DIALEKTOLOGIYa DARABOZY. Halqymyzben qosa jasasyp kele jatqan bay ana tilimizding ótkeni men býgingisin egjey-tegjeyli zerttep, qazaq til bilimi atalatyn irgeli ghylymnyng ilgeri damuyna eseli ýles qosyp kele jatqan qalamy jýirik, zerdesi biyik agha buyn ókili – Qazaqstan Respublikasy Últtyq Ghylym akademiyasynyng akademiygi, filologiya ghylymdarynyng doktory, professor, Qazaqstan ghylymyna enbek sinirgen qayratker, týrkolog-ghalym, ústazym Shora Shamghaliyúly Sarybaevtyng ózgelerge ýlgi etip kórseterliktey ónegeli ómirining keybir tústaryn shәkirttik kózben kózi qaraqty qalyng oqyrmangha qajet bolar degen niyetpen qal-qaderimizshe jetkizudi jón kórdik.

Shora Shamghaliyúlynyng shygharmashylyq shenberi ken, auqymdy, әr aluan. Ghalymnyng qalamynan shyqqan 300-den astam ghylymy maqalalar, onyng ishinde 20 shaqty monografiya, oqulyqtar, sózdikter jaryq kórgen. Akademik aghamyzdyng enbekteri tek elimizde ghana emes, búrynghy odaq kóleminde shyghyp túrghan «Voprosy yazykoznaniya», «Sovetskaya turkologiya», «Narody Aziy y Afrikiy», «Sovetskoe vostokovedeniye» tәrizdi ghylymiy-teoriyalyq jurnaldarda, sonday-aq qazirgi tanda alys-jaqyn shetel baspalarynda jaryq kórip keledi.

Ghalymnyng enbekteri qazaq tilining ózekti salalaryna, atap aitqanda, qazaq tili tarihy, dialektologiya, leksikologiya, leksikografiya, grammatika, t.b. kókeykesti mәselelerge arnalghan. Aghamyz kýshin sarp etip zerttegen eki salany erekshe bóle-jara ataugha bolady. Onyng biri – dialektologiya bolsa, ekinshisi – til bilimining tarihy.

Sóz baylyghynyng jergilikti qazynasyn tanyp-biluge degen qúshtarlyq, qazaq saharasynyng alysy men jaqynyn tolassyz jyldar boyy kezip, suyghyna tonyp, ystyghyna kýiip, el-júrtymyzdyng sóz jihazyn qalt jibermey paraq betine týsirip, ol turaly bilgen-týigenderin ghylym әlemine mәshhýr etken kórnekti ghalym ekenin shәkirtteri maqtan etedi. Jarty ghasyr Til bilimi institutynda diyrektordyng orynbasary, til tarihy men dialektologiya bólimining mengerushisi, bas ghylymy qyzmetkeri qyzmetterin atqarghanda elimizding týkpir-týkpirindegi shalghayda jatqan túrghyndar tilining jәne respublikadan tys jerdegi mekendeytin qazaqtar tilining mol baylyqtaryn jinau ýshin jýieli týrde dialektologiyalyq ekspedisiyalar úiymdastyryp, el auzynan әriptes ghalymdarmen birlese jýrip, sóz baylyghyn jinaugha basshylyq etti. Til bilimi institutynyng kartotekalyq qoryn molaytugha ózindik ýlesin qosqanyn erekshe aitqymyz keledi.

Jinalghan mol dialektilik materialdar negizinde birneshe ghylymiy-zertteuler jaryq kórdi. 1976 jyly jeke kitap retinde jariyalanghan «Qazaqtyng aimaqtyq leksikografiyasy» atty doktorlyq enbegi týrkitanu ghylymynda aimaqtyq leksikografiya teoriyasyna arnalghan alghashqy monografiya edi. Álemdik dengeyde ótkizilgen halyqaralyq konferensiyalargha, simpoziumdar men forumdargha qatysyp, «Dialektilik sózdikterdi qúrastyru», «Dialektilik leksikografiyanyng talas mәseleleri», «Til mәdeniyeti jәne jer­gilikti erekshelikter», «Ádebiy-sóileu tili sózdigi», «Dialektilik terminologiya», «Týrki tilderining aimaqtyq leksikografiyasy» siyaqty taqyryptarda bayandama jasap, әlemdik týrkolog ghalymdardyng nazaryn ózine audarghanyn shәkirttik sezimmen maqtanysh etemiz.

