Elimiz Jenisting 70 jyldyghyn atap ótuge dayyndalyp jatqan  biylghy jyl basynda merzimdik baspasózde әigili soghys qaharmany jayynda «Súrmergen Ybyrayym Sýleymenov» atty maqala jariyalandy. Avtory belgili qart qalamger, Qazaqstannyng qúrmetti jurnaliysi, Jambyl oblysynyng qúrmetti azamaty, aqyn jәne jurnalist Saghat Arynúly.

Ybyrayym Sýleymenov mergenning maydandaghy erligi jayynda S.Arynúly 1954 jyldan jazyp keledi. Býginde osynau soghys qaharmanynyng Sarysu audanynan shyqqanyn, maydanda 280 fashisti jer jastandyrghanyn, kózi tirisinde Kenes Odaghynyng Batyry ataghyna úsynylghanyn, biraq belgisiz sebeptermen batyr ataghynyng berilmegenin, Neveli qalasy ýshin shayqasta Mәnshýk Mәmetovamen bir shepte 1943 jylghy 15 qazanda qaza tapqanyn (Nevelidegi beyitterining basyna: «Pulemetshi Mәnshýk Mәmetova (1922–1943)»; «Snayper Ybyrayym Sýleymenov (1911–1943)» dep jazylghan) júrtshylyq biledi. Saghat agha bala kezinde auyldas Ybyrayymdy soghysqa attanghanyna deyin kórip jýrgen eken. Bertinde, batyrdyng ómir jolyn jurnalist retinde zertteuge kiriskeninde, onyng sol shaqta jasy seksennen asqan aq shashty qart anasy Tynyshbala shesheyding әngimesin tyndap, qolyndaghy týrli qújattarmen, gazetter qiyndylarymen, balasynyng maydannan joldaghan hattarymen tanysqan. «Basqa alty úlym bir tóbe, Ybyrayym qarashyghym bir tóbe bolatyn», – dep kýrsingen qariya. Ybyrayymnyng ólendetip jazghan hatyndaghy: «Qabyrghaly qalyng el, Alysta jatqan qazaghym. Eldiging ýshin bolashaq, Soghystyng kórding azabyn. Ólimge de bas iydik, Kórmeuge fashist mazaghyn. Otan ýshin toqtattyq Jigittikting bazaryn!» – degen joldardy jatqa aityp bergen. Úlynyng erligin dәriptegen eline razylyghyn, qabyrghasyn qayystyrghan qayghy búltyn balasynyng aty óshpegeni sergitetinin, sony medet tútatynyn әngimelegen. Birde kórshi kempir: «Balam batyr dep maqtanasyn. Barghan jerde tórge shyghasyn, júrt japyryla qúrmettep jatqany. Egerde balang shyn batyr bolsa, altyn medali qayda? Sony kórsetshi maghan?» depti. Sonda oghan Tynyshbala sheshey: «Qimasa da solaryng búl ataqty, Úlymnyng erlikpenen danqy shyqty. Úmytpas Ybyrayymdy elim menin, Kórsetken qan maydanda batyrlyqty. Sen-daghy ishi tar sorly ekensin, Kýnәhar, mazalama әruaqty», – degen eken.  

Qart ananyng nemeresi, Ybyrayymnyng artynda qalghan jalghyz qyzy Almagýl әkesi jayynda Mәskeuden súrastyrghanynda, oghan KSRO Qorghanys ministrligining Bas kadrlar basqarmasynan polkovnik Kolesnikov 1958 jylghy 5 sәuirde mynanday jauap qaytarypty: «Sizding KSRO Jogharghy Kenesi Tóralqasynyng Tóraghasy K.E.Voroshilov joldasqa joldaghan hatynyz múqiyat tekserildi. Armiyanyng Áskery Kenesi starshina Sýleymenov Ybyrayymdy 1943 jyldyng shildesinde Kenes Odaghynyng Batyrlyghyna úsynghany anyqtaldy. Biraq, ol Kalinin maydanynyng Áskery Kenesi tarapynan qoldau tappaghan, mergendi Lenin ordenimen marapattaugha úigharylghan. Sol boyynsha KSRO Jogharghy Kenesi Tóralqasynyng 1944 jylghy 4 mausymdaghy ukazymen starshina Sýleymenov Ybyrayymgha Lenin ordeni berilgen. Sondyqtan búrynghy sheshimdi qayta qaraugha mýmkindik joq. Múnymen qatar Sýleymenov Ybyrayym erligi men sinirgen enbegi ýshin búdan búryn «Qyzyl Júldyz» ordenimen jәne «Jauyngerlik enbegi ýshin» medalimen marapattalghan».

