Jer betindegi qazaq halqynyng tútastyghyn oilap janúshyryp jýrgen azamattardyng bir shoghyry Qazaqstan Respublikasynyng ishki ister ministri, polisiya general-leytenanty Qalmúhanbet Núrmúhanbetúly Qasymovqa ashyh hat jazyp, shiyrek ghasyrdan beri sheshimin tappay kele jatqan kóshi-qon mәselesine qatysty ótinish-tilekterin bildirdi. Búndaghy sóz taghy da Atajúrtyna birjola qonys audaryp kelip jatqan qandastarymyzdan sottalmaghany turaly anyqtama súraudy artyq ekendigine sayady. Óitkeni, qytay ókimeti shet memleketterge kóshetin (shyghatyn) azamattary qanday da bir qylmys jasap, zang aldynda jauapqa tartylsa, rúqsat bermeydi. Demek, «arghy betten» «bergi betke» ótip jýrgen etnikalyq qazaqtardyng qytay ókimetining aldynda qylmysy joq degen sóz. Alayda, osy jaytty «soqyr mylqau tanymas tiri jandy» - qazaq ókimetining qúzyrly organdaryn basqaryp otyrghan úlyqtargha týsindiru qiynnyng qiyny boldy. Sebebi, Qalmúhanbet Qasymovtyng vedomostvosynan qaytarylghan jauap ta búrynghy-songhy jauaptardyng izin qaytalap  «...Túraqty túratyn memlekette sottylyghy (sottylyghynyng joqtyghy) turaly qújattyng boluy kózdeledi» degendi aitady. Endi hat pen jauapty qatar oqyp kóreyik:

Qazaqstan Respublikasynyng ishki ister ministri,

Polisiya general-leytenanty

Qalmúhanbet Núrmúhanbetúly Qasymovqa

Qúrmetti Qalmúhanbet Núrmúhanbetúly!

2014 jyly 6 tamyzda ýkimetting keneytilgen otyrysynda Elbasymyz Núrsúltan Ábishúly Nazarbaev: «Syrttaghy otandastarymyzdyng keluine jol ashyp, olardyng el ishinde ornalasuyna jaghday jasauymyz kerek», – dep mәlimdep, Ýkimetke tapsyrma bergen bolatyn.

Shetten oralghan qandastarymyz qarjysyz kelmeytinin eskersek, olar - bir jaghynan adamy kapital, ekinshi jaghynan investisiyalyq kýsh. Onan da manyzdysy - auyldy jerlerde túrghyndary siyrep qalghan soltýstik oblystarymyzdyng kemtigin toltyryp, memleketimizding tútastyghyn, tәuelsizdigin qorghaugha sebepker bolatyn quat.

Alayda, qandastarymyzdyng oraluyna әkimshilik kedergi kóp. Búl, әsirese, Ishki ister ministrligi tarapynan bolyp otyr. Ýkimet qandastarymyzdyng azamattyq aluyna zandyq jaghynan kepildik jasaghanmen, shyn mәninde mýmkin bolmay túrghan jaghy taghy bar. Atap aitqanda, zandyq sipaty anyqtalmaghan qayshy anyqtamalardy talap etip, túraqty tirkeuge túrugha mýmkindik bolmauda. 

Biz óz kýshine engen qúqyqtyq jýieni janghyrtudyng belgili merzimge sozylatyndyghyn jaqsy týsinemiz. Al, әkimshilik kedergilerdi tez arada jonggha tek Ýkimet pen Ishki ister ministrligi qúzyrly. Atalghan kedergiler Qazaqstan Respublikasy Ýkimetining 2012 jylghy 28 nauryzdaghy №362 Qaulysy men 2014 jylghy 19 aqpandaghy №111 qaulysy negizinde songhy jyldarda túraqty túrugha jәne azamattyq aluda óz qandastarymyzgha jasalghan eng basty kedergige ainaldy.

Atalghan qaulylargha sәikes, túraqty túrugha jәne QR azamattyghyna ótinish bergen óz qandastarymyzdan «onyng azamattyghy memleketining jazbasha kelisimi retinde boluy mýmkin ketu paraghy, ne shetelge túraqty túru ýshin shyghugha rúqsatty rastaytyn basqa qújat» jәne «kelgen elinde sottylyghynyng bar boluyn ne joqtyghyn rastaytyn qújatty» talap ete bastaghan bolatyn.

«Kelgen elinde sottylyghynyng bar boluyn ne joqtyghyn rastaytyn qújat» degen anyqtama - artyq anyqtama. Óitkeni, Qytay ókimeti sottalghan adamdargha tólqújat beruge «zang jýzinde tyiym salghan».