Ol belgili ghalym S.Amanjolovtyng tildegi dialektilikti toptau teoriyasyn әri qaray da­mytty. Jana núsqadaghy dialektologiyalyq sózdik qúrastyrugha jәne dialektologiya salasyndaghy terminologiyanyng qalyptasuyna belsene aralasyp, óz tarapynan tynnan birneshe terminderdi úsynghanyn da aita ketkenimiz oryndy bolar. «Qazaq dialektologiyasy» atty túnghysh oqulyqtyng avtorlarynyng biri de akademik Sh.Sarybaev ekendigin ghylymy júrtshylyq joghary baghalaydy. «Qazaq tili tarihy men dialektologiyasy» atty seriyamen shyqqan 8 kitaptyng beldi avtorlarynyng biri boluymen qatar, oghan tikeley basshylyq jasaghan belgili dialektolog-ghalym ekenin aitsaq, artyq bolmas.

Qazaq jәne týrki tilderining dialektologiyalyq atlasyn jasaugha belsendi týrde atsalysyp, kóp jylghy enbekting jemisi retinde akademik Sh.Sarybaevtyng basshylyghymen әri redak­torlyghymen 80 baspa tabaq kólemdi «Qazaq tilding aimaqtyq sózdiginin» qúrastyryluy qazaq til bilimine qosylghan sýbeli ýles ekenin tilshi-ghalymdar talay ret tilge tiyek etken-di.

BIBLIOGRAFIYa BILGIRI. Akademik Sh.Sarybaevtyng erekshe ekpin týsire aitatyn enbekteri retinde sa­naly ghúmyrynyng 70 jylgha juyq ua­qytyn sarp etip býgingi kýnge deyin qol ýzbey ainalysyp kele jatqan sa­lasy – qazaq til bilimining tarihyn zer­deleudegi enbegine erekshe toq­talghymyz keledi. Onyng ózindik sebebi de bar. Adam boyynda asa bir siyrek kezdeser úqyptylyq, yjdaghat iyesi Shora Shamghaliyúlynyng tam-túmdap bolsa da, qazaq tili jayynda ótken ghasyr men qazirgi kezde jaryq kórgen ýlkendi-kishili enbek ataulynyng barshasyn tizip, 7 tomdyq qazyna etip jinaqtauy – shyn mәnindegi qazaq til bilimining derekti jylnamasy, jýginer shejiresi dep auyz toltyryp aitugha әbden bolady.

Ghylymmen myqtap shúghyldanghan tilshige shamshyryqtay bolatyn «Qazaq til bilimi әdebiyetining bibliografiyalyq kórsetkishi» kitabynyng jeti tomyn jariyalau barysynda, bir ghasyrgha juyq merzimde jaryq kórgen tom-tomdaghan kitaptardy shang basqan múraghattardan arshyp, merzimdi baspasózderde jariyalanghan maqalalardy, monogra­fiyalyq enbekterdi ekshep, olardy kartotekagha týsirip (qazirgidey kompiuter bolsa sóz basqa), jýielep, kitap etip bastyryp, kópshilikke úsynuyn búryn-sondy qazaq til bilimi tarihynda kezdese bermeytin erlik retinde tanyghan akademikter Á.Qaydar men Ó.Aytbayúly osy «Kórsetkishter» arqyly barsha qauym til bilimining tarihyn bilip, osy salada enbek etken, enbektenip jýrgen tilshi ghúlamalardyng oi-pikirimen tolyq tanysugha mýmkinshilik alyp, A.Baytúrsynúly, J.Aymauytúly, T.Shonanúly, N.Tóreqúlúly, H.Dosmúhamedúly, M.Dulatúly, Q.Kemengerúly, O.Jandosúly, Gh.Toghjanúly, t.b. 1920-1930 jyldardaghy mandayaldy qazaq ziyalylarynyng enbekterimen keyingi úrpaq alghash osy kórsetkishter arqyly tabysqanyn erekshe baghalaghanyn basa aitqanymyz abzal. Biraq bireu biler, bireu bilmes, elu jyl búryn kórsetkishting birinshi tomy kenes dәuirindegi Memlekettik qauipsizdik komiyteti tarapynan jogharyda aitylghan qazaq ziyalylarynyng enbekterin ja­riya­laghany ýshin Shókeng qyzmetten quy­lyp, al kitap turalyp ketken bolatyn. Mine, bayqasanyz, jariyalanghan enbekterding tizimin týzip, kitap etip shyghara salu keybireulerge úsaq-týiek bolyp kórinui bek mýmkin, alayda, til janashyrlary ýshin jasalghan osynday iygilikti ister kópting qajetine jarap jatqanyn ómirding ózi dәleldep otyrghan joq pa?!

