Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Ádebiyet 10272 0 pikir 28 Qantar, 2015 saghat 13:31

QAZAQ ROMANY QAMQORLYQQA ZÁRU-AQ!

 KÓRKEM SÓZDING KIYESI BAR  

(býgingi kórkem әdebiyetting baghdary qanday?)

 

1.            Jalpy әdebiyet turaly

 

Osynau tylsymy túnghiyq, qanatyn kenge sermegen shygharmashylyq әlemning qúpiya-qaltarysy jayyndaghy oi-tolghamdy jazugha otyrar aldynda az-kem kibirtiktep, qiyalym san-saqqa jýgirip, oigha qalghanym bar. Dәl osy sózdi men jazuym kerek pe edi? Ádebiyet pen shygharmashylyqtyng tamyryn dóp basa biletin tóreshisi demey-aq qoyalyq, eng bolmaghanda qazirgi kezde últ kórkem әdebiyeti qanday dengeyde, onyng shyqqan biyigi qaysy, jiberip alghan olqylyqtary nede, endigi jerde neni basshylyqqa aluy qajet degen salaly-salaly soqtaly mәselelerdi tilge tiyek etu - býgingi aqsaqal-qarasaqaldarymyzgha tiyesili sóz bolsa she! Sonda meniki ne? Ýndemey, tis jarmay qala bersem de eshkim maghan súq sausaghymen núsqap, «әi, osy sen ana ornynda ne bitirip otyrsyn?» dey almas edi-au! Alayda...

Áu basta osy bir kiyeli óner qaqpasyn ashyp kelip qalghan ekenbiz, azdy-kópti kitaptar jazyp, onyng biri oqyrmangha sәl-pәl únap, ekinshi biri sәl-pәl únamay da jatqan bolar, әiteuir osy «ólkege» jat kisi emes ekendigimizdi bayqatu ýshin de eng bolmaghanda bir ret óz ýnindi estirtip, óz sózindi aitugha da bolatyn shyghar. Sóz joq, oidaghy móldiregen tap-taza, tanghy shyqtay sezim qaghazgha týskende dәl sol qalpyn saqtap qala almaydy. Sosyn da seni bireu dúrys qabyldaydy, al endi bireuler  týsine almay (tipti әdeyi týsinbegen bolyp ta) tyrnaq astynan kir izdeydi. Ony bilemiz. Kórip te, estip te jýrmiz. Qalay degenmen de, keybir aldymyzdaghy asqar tau sanap jýrgen aghalar siyaqty ekeu-ekeu bolyp, ne bolmasa óz kóniline jaqpaytyn qaysybir qalamgerge de til bezep, syn sadaghyn kezeu týrindegi aitys-talastargha qaraghanda, rasyn aitayyq, ortaq әngime, salaly sóz, týiin izdeuge sebep bolar tolghamdy sher bolady ghoy deymiz.

Sonymen, jalpy últ әdebiyeti turaly oy tolghaghanda neni basa aitu kerek? Qay mәselege basymdyq bere sóilesek, sóz túshymdy bolmaq?

«Ádebiyet - ardyng isi». Kórkem әdebiyet - tәrbiyeshi! Shaghyn-shaghyn әngimelerden bastap, kólemdi-kólemdi romandargha deyin óz oqyrmanyn qay kezde de әdiletke, әdemilikke, tazalyqqa, batyldyqqa, shynshyldyqqa... tәrbiyeley alghany hәm tәrbiyelep te kele jatqany - dausyz da talassyz aqiqat. Kórkem shygharmany bas qoya qyzygha da qúnygha oqyghan qaysybir úrpaqtyng da keleshekte tasjýrek, tayghanaq, qatygez, imansyz bolyp óskenin óz kózimiz kórgen joq. Qayta, kerisinshe, kitaptaghy әdeby keyipkerlerge (әriyne, jaghymdy, tәrbiyeli, elshil, halyqshyl, shynshyl, t.b.) eliktep, shabyttanyp, qanattanyp túratyn balalardy kórushi ek.