 «Onyng azamattyghy memleketining jazbasha kelisimi retinde boluy mýmkin ketu paraghy, ne shetelge túraqty túru ýshin shyghugha rúqsatty rastaytyn basqa qújat» kerek. Búl anyqtamany alu ýshin Qytay tarapy «shetelding azamattyghyn alghandyghy turaly anyqtamany» talap etedi. Búl - eki elding kóshi-qon mәselesinde ýilespey kele jatqan qarama-qayshylyqtyng biri.  Eki ortada qandastarymyz osy sebepten Qazaqstan aumaghynda túraqty tirkeuge túrugha zandyq túrghyda mýmkindik ala almay otyr. Alghan kýnning ózinde zang jýzinde qylmystyq jauapkershilikke deyin aparatyn qayshylyqty mәsele.

Al, kelgen elinen alyp kelgen sol qújatqa sol elding osyndaghy diplomatiyalyq ókildikteri mór basyp maqúldaytyn bolghan. Ashyghyn aitqanda, atalghan eki týrli qújatty әkelu qarapayym oralmandar ýshin is jýzinde mýlde mýmkin emes. Qazaq kóshining jiyrma jyldan asa tarihynda elge oralghan qandastarymyz dәl osynday qoldan qiyndatylghan kedergige kezdesken joq edi. Áriyne,  QR Ýkimetining atalghan qaulylary elimizge syrttan keletin kelimsekterding kóshi-qon aghynynan tuyndaytyn qauip–qaterlerding aldyn alu maqsatynda qabyldanghan dep týsinuge bolady. Biraq, búdan búryn múnday talaptardyng etnikalyq qazaqtargha qatysy joq bolatyn. Jәne búghan deyingi Ýkimet Qaulylarynyng kóbinde mәsele sheteldegi qazaqtargha qatysty bolghan jaghdayda, «etnikalyq qazaq ókilderinen ózge» degen tirkes arnayy qosylatyn. Ókinishke qaray, songhy birneshe jyldyng kóleminde sheteldegi qazaqtar mýddesi kóbinde úmyt qalyp, olardyng qúqyqtyq dәrejesi ózge de sheteldikterding dәrejesine deyin qúldyrap ketti.

Elbasymyz 2011 jyly Dýniyejýzi qazaqtarynyng tórtinshi qúryltayynda «qandastarymyzdyng qújat tapsyruda, tirkeuge túruda, azamattyq aluda kezdesetin týrli kedergilerdi jongdy» qadap tapsyrghan bolatyn. Eng ókinerligi, qazir qazaq kóshinde qalyptasqan kýrdeli jaghday Elbasymyzdyng sol tapsyrmasynyng mýlde oryndalmaghandyghyn kórsetedi.

Tәuelsiz elimizding últtyq qauipsizdigi týptep kelgende memleket qúrushy últtyng óz jerinde  basymdylyghyna tikeley tәueldi ekendigin týbi bir tuysqan eki el: Resey men Ukraina arasyndaghy janjal aiqyn dәleldep berdi. Sol sebepti, shetelderde túratyn óz qandastarymyzdy ózderining birden-bir tәuelsiz otany Qazaqstangha toptau - kezek kýttirmeytin qasiyetti mindet.

Sizderden ótinerimiz:

1. Qazaqstan Respublikasy Ýkimetining 2012 jylghy 28 nauryzdaghy №362 Qaulysy men  2014 jylghy 19 aqpandaghy №111 qaulysy negizinde songhy jyldarda túraqty túrugha jәne azamattyq aluda   qandastarymyzgha jasalghan eng basty kedergi – QR azamattyghyna ótinish bergen qandastarymyzdan talap etetin «onyng azamattyghy memleketining jazbasha kelisimi retinde boluy mýmkin ketu paraghy, ne shetelge túraqty túru ýshin shyghugha rúqsatty rastaytyn basqa qújat» jәne «kelgen elinde sottylyghynyng bar boluyn ne joqtyghyn rastaytyn qújatty» alyp tastaudy;

2. Búghan deyingi Ýkimet Qaulylarynyng kóbinde mәsele sheteldegi qazaqtargha qatysty bolghan jaghdayda, «etnikalyq qazaq ókilderinen ózge» degen tirkes arnayy qosylatyn. Osyny qalpyna keltirudi;

3. Qandastarymyzdyng túraqty tirkeuge túruyna jәne Azamattyq aluyna jenildetilgen tәrtip engizip, 3 ay merzim ishinde Azamattyq alugha zandyq jәne qúqyqtyq mýmkindik berudi;

4. Shet elden oralghan daryndylardy jýieli ornalastyru ýshin arnayy beyimdeu jәne tanystyru ornyn qúrudy Ýkimetten jәne basqa qúzyretti organdardan talap etudi ótinemiz!