SÓZ SARAPShYSY. Qazaqstan Res­pub­likasynyng Preziydenti N.Á.Nazarbaev­tyng Qazaqstan halqyna arnaghan Joldauynda aldaghy uaqytta da, memlekettik tildi damytu jónindegi keshendi sharalardy jýzege asyru tabandylyqpen jalghasa beretindigi, sonday-aq terminologiya mәselesinde de qolgha alar isterding әli barshylyq ekendigi qadap aitylghan bolatyn.
Elbasymyz Joldauda: «Biz qazaq tilin janghyrtudy jýrgizuge tiyispiz. Tildi zamangha say ýilestirip, terminologiya mәselesinen konsensus izdeu kerek. Sonymen qatar, әbden ornyqqan halyqaralyq jәne shet tilinen engen sózderdi qazaq tiline audaru mәselesin birjola sheshu qajet» dep ýlken mindetter jýktedi. Shynynda da, ­Elbasy aitqanday, terminologiya boyynsha bizde әli dauly mәseleler jeterlik.

Ghylym men tehnikanyng damuyna baylanysty engen kóptegen termin sózderding qazaq tilindegi balamasyn tabu ýshin týrli sala mamandary birlese júmys isteui qajet. Terminderdi qoldanuda birizdi­likting bolmauy, halyqaralyq termiyn­derding qazaqsha balamasyn bergendegi ústanymdardyng әrtýrliligi әr gazetting óz betinshe jazuyna әkelip soghary anyq. Mәselen, bizde purizm aghymyn ústanyp, búrynghy fransuzdar sekildi birde bir shet tili sózin almaymyz dep, terminning bәrin audaryp alu baghytyn ústanatyndar kezdesetini shyndyq. Osynday maqsatpen kezin­de halyqaralyq terminderding keybireulerining orynsyz balamamen berilgenderin aitugha bolady. Mәselen, telefondy – symtetik, balkondy – qyltima, restorandy onda as beru rәsimin de ótkizetindigimizge qaramastan, meyramhana dep audaryp aldyq.

Keng qoldanysqa ie bola almaghan, sәtsiz jasalghan terminderding búqaralyq aqparat qúraldarynda kóptep jariyalanuy, halyqaralyq terminderdi qazaqshalaghanda birneshe núsqalaryn úsynuy oqyrmandardy shatastyrugha deyin jetkizdi. Ýkimet janyndaghy Memlekettik terminologiya komissiyasy maqúldamaghan terminder de gazet-jurnaldarda qaptap ketti. Keybir gazetting tútqasyn ústaghan aghayyndar ózine únaghan terminderdi qalay bolsa solay qoldanuy qalypty jaghdaygha ainalyp bara jatqany bizdi, tilshilerdi ghana emes, kózi qaraqty oqyrmandardy da oilandyruda. Búl mәselening oryndy sheshilu joldaryn qarastyru maqsatynda ghylymy otyrystarda, búqaralyq aqparat qúraldarynda, qoghamdyq pikir tudyru maqsatynda akademik Sh.Sarybaev óz oi-pikirin әrkez ashyq aityp keledi. Halyqaralyq terminderdi qazaqshagha audaruda basshylyqqa alatyn ústanymdary da aiqyn.

«Terminderdi audaruda bizde qalyptasqan jaman әdet – sózderding maghynasyna mәn bermeydi, – deydi Shora Shamghaliyúly. – Mysaly, osydan birneshe jyl búryn «klass» sózin «synyp» dep audardyq. Arab tilinen ózbek tiline engen sózdi aldyq. Al osy sózben týbirles «klassiyk», «vysshiy klass» sekildi sózder audarylmay qaldy. Sonday-aq «krossvord» sózin «sóztizbek» dep audardyq ta, qalghan «chaynvord», «siklokrassvord», «skanvord» sekildi sózder sol kýiinde qaldy. Týbirles sózderdi audarghanda olardyng maghynasyna basa mәn beruimiz kerek. Ótkende bir basylymda qit etse, -hana júrnaghyn jalghay beretin boldyq dep keyis bildirgen maqalany kózim shalyp qaldy. Men bizding tilimizde -hana júrnaghy jalghanghan 60 sóz jinadym. Ózbekterde «palauhana» degen әdemi sóz bar. Meninshe, búl júrnaqty jalghaghanda túrghan eshtene joq, orys tilinde de «stolovaya», «masterskaya» sekildi -aya júrnaghymen keletin sózder óte kóp qoy.

