyly jaqsy tanysty dep oilaymyn. Saylaugha jasy jetken barlyq azamattargha  elektrondy búqaralyq aqparat qúraldary arqyly oilaryn ashyq aitugha mýmkindik berilgen. Kez kelgen saylau kez kelgen memleket ýshin ghana emes, qogham ýshin de ýlken synaq bolyp qala bermek. Saylaushy kimge dauys berse de elining bolashaghy ýshin dauys beredi. Meni saylaushylarymyzdyng býgingi belsendiligi quantady.

ngriy BULUKTAEV,

Qazaqstan Strategiyalyq zertteuler institutynyng agha ghylymy qyzmetkeri.

 Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1491
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3260
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5576