Biz kóterip otyrghan osy mәseleler – Preziydentimizding tapsyrmasyn oryndaugha alghy shart әri Ýkimetting manyzdy sheshimi bolmaq.

Qúrmetpen:

Qogham qayretkeri Uzben Qúrmanbay (Múnghúliya)

Jazushy, sazger Erqoja Tilepberdi (Qazaqstan)

Qogham qayretkeri Ómirhan Altyn(Germaniya)

Ónertapqysh, kәsipker Ghalymbek Qyzyrbek (Qytay)

Jurnalist, aqyn Ahmetúly Beysen (Qazaqstan)

Jogharydaghy hat pen ol hatqa baylanysty kelgen jauapqa oray kóshi-qon taqyrybynda qalam suytpay jazyp, últtyq mazmúny tereng mәseleler kóterip jýrgen aqyn, qogham belsendisi Auyt Múqiybek bylay deydi:

Qazaqstan Respublikasynyn

Ishki ister ministrining orynbasary,

general-mayor

E.Z.Túrghymbaevqa

Qúrmetti Erlan Zamanbekúly!

«Qamshy.kz» aqparattyq portalynan (http://qamshy.kz/?p=17996) jurnalist Beysen Ahmetúlynyng qandastarymyzdyng túraqty tirkeuge túruyna basty kedergi bolyp otyrghan EKI QÚJAT turaly Ishki ister ministri Q.Qasymovtyng atyna jazghan hatyna qaytarghan IIM Kóshi-qon polisiyasy departamentining bastyghy E.Sayynovtyng jauabyn oqydym.

Jauap hatta E.Sayynov Elbasy N.Nazarbaevtyng 2014 jyldyng 04 mamyrynda №1026 tapsyrmasymen «Qazaqstan Respublikasynyng keybir zannamalyq aktilerine halyqtyng kóshi-qony jәne júmyspen qamtyluy mәseleleri boyynsha ózgerister men tolyqtyrular engizu turaly» Ýkimette dayyndalghan Zang jobasynyng Mәjilisting qarauyna týskenin aita kelip, búl Jobada da «Qazaqstan Respublikasynyng azamattyghyna qabyldau kezinde memleketti jәne qoghamdyq qauipsizdikti qamtamasyz etu maqsatynda AZAMATTYGhY TIYESILI JÁNE (NEMESE) TÚRAQTY TÚRATYN MEMLEKETINDEGI SOTTYLYGhY (SOTTYLYGhYNYNG JOQTYGhY) TURALY QÚJATTYNG boluy kózdeldi» depti.

Sóitip, «kóship kelushiler 1) adamzatqa qarsy halyqaralyq qúqyqta kózdelgen qylmys jasasa, Qazaqstan Respublikasynyng egemendigi men tәuelsizdigine әdeyi qarsy shyqsa; 2) Qazaqstan Respublikasy aumaghynyng birligi men tútastyghyn búzugha shaqyrsa; 3) últtyq qauipsizdikke, halyqtyng densaulyghyna núqsan keltiretin qúqyqqa qarsy әreketti jýzege asyrsa; 4) últaralyq jәne diny arazdyqty qozdyratyn bolsa, Qazaqstan Respublikasy memlekettik tilining qoldanyluyna qarsy әreket jasasa; 5) terroristik jәne ekstremistik úiymdargha kirgen nemese terroristik әreketi ýshin sottalghan bolsa; 6) halyqaralyq izdeude bolsa, sottyng kýshine engen ýkimi boyynsha jazasyn ótep jýrse, ne sot onyng әreketin erekshe qauipti baukespelik dep tanysa; azamattyqqa qabyldaudan bas tartylady» eken.

Óte dúrys!

Biraq, Sizder osy jerde 1.5 million qandasymyz túratyn kórshi el Qytay Halyq Respublikasynyng «TÓLQÚJAT BERU TÁRTIBIN» eskerdinizder me?!