Taghy bir eskere ketetin jayt, bizding tilimizde dialektilik erekshelikter bar. Termin sózderge balama izdegende osy dialektilerdi sarqa paydalansaq, jaqsy bolar edi. Biraq terminologiyalyq sózdikte ony dialekt degen belgimen kórsetuimiz kerek. Mysaly, orys tilinde «ploskogubsy», «gvozdoder», «shipsy», «kusachkiy» sekildi qúral-saymandardyng jeti-segiz atauy bar. Al qazaq tilinde osy saymandardy ajyratpaymyz. Osylargha balama bolatyn әr aimaqta óz dialektileri bar. Mysaly, ontýstikte –kempirauyz, batysta – atauyz, shyghysta – balghauyz, qysqash degen sózder. Osy sózderdi jeke-jeke maghynasyna qaray jogharydaghy saymandardyng audarmasy retinde paydalanugha bolady».

TERMIN TILEKShISI. "Qazirgi bizding terminkomdarda silkinis joq. Bayaghy kenes dәuirindegi bir terminge qol kóterip dauys bere salatyn eski әdisti úmytqylary kelmeydi. Al kezinde A.Baytúrsynov, Q.Júbanov bir sózdi әueli seksiyada qarap, talqygha salyp, halyq pikirin bilu ýshin basylymdargha jariyalap otyrghan. Qoghamdyq pikirdi jinaqtap bolghan song ghana qorytyndygha keletin bolghan. Bizge de osy әdisti jandandyru kerek. Sonda kóp kemshilikterge úrynbaytynymyz anyq", – deydi Shora Shamghaliyúly.

Elbasymyzdyng terminologiya mәselesin Ýkimet rettegeni jón dep jol kórsetui – memlekettik terminologiya komissiyasynyng júmysyn odan әri jetildire týsu kerektigin aiqyndap berdi. Endeshe, akademikting syny – shyn ekendigi rasqa ainalyp otyrghanyn aitqanymyz abzal. Halyqaralyq terminderdi audaru isinde de óte múqiyat bolu kerek ekendigi, júrtty shatastyrmau jaghyn kóp oilas­tyru kerektigi aituday-aq aitylyp keledi. Endi búl mәselege Elbasynyng ózi aralasyp otyr. Múnyng ózi terminjasam mәselesining asa kýrdeliligin anghartsa kerek.

Kýnde ózgerip, jyldam damyp jat­qan qogham ómirindegi ózgeris­terge sәikes, tilimizdegi terminder qoldanysy da ózgeristerge úshyrap oty­ruy zandylyq. Qazaq tilin memlekettik til retinde damytudyng eng basty joldarynyng biri – ony ghylym men tehnika tili retinde odan әri damyta týsu jәne salalyq terminologiyalyq sózdikterdi jasaudy bir jýiege týsiru, retke keltiru men jetildiru bolyp tabylady.

Jeke ghylym salalarynyng termiyn­derin qamtityn týrli ghylym salalary boyynsha qúrastyrylghan sózdikter sany keyingi jyldary arta týskenin bayqaugha bolady. Áriyne, búl – quanarlyq jaghday. Biraq әr kezende jaryq kórgen kez kelgen terminologiyalyq sózdikter teoriyalyq leksikografiya talaptaryna tolyq jauap beredi dep aitugha әli erte.

Qazaqstan Últtyq jaratylys­tanu ghylym­dary akademiyasynyng janynan qúrylghan jaratylystanu ghylymdary boyynsha salalyq terminologiyalyq sózdikter qúrastyru jónindegi ýilestiru kenesining mýshesi retinde tilshi-ghalym Shora Shamghaliyúly bastaghan bir top ghalymdar jaryq kórgen terminologiyalyq sózdikterding kemshilikteri retinde, keng qoldanysqa ie bola almaghan, sәtsiz jasalghan terminderding sózdikterge engizilip ketuin, halyqaralyq terminderdi qazaq­sha­laghanda 2-3 núsqasyn qosa beru, termiyn­derding әr sózdikke әrtýrli núsqada engizilui, sonday-aq Memlekettik terminologiya komissiya­synda bekitilmegen, mamandardyng jeke ózining bastamashyldyghymen basylyp ketken sózderding kóp ekendigin bayqaghan.