S.Arynúly Ybyrayymnyng jaumen jan ayamay shayqasyp kórsetken tendesi joq, Jenis kýnin jaqyndatu jolyndaghy erligin tarihy qújattar men maydandastarynyng estelikteri arqyly janghyrtady. Mergen Sýleymenov fashisterding 281 soldaty men ofiyserin jer qúshtyrghan (yaghny jaudyng atqyshtar batalionynyng teng jartysyn jalghyz ózi joyghan) delinetin resmy mәlimetti talday otyryp, búl kórsetkishtin  әli de tolyq emestigine nazar audarady. Qolynda bar qújattardy salystyra zerttegeninde Ybyrayym súlatqan basqynshylardyng sany 300-den әldeqayda kóp bolghanyna kóz jetkizedi. Tek Neveli qalasyn ekinshi ret jaudan azat etken 6 qazandaghy úrystarda mergen Ybyrayymnyng 60 fashisti joyghany belgisiz sebeppen esepke alynbay qalghan. Sonymen, ataqty mergenning qolynan oqqa úshqan fashist soldaty men ofiyserining naqty sany 341 bolady. Osynsha jaudy besatarmen jayratqan Sýleymenovke Batyr ataghyn qimaudan  ótken әdiletsizdik bola ma dep qynjylady qalamger. Sol orayda kezinde Ázilhan Núrshayyqovtyng kýiinishpen aitqan sózderin de eske týsiredi: «Qazaq soldaty Ybyrayym Sýleymenov 239 fashisti joyghan kezding ózinde-aq sózsiz Kenes Odaghynyng Batyry bolugha layyq edi. Biraq sәti týspedi. Al 300-den astam jaudy jaypap, er ólimmen ólgennen keyin de ol Batyr ataghyn alugha layyq edi. Úsynylyp, әldekimderding qazaqtardan batyrlardy kóbeyte berip qaytemiz degen aram niyetimen ótpey qaldy ma, bilmeymin… Bar biletinim, Úly Otan soghysynda eren erlik kórsetken esil er Ybyrayym Sýleymenov Batyr ataghyna ilinbey qaldy. Múnday jauyngerding Batyr ataghyn almaghanyna qalay ókinbessin?!». «Jasyratyny joq, soghys kezinde az últtardyng ókilderin kemsituge jol berildi, – deydi S.Arynúly. – Kemsitkender ózderining týimedeyin týiedey etip kórsetudi maqsat tútty. Búl totalitarizmning solaqay sayasatynyng saldary edi. Slavyan nәsildilerden basqalardyng maydandaghy kózsiz erlikterine kýdikpen qarau, mensinbeu oryn aldy. Kezinde Bauyrjan Momyshúlyna, Rahymjan Qoshqarbaevqa jәne basqa bauyrlarymyzgha Batyr ataghynyng berilmey qalghany osynday kelensizdikting kesapatynan bolghany belgili».