Esterinizde bolsyn, әdette Qytay azamattarynyng qolynda shetelge shyghatyn TÓLQÚJAT (zagranpasport) bolmaydy. Olar el ishinde tek JEKE BAS KUÁLIKPEN (udostoverenie lichnosti) ghana jýredi. Shetelge shyghugha ótinish bildirgen jaghdayda ghana azamattargha TÓLQÚJAT beriledi. Onyng ózinde, sol shetelge shyghudy ótingen azamat 1) QHR-nyng azamaty emes bolsa; 2) Ózining kim ekendigin dәleldey almasa; 3) Qújat alu barysynda jalghan dokument jasap, alayaqtyq istese; 4) Sottalyp, jazasyn óteude bolsa; 5) Sottyng tolyq sheshimi shyqpaghan isti adamdar bolsa; 6) Qylmystyq iske qatysy bar dep, jauapqa tartylghan kýmәndi adamdar bolsa; 7) Memlekttik qúzyrly mekemelerde qyzmet atqarghan, shetelge shyqqan song memleket qauipsizdigine qater tóndiredi, zor zalal keltiredi dep eseptelse, oghan TÓLQÚJAT mýlde berilmeydi. Shetelge shyghuyna rúqsat joq!

Osylay dep «QYTAY HALYQ RESPUBLIKASY TÓLQÚJAT BERU TÁRTIBININ» 13-tarmaghynda ashyq jazylghan. Atalghan «TÁRTIP» 2007 jyly 29 sәuirde Qytay Halyq respublikasy 10-kezekti Býkil memlekettik Halyq qúryltayy Túraqty komiytetining 21-Joralar mәjilisinde maqúldaghan. №50 búiryqpen bekitilip, QHR Tóraghasynyng qoly qoyylghan. 2008 jyldyng 1 qantarynan bastap atqarylyp keledi.

Sonymen birge, QHR Azamattyq turaly zanynyng 9-tarmaghynda «Shetelge qonystanghan QHR azamaty óz erkimen shetel azamattyghyn qabyldasa, sol kýnnen bastap QHR azamattyghynan avtomatty týrde shyqqan bolyp esepteledi» dep jazylghan. Búl 1980 jyly 10 qyrkýiekte maqúldanghan.

E.Sayynov aitqan, qoldanystaghy «Qazaqstan Respublikasynyng azamattyghy turaly» zanynda kórsetilgen jәne qazir Mәjiliske týsken jana Zang jobasynda kózdelgen «azamattyghy tiyesili jәne (nemese) túraqty túratyn memleketindegi sottylyghy (sottylyghynyng joqtyghy) turaly qújatty» Qytay eli belgilengen «Tәrtibine» say, shetke shyghatyn azamattaryna bermeydi. Ol elding Tólqújat alyp, shetke shyghyp jatqan azamattary jogharydaghy jeti sýzgiden ótken. Qylmysqa qatysy joq azamattar!

Qúrmetti Erlan Zamanbekúly!

Estir qúlaq bolsa, dәl osy mәsele turaly kýni keshege deyin az aitylghan joq (http://abai.kz/post/view?id=2680). Mine, Sizge taghy qaytalap týsindirip otyrmyn.

Tek osy mәsele jóninde ótkende baqanday tórt senator qol qoyyp, Ýkimet basshysy K.Mәsimovtyng atyna hat jazdy (http://kerey.kz/?p=5272).

Mәjilis deputaty J.Ahmetbekovting de Q.Qasymovqa deputattaq saual joldaghanynan habarymyz bar (http://qaznews.kz/zhambyl-axmetbekov.html).

Ýkimetting №111 Qaulysymen 2014 jyldyng 19 aqpanynda bekitilgen «Sheteldikter men azamattyghy joq adamdardy tirkeu jәne olargha Qazaqstan Respublikasynda túraqty túrugha rúqsat beru» memlekettik kórsetiletin qyzmet standartynda aitylghan osy jәne «onyng azamattyghy memleketining jazbasha kelisimi retinde boluy mýmkin ketu paraghy, ne shetelge túraqty túru ýshin shyghugha rúqsatty rastaytyn basqa qújatty» Qytay tarapy bermegendikten, ótken jyldan beri ol elden kelgen neshe jýzdegen qandastarymyz әli kýnge deyin túraqty tirkeuge túra almay qanghyryp jýrgenin BAQ kýn qúrghatpay aityp, jazyp keledi.

«Qandastarymyzgha jol ashuymyz kerek. Qazaqtyng jeri ken. Ornalasamyn degen jerin ózi tandasyn!» dep, búl joly Últ Kóshbasshysy N.Nazarbaevtyng ózi qadap túryp Ýkimetke tapsyrma berdi. «QANDASTARYMYZGhA JOL AShUYMYZ KEREK!» degende, Núrekenning qoldanystaghy Kóshi-qon zany men Ýkimetting №111 Qaulysyndaghy osy kedergilerdi jongdy menzegeni taghy aidan anyq!