Aytqan kemshilikterdi joy ýshin, keleshekte jaryq kóretin terminologiyalyq sózdikterdi jasau tújyrymdamasy, jana ýlgidegi sózdikter týzude qanday ústanymdardy basshylyqqa alu kerektigi jәne halyqaralyq terminderding qazaqsha balamalaryn qoldanysqa týsirude qanday ústanymgha iyek artuymyz qajettiligi turaly mәselelerdi kópshilikpen aqyldasyp sheshu oryndy bolatyny jóninde ghalymdar kenes beredi.

«Eger әrbir qazaq ana tilinde sóileuge úmtylsa, tilimiz әldeqashan Ata zanymyzdaghy mәrtebesine layyq ornyn iyelener edi. Qazaq tili turaly aitqanda, isti aldymen ózimizden bastau­ymyz kerektigi úmyt qalady. Últtyq mýddege qyzmet etu ýshin ózgeni emes, aldymen ózin qamshylauy tiyis. Taghy da qaytalap aitayyn: qazaq qazaqpen qazaqsha sóilessin. Sonda ghana qazaq tili barsha qazaqstandyqtardyng jappay qoldanys tiline ainalady», – dep kóregendik tanytqan Elbasymyz búl mәselege beyjay qaramau kerektigin aityp keledi. Endeshe, qazaq tilining shyn mәnindegi memlekettik til mәrtebesine kóteriluine, últ bolyp sheshuge tiyis prinsipti mәselege әrbir azamat ózining hal-qaderinshe atsalysyp, ­Elbasy aiqyndap bergen memlekettik tildi damytu jónindegi keshendi sharalardy jýzege asyruda ózindik ýlesin qosugha úmtyluy kerek. Ózindik ónegeli ómirimen, iygilikti isterding iyesi retinde, azamattyq kózqarasymen ýlgi bolyp jýrgen ústazdan ýirenerimiz kóp-aq.

FUTBOL FANATY. Ghalymnyng ghylymgha sinirgen enbegine qysqasha sholu jasasaq, onyng qatardaghy aspiranttan Últtyq Ghylym akademiyasynyng akademiygine deyin, qatardaghy qyzmetkerden Til bilimi institutynyng diyrektorynyng orynbasary dengeyine kóterilui «qazaq til bilimining enbek torysy» degen atqa әbden layyq ekendigin aiqyn kórsetse kerek.

Shora Shamghaliyúlynyng ghylym­da­ghy jetken jetistikteri men ataq-dәrejeleri óz aldyna, endi júrt­shylyqqa «úsaq-týiek» bolyp kóri­netin, shyntuaytqa kelgende, kóp­shilikting kónilinen shyghatyn iygilikti isterding bir shoghyryn ghana sóz etpekpiz.

Jalpy, qay nәrseni bolsa da qúnttap, yjdaghattylyqpen baryn salyp, ret-retimen, jýie-jýiesimen jinastyryp, úsaq-týiekke deyin úqyptylyqpen mәn beretin qasiyetterdi boygha sinirgen jandar kóp te emes shyghar. Solardyng aldynghy qatarynda akademik Shora Shamghaliyúly Sarybaevtyng esimin ataugha әbden bolady.

Úly oishyl Sokrattyn: «Horoshee nachalo – ne melochi, hotya nachinaetsya s melochiy» degen qanatty sózi ústazymyz Shora Shamghaliyúlyna arnalghanday bolady da túrady. Alghashqy ret, búdan otyz jyl búryn Shókenmen kezdesken kýnnen bastap, býginge deyin ústazymnyng úqyptylyq pen tiyanaqtylyqty talap etetin qasiyeti biz siyaqty shәkirtterine ýlgi-ónege bolyp kele jatqanyn maqtanysh sezimmen aitqymyz keledi.

Alghashqy ghylymy maqalamdy ústazyma apar­ghanymda: «Teatr kiyim ilgishten bastalady, al ghylymy júmys bibliografiyadan bastalady», dep izdenushi sala boyynsha jariyalanghan ghylymy enbekterdi týzip shyghudy tapsyrghany esimde. Qazir oilap otyrsam, kezinde hosh kórmegen, sonshama enbekterdi týzip, kartotekagha týsiruding «azabyn» tartqanmen, bertin kele Shókenning bergen aqyl-kenesining payym-parasatyn tereng týsinbegenime әli de úyalamyn…

Ótken ghasyrdyng alpysynshy jyldarynyng ekinshi jartysynda sporttyng bir týri – futbolgha degen kópshilikting kónili myqtap aughan kezi bolatyn. Jas jetkinshekter «Qayrat» futbol komandasyndaghy aghalaryna eliktep, ayaqdop ónerine qyzyghushylyqpen qarap, solar siyaqty ataqty futbolshy boludy armandaytyn. Shora Shamghaliyúly ghylymy júmystan qoly qalt etkende, «Qayrat» komandasy turaly gazet-jurnaldarda jaryq kórgen materialdardy jinap, jýiege týsiredi.