HH ghasyrdyng jasóspirimderi (90-jyldargha deyin) әlem, orys klassikterin bylay qoyghanda, qazaq әdebiyetining iri túlghalary B.Maylindi, I.Jansýgirovti, S.Seyfullindi, M.Áuezovti, S.Múqanovty, Gh.Mýsirepovti, Gh.Mústafindi aldymen oqyp, әr shygharmasyn barynsha jattap alyp, әrkez daulasyp, pikir alysyp jatatyn-dy. Biz de solardyng birimiz. Ózimiz mektep tabaldyryghyn attaghan sonau 60-jyldardyng basynda bizge әdebiyetten sabaq beretin ústazdarymyz әlgi ózimiz esimderin atap ótken kórkem sóz sheberlerin auzynyng suy qúryp әngimelegende «shirkin, sol kisilerdey halyq sózin qaymyqpay aita alatyn qalamger bolar ma edi!» degen balang arman keudede qylang berushi edi. Odan bergi uaqytta sol әdeby sara joldy layyqty jalghaghan S.Shәimerdenov, T.Ahtanov, Á.Núrpeyisov, Q.Amanjolov, T.Jarokov, S.Mәulenov, J.Moldaghaliyev shygharmalaryna qanyqtyq. Taghy da tamsana oqydyq. Búdan keyin T.Aybergenov, Q.Myrzaliyev, M.Maqataev, Q.Ysqaqov, Á.Tarazi, Á.Kekilbaev, M.Maghauiyn, M.Shahanov, D.Isabekov, D.Dosjan, T.Núrmaghambetov, O.Bókey, t.b. aqyn-jaushylardyng kórkem tuyndylaryn jastanyp jatyp oqyghan ekenbiz.

Sekseninshi jyldardyng ayaq sheninde bayaghy «últshyl» aqyn-jazushylar qayta aqtalyp, biz endi J.Aymauytovty, A.Baytúrsynovty, M.Júmabaevty, M.Dulatovty, t.b. tanyp-bilip, olarmen etene tabysqanymyzda qanday quanyp edik! Olardyng kórkem qazynalary jyl aralatyp, qayta-qayta basyldy. Tez-tez tarady. Maqala sonynan maqalalar jariyalandy.

Mine, mektep oqushylary men student jastar ýshin kimdi oqu kerek, qanday shygharmagha basymdyq beru qajet degen ómirlik mәsele sol shaqta ózinen-ózi sheshilip sala bergen-di. Jogharghy oqu oryndarynda qayta aqtalghan «halyq jauy» - últtyng kórnekti aqyn-jazushylaryn keninen tanystyru aldynghy kezekke shyqty. Sol kezenderde jogharghy oqu ornyna baryp, az-kem leksiya oqyp (ghylym kandidaty degen ataghymyz bar), emtihan alugha qatysqan biz de búl sharuany óz kózimizben kórip, kónil quantyp jýretinbiz.

Eng qyzyghy - qay nәrse de óz kezinde, óz kezeninde asa manyzdy bolady eken de, uaqyt óte kele bәri kómeskilene bastaydy eken. Búl ne nәrse? Key-keyde oigha batyp «әi, osynyng bәri de ózimizden-au» degen sezimge shyrmalatyp qala beretin kezderimiz de bar.

1991 jyly qazaq eline tәuelsizdik jetti. Óz erkimiz ózimizge tiyip, erkin ómir sýru baqytyna ie boldyq. Oghan sol shaqta quanbaghan, qalpaghyn aspangha atyp shattanbaghan bir qazaq boldy ma eken?

Tәuelsiz bolu - bar qazaqtyng atam zamannan bergi zarygha kýtken asyl armany edi. Sol jolda últymyzdyng qanshama batyrlary, handary, biyleri, kósemderi men sheshenderi qan tókpedi deysin! Mine, osynday qol jetpes asyl arman bizge ayaq astynan (solay ma ózi?) kele qalghanda, endi bәrin de qaytadan bastaugha tura kelgen-di. Bәrin dep otyrghanymyz – ol ekonomikagha, óndiriske, sharuashylyqqa, t.b. qatysty bolatyn. Sonymen qabat biz ruhaniyatymyzdy da qaytadan janghyrta bastauymyz kerek boldy. Yaghni, әdebiyet, óner salasynda janasha týleu, ózgeshe shabyt shaqyru, aqyl-oydy tәuelsizdik degen senim ruhymen úshtastyru sekildi úlan-ghayyr mindetter alda kýtip túrghan-dy.

Biz tәuelsizdikting saltanat qúruymen qabattasa elimizde preziydenttik basqaru jýiesin de kirgize aldyq. Preziydent degen úghym búghan deyin tek sheteldik memleketterge ghana tәn siyaqty kórinetin. Ony da ýirendik. Oghan da qol jetti. Oghan da negiz qalay aldyq.

1986 jyly jeltoqsanda halqymyzdyng jas ruhyn jerge taptap, biylikke basa-kóktep kelgen (D.Qonaevtyng ornyna) aty-jóni qazaqqa mýlde belgisiz «qayratker» G.Kolbindi de «arqadan qaghyp», qaytadan kelgen jaghyna attandyryp saldyq. Óz preziydentimizdi ózimiz bolyp, barshamyz bas qosa ortagha salyp saylaytyn kýnge de jetippiz. Sol alghashqy preziydent - qazaq balasy N.Nazarbaev bolyp tanyldy.