Demek, sonyng bәrin bile túryp, Sizderding býirekterinizding býlk etpegenine tang qaldym. Aytynyzshy, taghy da aldaghy zang jobasynda «azamattyghy tiyesili jәne (nemese) túraqty túratyn memleketindegi sottylyghy (sottylyghynyng joqtyghy) turaly qújattyng boluy kózdeldi» degenderinizdi qalay týsinuge bolady?! Sizder ózi kimnin, qay elding Ishki ister ministrligisizder?!

Sonda, Últ Kóshbasshysy Núrsúltan Ábishúly Nazarbaev qandastarymyzgha ne ýshin jol ashyp otyr?! Aldaghy jerde «Memlekettik jәne qoghamdyq qauipsizdikti qamtamasyz etu maqsatynda» ma, әlde basqa niyetpen be?!

2002 jyly Týrkistanda ashylghan Dýniyejýzi qazaqtarynyng ekinshi qúryltayynda shetten kelgen qandastarymyzgha aitqan Preziydentting myna bir sózine qúlaq týrinizshi: «Qazaq halqynyng boyyndaghy últtyq qasiyetterining biri dalalyq kenpeyildilik, aqylgha jýgingen shydam men sabyr bolsa, sizder sol qasiyetterdi kóteru arqyly ózderiniz qazir túryp jatqan elderding sayasy túraqtylyghyna, últaralyq kelisimine óz ýlesterinizdi qosyp jýrsizder dep bilem jәne sol ýshin Sizderge aq alghysymdy aitqym keledi.

Qay jerge barsam da qazaq diasporasy tynyshtyghymyzdy aldy degen sózdi estip kórgen joqpyn. Búl da últtyq dengeydegi estiyarlyqtyng belgisi!» («Qazaq kóshi – qazaqtyng qauymdasuy», 174-bet).

Mysaly, endi Siz maghan songhy bes ne ýsh jyl ishinde «adamzatqa qarsy halyqaralyq qúqyqta kózdelgen qylmys jasaghan, Qazaqstan Respublikasynyng egemendigi men tәuelsizdigine әdeyi qarsy shyqqan» qansha etnikalyq qazaq bar ekenin aityp bere alasyz ba?!

Ekinshi qúryltaydan beri de onshaqty jyl ótti, sol qazaqtar sol «últtyq dengeydegi estiyarlyghynan» biyiktemese, tómendegen joq!

Basqa – basqa, Elbasy Tapsyrmasynyng astaryn týsinbegen midy men my emes, ashyghan airan der edim! Ashyghyn aitayyn, múnday bolghanda, Sizder Qazaqstan Respublikasynyng Túnghysh Preziydenti Núrsúltan Nazarbaevtyng sayasatyna tis-tyrnaqtarynyzben qarsysyzdar! Onyng Tapsyrmasyn qúlaqtarynyzgha ilmeysizder! Qytaydaghy qandastarymyzdy Atajúrtyna mýlde oraltqylarynyz kelmeydi!!!

Áytpese, Q.Qasymov Beysen Ahmetúlynyng hatyn S.Sayynovqa siltemes edi. S.Sayynov mynaday jauap bermes edi ghoy.

Siz jaqsyraq oilanynyz, qúrmetti viyse-ministr myrza!

Bizding talap, aldaghy jerde jana Zang jobasyn maqúldaghanda da, Ýkimetting №111 Qaulysyna ózgeris engizgende de jogharyda aitylghan  «QYTAY HALYQ RESPUBLIKASY TÓLQÚJAT BERU TÁRTIBI» qatang eskerilip, etnikalyq qazaqtardan (onyng ishinde Qytaydan keletin qandastarymyzdan tipti de) búl eki qújat búrynghyday talap etilmeytin bolsyn!

Al, EKI QÚJAT talap etilgen jaghdayda, búl Zanynyzdyng da qúny kók tiyn bolmaq! Kók tiyn!!! Elbasy Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevty jәne jerge qaratasyzdar! Ashyghyn aitayyn, esterinizde bolsyn, oralman aghayyndar da búl qorlyqqa endigiәri tózbeydi!!!

Eskertu: Búl Hattyng kóshirmesi BAQ-qa jiberildi. Maghan S.Sayynovtyng emes, Erlan Zamanbekúly, Sizding óz jauabynyz kerek! Eng jaqsysy, Siz meni jeke qabyldaghanynyz dúrys!

Qúrmetpen,

aqyn Auyt MÚQIYBEK

26.01.2015

Astana

Abai.kz