Qazirgi kýni Shókeng 100-den astam futbol turaly alibom jasap, 3 kitap, futbol kýntizbelerin basyp shygharumen qatar, myndaghan futbolgha qatysty tós belgileri men dop belgilengen sport kiyimderin, «Qayrat» komandasynyng agha buyn ókilderining qoly qoyylghan doptardy jinaumen ainalysatyny keybireulerge týsinbeushilik tughyzuy mýmkin. Al Shókeng jastardy patriottyq tәrbiyege bauluda, otanshyldyq ruhta tәrbiyeleude sporttyng alar ornyn erekshe tanytu kerektigin, Elbasymyzdyng kópshilikti búqaralyq sportqa barynsha kóptep tartu mindetin abyroymen atqaru qajettigin kýn tәrtibine kóterip otyr jәne jaqyn arada elimizde futboldan últtyq múrajay ashu kerektigin aityp qana qoymay, oghan qoyylatyn zattardyng ózinen kóptep tabylatyn tilge tiyek etedi. Yaghny Shókenshe aitsaq, óz elining ertenin oilaghan әrbir azamat, sózden iske kóship, mәseleni mayda-shýide dep qaramay, ózining naqty ýlesin qosqany abzal.

Osy jerde Shora Shamghaliyúlynyng kenestik odaqtyng dәuiri jýrip túrghan kezding ózinde, Mәskeudegi myqtylargha hat joldap, Almatydan zaman talabyna say futbol stadionyn salu kerektigi jóninde bastama kótergenin, talay esikterdi ashyp jýrip, aqyrynda futbol jankýierlerining armany oryndalyp, qazirgi Ortalyq stadionnyng ashyluyna septigi tiygenin aita ketkimiz keledi. Shókenning Mәskeu men Almatydaghy sport salasyn damytugha jauapty shen-shekpendilerge jazghan hattar toptamasy, olardan alynghan jauaptar kóshirmesi keleshekte ashyluy tiyis futbol múrajayynan oryn alatyny kýmәnsiz.

«Qayrattyn» bas jankýieri – Shora Shamghaliyúlynyng úlynyng atyn Qayrat dep qoyghany, futbol fanatynyng perzenti Tәuelsiz elimizding qalyptasuyna ýles qosyp jýrgen qarymdy qayratker bolyp qalyptasqany barshagha belgili.

KOLLEKSIYa KORIYFEYI. Bir qaraghanda, Shókenning temirjolgha ne qatysy bar deuiniz mýmkin? Tikeley bolmasa da, qatysy bar ekenin agha buyn aghalardan estip-bilgenimizdi nesin jasyrayyq. Kenes Odaghy kezinde elimizdegi barlyq ózgerister Mәskeudegi ortalyq partiya komiytetinde qaralyp bolghan son, qauly-qararlar qabyldanatyn. Taghy da úsaq-týiek bolyp kórinetin mәselening mәnisine nazar audarayyq. Jogharyda aitylghan kezenderde temirjol vokzaldarynda perrongha shyghu ýshin shygharyp salushylar qosymsha aqy tóleui tiyis degen tapsyrma Mәskeuden keledi. Búl, әriyne, kópshilikten qoldau tappay, halyqtyng renishin tughyzady.

Qaytemiz, júrtpen birge kóremiz ghoy demey, halyqtyng qamyn oilaghan Shókeng KSRO Jol qatynastary ministrine hat joldap, songhy shyqqan qaulynyng kópting qoldauyna ie bola almay jatqanyn tilge tiyek etip, enbekshilerding ótinishine say perrongha shyqqandargha tólenetin aqyny alyp tastau kerektigin aitady. Kóp keshikpey jauap hat alady, onda jaqyn arada siz kótergen mәsele ministrlikte qarastyrylyp, qaulynyng kýshi joyyldy dep habarlanady. Ústazymnyng sarghayghan hattardy múraghattarynan alyp kórsetkende: «Úly isterde úsaq-týiek bolmaydy», - degen danalardyng sózi oiyma orala ketti.