Memlekettik tәuelsizdikke qol jetkennen keyin, 1995 jyly Y.Sýleymenovke Qazaqstan Respublikasynyng «Halyq Qaharmany» ataghyn bergizuge úsynys jasalghan, biraq sheneunikter tarapynan jiberilgen biliksizdik, qaradýrsindik saldarynan úsynys ótpey qalghan. Búl әdiletsizdikti kesh bolsa da týzetu ýshin pәrmendi sharalar qoldanyluy tiyis dep esepteydi avtor. Batyr әruaghyn qasterleuding taghy bir joly sheshilmey túrghan. Úly Otan soghysynyng el tanyghan batyry, danqty mergen Ybyrayym Sýleymenovke eskertkish ornatu qajetin S.Arynúly alghash kenes biyligi kezinde kótergen edi. Alayda búl  mәsele ondaghan jyldar boyy sózbúidagha salynuda. Búl jóninde arnayy sheshim de qabyldanghan. Qarjy joq dep aitugha eshqanday qisyn joq. Qúlaq sarsytqan qúrghaq uәde ghana bar. Tәuelsizdik ornaghaly mәseleni ol respublikalyq baspasózde taghy birneshe ret kóterdi. Aqyry 2013 jyly QR Premier-ministrine arnayy hat jazyp, Úly Otan soghysy kezindegi asqan erligi ýshin Ybyrayym Sýleymenovke kesh te bolsa tәuelsiz elimizding «Halyq Qaharmany» ataghyn beru, Tarazdaghy súrmergen kóshesi qaptalynda jatqan alleyagha zәulim eskertkishin túrghyzu jayynda úsynys jasady. Úsynystardy oryndy dep tapqan Ýkimetting Jambyl oblysy әkimdigine bergen tapsyrmasy ong sheshimin tabatyn siyaqty. Jaqynda oblys әkimi Kәrim Kókirekbaev ataqty mergenge Úly Jenisting 70 jyldyghyna oray Taraz qalasynda eskertkish salugha qatysty mәsele qaralyp, tiyisti sheshim qabyldanghanyn oblystyq ardagerler kenesining kezekti plenumynda jariya etti. Avtor abyroyly mәseleni óstip jerine jetkize tiyanaqtady.

Saghat Arynúly qazaq jurnalistikasynyng tuyn biyik ústap, әrdayym abyroyyn kótere týsuge ózindik ýlesin  qosyp kele jatqan, respublikamyzgha kópten tanymal jurnalist. Ol  tәuelsizdik dәuirinde jastargha tәn shabytpen qalam terbep jýrgen eresek buyn ishinen әrdayym ótkir pikirlerimen erekshe kózge týsetin. Biz búl kisining týrli kemshilikterdi – elimizding abyroyyna núqsan keltiretin kelensizdikterdi, rynok jeleuimen jalpyhalyqtyq baylyghymyzdy talan-tarajgha salghan sybaylas jemqorlardy, qúlqynnyng qúlyna ainalghan sheneunikterdi, biylik buyndaryndaghy týrli tútqagha ie bolyp alyp, qily qisyq tirlikterimen birligimizge iritki salyp jýrgen rushyldar men topshyldardy әshkerelegen maqalalary oqyrmandy rizashylyqqa bóleytin. Oqyghan sayyn taghy sonday kemshilikterdi batyl kórsetip, ótkir pikirlerin bildiruine ishtey әrkim tilektes bolatyn. Jariyalanymdarynyng jogharyda atalghan birimen atalmysh jeniske jetui seksenning besinshi basqyshyna kóterilgen aqsaqal qalamgerding qalam-qaruyn tastamay, jemisti shygharmashylyq júmystarymen jauyngerlik sapta nyq basyp kele jatqanyn kórsetedi.

Ol Jambyl oblysynda tuyp-ósti. Kýlli ómir joly, jurnalistik qyzmeti de osy oblyspen tyghyz baylanysta ótude. Oblystyq gazette, radiokomiytette qyzmet atqaryp, qatardaghy tilshiden basshy qyzmetkerge deyin kóterildi. «Shúghyla–Raduga» atty Jambyl audandyq gazetining alghashqy bas redaktory boldy. Jana shygharmashylyq újym  qalyptastyryp, bir shoghyr jas jurnalisterdi tәrbiyeledi.  Baspasóz ben radioda jarty ghasyrdan astam ýzbey enbek etti. Qarymdy qalamger «Sosialistik Qazaqstan» (qazirgi «Egemen Qazaqstan»), «Enbek tuy», «Aq jol», «Ontýstik Qazaqstan», «Tyng ólkesi», «Leninshil jas» (qazirgi «Jas alash»), «Ana tili» jәne zamanauy ózgeristerge oray shanyraq kótergen basqa da respublikalyq basylymdarda jariyalanghan kósemsóz, ocherk, syn jәne problemalyq maqalalarynda elimizding ekonomikasyna, әdebiyeti men ónerine qatysty san týrli mәseleler kóterdi.  Manyzdy jurnalistik júmystaryn  toptastyrghan bes kitaby jeke basylymdar retinde jaryq kórdi.  Ol tek Jambyl oblysyna ghana emes, býkil respublikamyzgha tanymal qalamger.

