Putin biyligindegi qazirgi Resey Federasiyasyna salynghan ekonomikalyq sanksiyalardyng «qyzyghyn» kórshileri kórip-aq jatyr. Sonyng biri, әriyne, qazaqstandyqtar. Reseymen shektesetin aimaqtardyng túrghyndary azyq-týlik týrlerine deyin sanksiyalardyng salqynyna úshyraghan elden tasuda. Avtokólik satyp alu – qolynda az-maz qarajaty bar qazaq ýshin ayaqkiyim satyp alumen birdey bolyp qaldy. Ony aitasyz, Omby, Orsk, Astrahan siyaqty búrynnan tanys qalalardan jyljymaytyn mýlik – pәter satyp alyp qoyghandar da bar. Otanyna oraludy kópten oilap jýrgen mýndaghy orys aghayyndar da Reseydegi qazirgi arzanshylyqty paydalanyp, kóship jatyr. Dúrys qoy endi: býgingi zaman – kim qayda túramyn dese de erik berilgen zaman. Kim qaydan ne satyp alamyn dese de erikti. Sondyqtan esik-terezendi túmshalap, shekarandy «temir shymyldyqpen» shyrmap tastamasang – azattyqtyng auasyn jútyp qalghan adamdardy shekteu qiyn. Onyng ýstine, Qazaqstan osy kýnderi Reseymen birge Euraziyalyq ekonomikalyq odaqtyng ayasynda ómir sýrip jatyr. Kedendik odaghyng jәne bar. Al, ústap kór. Al, «Reseyden eshtene alma», «tasyma beri qaray» dep kór! Qysqasy, kedendik odaq pen EAEO-nyng paydasyn qarapayym halyq kóre bastady. Tek qaltanda qarjyng bolsyn. Deldaldar da osyny bek týsinip, Reseyden әkelgen tauarlarynyng baghasyn tómendetip, tútynushylardyng aldyn orauda. Almatyda, mysaly, avtosalondardyng mandayshalaryna kórneki etip «reseylik bagha», «reseylik naryq» degen jarnamalar ilip tastady. «Reseylik bagha» aldaghy tayau kýnderi Qazaqstandy týgel basyp qalatyn siyaqty. Osyny amalsyz moyyndaghan qazaqstandyq biylik «Qazaqstanda jasalghan» deytin aksiyalar úiymdastyruda. Yaghni, qazaq kәsipkerleri shygharghan ónim týrleri jappay jaryq dýniyening betin kórip, satyla bastady. Oiboy, bizding kәsipkerler ne óndirmey kelgen osy uaqytqa deyin?.. Sýt ónimderinen, ún ónimderinen, et ónimderinen jasalghan taghamdardyng neshe atasy samsap túr. Qúrastyrylghan avtokólikter. Qúrylys zattary... Bizde bәri bar eken. Biraq... tútynushy joq. Mәselenki, Qaraghandy qalasynda juyqta bolghan «Qazaqstanda jasalghan» jәrmenkesinde bir kәsipker: «Bizding halyq shet elderden tasymaldanatyn tauarlardyng tútynushysyna ainalyp ketken. Ózimizdikine múryn shýiire qaraydy. Ásilinde, biz eshkimnen kem dýnie jasamaymyz. Bizdiki - әri sapaly, әri arzan. Osyny úqtyra almay-aq kelemiz elge», - dep aghynan jaryldy. Ras sóz. Bizding halyq shyndyghynda әlemning tútynushysy ainalyp ketken. Oghan sebep kóp. Toqsanynshy jyldary túralaghan ekonomika ense tiktep ýlgergenshe, el ishindegi saudagerler tórtkýl dýniyeni sharlap halyqqa qajettini ýiip tastady. Búny bir dep qoyynyz. Ekinshiden, Qazaqstan ekonomikasy shiykizatqa tәueldilikten boy jazbay keledi. Ýshinshiden, kәsippen shúghyldanyp, iygilikti is jasaugha úmtylghan azamattardyng jolyn salyq baylap, korrupsiya jaylap aldy. Jarnama joq. Menedjment nashar. Endi, mine, Reseydi eki ókpeden qysqan sayasy әm ekonomikalyq sanksiyalar resmy Astanany da tereng oigha salyp, «Qazaqstanda jasalghannyn» qamyna kiristirude. Basqa jol joq. Endi qarap otyra berse, qazaqstandyq kәsiporyndar tútasymen túralaydy. Búl – óz kezeginde júmyssyzdyqty kóbeytip, búqara halyqty әleumettik silkinisterge әkeletin «júttyn» basy. Qysqasy, biylikting ózi tilegen kedendik, ashyq ekonomikalyq odaq biylikting basyn qatyratyn mәselege úlasuda. Búny, biraq, súmdyq dep qabyldaugha bolmaydy. «Osymen bittik, tyndyq» degen baylam jasau da qate. Odaqtardyng ómiri osynday bolatynyn sezdirip Preziydent Nazarbaev: «Kedendik odaq pen EAEO qazaq kәsipkerlerining bәsekelestikpen ónim óndiruine mýmkindik tughyzady, shyndaydy» degen-di. Solay eken, endeshe, kәsipkerlerimizding erkin qimyldauyna da barynsha jol ashyluy kerek. Áytpese, әzirge әl-quaty, barar jeri belgisiz «Qazaqstanda jasalghan» deytin aksiyany sanksiyamen sansyrap jatsa da alpauyt Reseyding asap qongy әbden mýmkin.

Abai.kz