Úly Shoqan Uәlihanov bastaghan kolleksio­nerlik ónerdi Sarybaevtar әuleti damytyp kele jatqanyn kózi qaraqty oqyrman eline etene jaqyn «Egemen Qazaqstan» gazetinen oqyp qúlaghdar bolsa kerek. Al bizding aitayyn degenimiz, kópshilikting kóbinese kolleksiya degenge asa mәn bere bermeytindigi. Keybireuler «úsaq-týiek» dese, bәzbireuler «kәkir-shýkirdin» qataryna jatqyzady. Al Shókeng kolleksiyany tarih dep týsinip, zamanymyzdyng shejiresi sol úsaq-týiek zattar arqyly jazylatynyn eskere bermeytinimizge qynjylady. Osynday úsaq-týiek dep týsinetinderge onyng aitatyn uәjine qúlaq týreyik. Erterekte muzyka zertteushisi, professor, tughan inisi Bolat Sarybaevqa qazaqtyng kóne muzykalyq aspaptaryn jinaugha kenes beredi. Talay jylghy jinalghan muzykalyq jәdigerlerding negizinde býgingi kýni elordamyz – Astanadaghy Preziydentting mәdeny ortalyghynda Últ aspaptar múrajayy ashylghanyn aitsaq artyq bolmas. Kezinde keybireulerding «kәkir-shýkir» degenderi últtyng iygiligine ainalghanyn tarihtyng ózi-aq tarazylaghan joq pa?

Al Shókeng ózining Shoqan turaly jinastyrylghan múrajaylyq zattaryn ýiinde saqtap qoymay, keleshekte búiyrsa ashylady dep ýlken ýmitpen kýtip jýrgen «Úly adamdar múrajayy» seriya­symen dayyndalghan materialdardyng Shoqan Uәlihanovqa qatystylaryn ózi oqyp bilim alghan Almatydaghy №12 mektepke tapsyrghan. Qazir ol múrajay da jas jetkinshekterding úly ghalym turaly mәlimet aluyna mýmkindik tudyruda.

KÝLKI KOROLI. Bizdin toydy jaqsy kóretinimiz ras qoy. Onyng ýstine dónge­lenip keletin mereytoylardyng orny tipti erekshe. Al ústazymnyng ústanymyna qayranmyn. Marapattalghan medalidar men ordenderden, alghan ghylymy ataq-dәrejelerinen «at ýrketin», týrki әlemi týgel biletin týrkolog ghalymnyng 70 jyldyq mereytoyyn toylaudaghy tosyn «minezi» talaydy tanghaldyrdy.

Ádette, mereytoy iyeleri asta-tók toy ótkizip, әkim-qararlargha qonyrau shaldyryp, el aralap, shapan kiyip, qazirgi tilmen aitsaq, «temir túlpar» minetini әdetke ainalghanyna etimiz ýirengeni qashan? Al Shókeng ózi bitirgen Almatydaghy №12 qazaq orta mektebining qúrylghanyna 70 jyl toluy­men túspa-tús kelgen mereytoyynda óz qarajat esebinen Abay atyndaghy opera jәne balet teatrynda qoyylatyn «Birjan-Sara» operasyna biylet satyp alyp, mektep oqushylary men ústazdaryna syilyq jasady. Múnday bastamasy 80 jyldyq mereytoyynda da qaytalandy.

«Búiyrsa, 90 jyldyqta da jalghasyn tabatyn bolady», – deydi akademik Shora Sarybaev. Biyletterge ketken shyghyn, bay-shoralar ýshin qomaqty qarjy da bolyp kórinbes. Biraq ústazymnyng pәlsapasyn әrbir adam últtyng keleshegi ýshin jauapty ekendigine, keleshek jastarymyzgha ýlgi-ónege bolatyn isterdi әrkim osynday kishigirim naqty isterden bastau kerektigine bas­tamashy bolu qajettiginde dep úqtym. Dúrys úqqandar ýshin búl – úsaq-týiek emes.

Shora Shamghaliyúly jaqynda Qazaqstan emshiler qauymdastyghynyng medalimen mara­pattalghanyn estigenbiz. Júrtshylyq Shókendi emshiler qataryna qosyp, telefongha damyl bolmapty. Árkim óz auruynyng dauasyn izdep, qashan qabylday alatyndyghynan habardar etudi ótingen. Mәselening mәnisi mynada: talay jyldan beri ústazym halyq emshiligi turaly kolleksiya jinaydy. Qazirding ózinde aurulardyng salalary saralanyp, bir jýiemen jinaqtalghan 1000-gha tarta papkiler jinalghan. Eger siz auruynyzdyng em-domyn bilginiz kelse, rettilikpen tizilgen kartotekadan op-onay bile qoyasyz.