S.Arynúlynyng býkil jurnalistik qyzmetining órisi de, qaynar búlaghy da kәdimgi qazaq auyly boldy. Auyl tirshiligi kenes zamanynda onyng basty taqyrybyna ainalghan. Ol qazaq sharuasynyng – malshynyn, diqannyng  erlikke parapar enbegi men ony jaqsartu joldary jayynda jazdy. Ádiletsizdikke úshyraghandargha arasha týsti. Tauqymetti tirshilikte moyymay, el dәuletin asyrugha ýles qosushylardy dәriptedi. Baspasózding auyl túrghyndarymen baylanysyn nyghaytu, qarapayym enbek adamynyng mәrtebesin kóteru, olardy elimizding basty tiregi, negizi retinde nasihattau, halyq dәstýrlerining órken jangy, ana tilimizding ómirshendigin qamtamasyz etu, әdebiyetimiz ben mәdeniyetimizding el ómirimen bite qaynasyp jatuy  jolynda kenes zamanynda da, bergi tәuelsizdik dәuirinde de jan ayamay ter tókti. Úzaq jylghy jurnalistik qyzmetinde ol Jambyl oblysyn týgel aralap, el tynys-tirshiligimen etene tanysty. Ár audannyng hal-ahualyn tikeley enbekshilermen aralasa jýrip tanyp-bildi. Shu ózenining tómengi aghysyndaghy alqapty, Moyynqúmdy, Betpaqdalany, Saryarqany mekendegen júrt ómirin, jer jaghdayyn jaqsy tanyp-bilip, kórgen-bilgenin, oigha týigenin oblystyq jәne respublikalyq baspasóz betterinde oqyrmanmen bólisip otyrdy. 

Saghat aghanyng әdebiyet pen óner tarihyn tolyqtyrudaghy enbegi de zor. 50–60-jyldary Shu boyyndaghy sharuashylyqtardy aralay jýrip, adamdarmen kezdesu sәtterinde әlemdik muzyka mәdeniyeti tarihynda óz oryny bar ataqty qobyzshy Yqylas Dýkenúlynyng beyitin tapty. Basyna belgi qoygha múryndyq boldy. Halqymyzdyng maqtanyshyna ainalghan әigili kompozitor jәne oryndaushy Yqannyng sol jyldary kózi tiri jaqyn tuysqandarymen súhbattasty. Danqty ónerpaz jayyndaghy estelikterdi jazyp alyp,  qobyz kýilerimen birge radio arqyly kýlli Qazaq eline taratty. Respublikalyq әdeby gazetke әri tanymdy, әri problemaly material jariyalady. Jergilikti muzykant Sәbit Núrkeevtin  Sarysu audanynda muzyka mektebin ashuyna qoldau kórsetti. Mektepke úly qobyzshy Yqylastyng esimin bergizu, odan, mektepke jana ghimarat salghyzu ýshin týrli mekemeler tabaldyryghyn tozdyryp jýrgen diyrektor Núrkeevting ong nәtiyjege qol jetkizuine jәrdemdesti. Yqannyng tuystarynan, ózge de tikeley kórgen adamdardan bet-beyne erekshelikterin auyzsha súrastyru arqyly, úly kompozitordyng suretin qylqalammen salghyzu jónindegi izdenisterine aqyl-kenesin berip, údayy moralidyq kómegin tiygizip túrdy. Sonymen qatar, «halyq jauy» atty qara tanbadan 50-jyldarghy alghashqy lekte aqtalghan qazaq әdebiyeti klassikterining biri, memleket qayratkeri, aqyn Sәken Seyfullinning ómirine baylanysty el ishinde saqtalghan mәlimetterdi jәne onyng biraz ólenderin júrt auzynan jazyp alyp, júrtshylyq iygiligine úsyndy. Sәkenning qiyrdaghy lageri qapasynan joldaghan óleni jayynda jaqynda jariyalaghan maqalasy júrtshylyqty oigha qaldyrdy.