Erterekte mening kenje úlym Núrdәulet bir jasqa tolar-tolmas diatezben auyrghanda, barmaghan dәrigerimiz qalmady, shipalary daua bolmady. Shókenning jighan materialdarynan kerekti em-domdy tauyp alyp, solardy qoldanu nәtiyjesinde úlym qúlan-taza jazylyp ketti. Búl aityp otyrghanym ózime qatysty bir kórinis. Al ústazymnyng «emshiliginen» janyn qinaghan dertten qanshama jan daua tauyp, elding erteni ýshin enbek etip jatyr desenizshi. Qaydaghy bir «kәkir-shýkir» kartoteka adam taghdyryna arashashy boldy.

Ústazymnyng ózgelerden ózgeshe qasiyetterining qataryna әsem әzilqoylyghyn, sezimtal sergektigin, oryndy oiyn-qaljyng otyrysynyng asabalyghyn qosar edim. Bir qaraghanda, ataghy darday akademikting әrqashan toy-domalaqtardyng tórinen tabylyp, jastarmen jarasyp, by alandarynyng kórkin qyzdyryp, birneshe halyqtyng әnderin tamyljyta oryndaghandary, Shókenshe aitqanda: «ata qazday qoqyrayyp», júrtqa ózin kórsetu ýshin kelip, ataq-lauazymdary tolyq aitylmay qalsa, asabagha tomyrayyp, ókpelep qalatyndar ýshin ersileu kórinui әbden mýmkin. Biraq ústazymnyng qisynyna (logika) qaraylasaq, adam kýlip jýrui kerek, kýlki adamnyng kónil kýiin kóteredi әri ómirdi úzartady, kýlki bolghanda da jarasymdy kýlki ghana janyndy jadyratady. Kýluding týri osy eken dep, nege bolsa soghan yrjalaqtay beruge taghy da bolmaydy.

Halyqtyng qamyn jegen ghalym ghylymy júmysymen qatar, kýlki terapiyasyn tereng zerttep jýr. Keyipkerimiz tayauda eki mynnan astam anekdot jinaqtalghan kitabyn jariyalamaqshy. Adamdardyng boyyndaghy býkil kýsh-jigeri men qabiletin arttyrugha, әrqashan sergek sezinuge sebepshi bolatyn әri adamdardyng tez qartangyn tejeytin tetikterdi tynghylyqty zertteudi oilastyru erikkenning ermegi me? Taghy da bәzbireulershe – «mayda-shýide» me?

IYә, Shora Shamghaliyúlynyng «úsaq-týiekterine» ýnile bersek, týbine jetetin týrimiz joq. Hosh, osy jerden bir toqtap alghanymyz dúrys bolar. Maqalanyng jazylu maqsaty – úsaq-týiek, mayda-shýide dep әnsheyinde elemeytin nәrselerding iygilikti isterding bastauy bolatyndyghyn basyp aitu.
Endeshe, danyshpan Sokrattyng qaghidasyn qaperinde ústaghan, memleket tarapynan «Parasat», «Qúrmet» ordenderimen marapattalghan, kórnekti ghalym, ústazymnyng iygilikti isterge jeteleytin úsaq-týiekke degen úqypty­lyqty úqtyrghanyna dәn rizamyz.

*   *   *

Sonymen, dialektologiya darabozy, bibliografiya bilgiri, sóz sarapshysy, termin tilekshisi, futbol fanaty, kolleksiya koriyfeyi, kýlki koroli, osy qasiyetterding bәrin bir boyyna jinaqtaghan mening ardaqty ústazym, akademik Shora Sarybaev toqsan jasqa toldy. Ezuinen kýlkisi ketpey, sergek jýrgenining arqasynda osy berekeli beleske sharshamay-shaldyqpay jetti. Búl – ózgeshe ómir sýruding ýlgisi. Toqsannyng túghyrynda nyq túrghan ghalymnyng ghibratty ghúmyry jalghasa bersin dep tileyik! Alla sәtin salsa, ústazym turaly «Ghasyrdan úzaq ghúmyr» degen maqala jazsam degen niyetim bar ekenin nesin jasyrayyn…

Kәrimbek QÚRMANÁLIYEV,

Últtyq Ghylym akademiyasynyng korrespondent mýshesi, filologiya ghylymdarynyng doktory,  professor.

Abai.kz

Derekkóz: egemen.kz