Saghat Arynúlynyng ózi de poeziyany janyna jaqyn tútqan. Maytalman qalamgerding «Aqiqattyng joly alys» atty kitabyna jazghan alghysózinde professor Ábdesh Qalmyrzaev onyng jurnalistigimen qatar, aqyndyghy haqynda da jyly pikir bildirgen bolatyn. Saghat agha ólendi mektep qabyrghasynda jaza bastaghan. Eseygen sayyn ólenining órisi kýrdelilene týsken. «Ólenge bar әrkimning talasy...» degen poeziyalyq tuyndysynda (1980): «Jazghan emen ólendi ózim ýshin,  Áldeqanday ala qúiyn sezim ýshin», – dep syryn ashyp, «Bir tereng oy janyndy tebirentpese – Óleng emes, úqsasa da syrtqy pishin», – degen joldarmen aqyndyq maqsaty jәy úiqas qúru emes ekenin bildiredi. Onyng kemel shaghyndaghy qalam terbesi, shynynda, tek qana janyn tebirentken  tereng oidan tuyndap jatqanyn kóresin. Múny ólen, dastandary ghana emes, kýndelikti tynys-tirshilikke sergek ýn qatyp otyrghan publisistikalyq maqalalary da tanytady. «Ádiletti attaghandy kórsem eger, Qanym shapshyp basyma, qaynar ishim. Sheneuge múndaylardy tyrp etkizbey, Júmsaymyn qúdiretti sózding kýshin», – degen óleng joldarynda qalamgerlik jәne azamattyq ústanymy týiindelgen.

Tәuelsizdik jyldary Saghat agha oqyrmandaryn qazaqtyng últtyq ruhyn qorlap jýrgen mәngýrtterdi әshkereleudegi  batyldyghymen jәne qayrat-qarymymen qayran qaldyryp keledi. Mәdeniyet múralaryn saqtau, tarihty búrmalaugha  jol bermeu mәselelerine óte kirpiyaz qaraytynyn kórsetti. Baspasózde әrdayym әdildik ýshin shayqasyp, shyndyqty bet-jýzge qaramay tura aityp keledi. «Opasyzdy omaqa asyryp, ótkir til – Bet qaratpay, turashyl aitar sheshim. Bireuge ol jagha ma, jaqpaydy ma, Mening onda bolmaydy eshbir isim», – deydi aqyn-jurnalist. Óleng tilimen aghynan jarylu degeniniz osynday-aq bolar. Onysynyng haqtyghyna kýlli jariyalanymdary kuә. Ony oqyrmandary ómir boyy aqiqattyng aq jolynan ainymaghan qalamger retinde biledi. Ol qiyndyqtan qoryqpay, әdilet tuyn údayy joghary ústauda. Shygharmashylyghy aiqaylap aityp túr – ol әrqashan turashyl bolyp kele jatqan qalamger. Tek shyndyqty jazdy, kólgirsuge eshqashan jol bermey, әdil sóileudi әrdayym múrat tútty. Búl jastargha ónege bolarlyq qasiyet, múny óskeleng úrpaqqa  qashanda ýlgi etip tartugha túrady.

Adaldyq pen azamattyqty serik etken  jurnalistika ardageri býginde aituly jasqa – seksenning beseuine kóterildi. Qalamy әli qolynda, aitary da mol. Barsha kýsh-jigerin, qalamynyng qarymyn óz elining ruhyn kóteruge júmsap, әr salada enbek etetin úl-qyzdarynyn, nemerelerining ortasynda Qanay jengemizben birge baqytty ómir sýrip kele jatqan qalamger aghamyz Saghat Arynúlyn aqsaqaldyq belesimen qúttyqtay otyryp, úzaq ghúmyr, shygharmashylyq jemis tileymiz.  

Beybit QOYShYBAEV.

Abai.kz