Ras, elimiz endi-endi ghana tәuelsizdik dәmin tata bastaghan tústa eng alghashqy kezektegi mәsele -ekonomikany kóteru boldy. Ony qazaq preziydenti bir emes, әldeneshe ret aitty da. Qalay desek te, búl baghyt sol kýn biyiginen qaraghanda, óte dúrys jol bolatyn. Eng aldymen - halyq әldenui, toyynuy kerek. El esin jinap, on-solyna qaraytyn halge jetkeni kerek-aq! Biraq...

Osy prosess óte úzap ketti me, joq bolmasa biz ózimiz әuel bastan óte selqospyz ba - ótken 20 jyl ishinde últtyng ruhany әlemi, onyng ishinde әdebiyeti men óneri qaryshtap damydy deuge auzyng barmaydy. Jә, olay da emes bolar, bәlkim, óner men әdebiyet óz jolynan ainymaghan da shyghar, tek biz (óner-әdebiyet ókilderi) ózimizge-ózimiz janashyr bola almadyq, qamqor kónil bildire almadyq, óz qoramyzgha ózimiz iyelik ete almadyq desek, rasynda da shyndyq aulyna jaqynday týsedi ekenbiz!

Nege búlay deymiz?

Onyng sebepteri men saldarlary shash etekten!

Bizde ótken 20 jyl ishinde, әriyne, aitys óneri damydy. Últ aspaptar orkestri men horlar dýniyege keldi. Jekelegen ekilik, ýshtik, tórttik siyaqty talantty әnshiler toby jarysa shyqty. Kýishiler, biyshiler, skripkashylar, qobyzshylar, syrnayshylar shoghyry qalyptasty. Olardyng birqatary óz elimizdi qoyyp, shetelderge de baryp, óner kórsetip jatyr. Álemdik jýldelerdi de qanjyghalaryna baylauda. Búl - quanarlyq is.

Al, biraq kórkem әdebiyet taghdyryna qatysty tap solay kósile sóilep maqtana әngime aita alamyz ba? Álbette, joq. Oghan ne sebep?

Men búl jerde «әdebiyetke mýlde qamqorlyq bolmay jatyr» dep tiyisti ministrlikti syn sadaghyna iliktirip, jaghadan aludan aulaqpyn.

Kitap shyqpay jatyr ma? Joq, shyghady.

Jyl sayyn jýz-jýzdep memlekettik tapsyryspen basylyp shyghyp jatqan proza, poeziya, dramaturgiyalyq kitaptargha (azdy-kópti qalamaqysy da bar) kóz júma qarasaq, ol aqiqatqa qiyanat!

Piesalar jazylmay, qoyylmay jatyr ma? Joq, jazyluda. Qoyylymdar da bar. Biri - akademiyalyq teatrda, al endi biri oblystyq drama teatrlarynda sahnalanyp jatqanyn kóziqaraqty kórermen bek biledi.

Kinossenariyshi joq pa? Kinolar ekrangha shyqpay jatyr ma? Álbette, bar. Bizde kinossenarist te, kinorejisserler de barshylyq. Jylma-jyl kino týsiru isi jandanyp, birte-birte qarqyn alyp kele jatqanday.

Al, sonda ne sebep?

Mine, osy sebep turaly әli kýnge deyin saliqaly sóz qozghamay kele jatqanymyz - aqiqattyng aqiqaty!

Bizdi osy tolghau-maqalany jazugha jetelegen de osy bir kermek oy bolatyn.

Búl turaly endi jeke-jeke toqtala sóz etu kerek.

2.Qazirgi prozanyng hal-kýii

Qazaq eli ózining tәuelsiz bolmysynyng jiyrmasynshy jylyn da artqa tastady. Endi otyzynshy ondyqty aqyryn-aqyryn maydalay bastadyq.

Búl az uaqyt pa, joq әlde kóp uaqyt pa?

Álemdik órkeniyet tilimen sóilesek, әriyne, búl sonshalyq kóp uaqyt emes. Óz damuynyng demokratiyalyq jolyna týsken AQSh memleketi 200 jyldan astam uaqyt adamzatqa kerek dúrys baghyt izdep, әli de jetistiktermen qabat qatelikterge de әlsin-әlsin úrynyp qalyp kele jatyr. Basqa kóptegen elderde de sonday jaghday kózge úryp túrghany shyndyq.

«Tәuelsizdik alghaly beri jiyrma jyldan asyp ketti, nege bizde bәri tap-túinaqtay bolyp týzelip ketpeydi?» dep býirekten siraq shygharushylarmen týpkilikti kelispeytinimiz ras bolsa da, keybir mәselelerde qinala aitugha tiyis jәittar bәribir aldymyzdy kese-kóldenendey beredi. Ol ne?

Taghy da ruhaniyatqa bet búra sóz sabaqtau kerek. Onyng ishinde, әsirese kórkem әdebiyet jayy erekshe oryn aluy tiyis dep oilaymyz.

Ánebir jyldary (kenestik kezendi aitamyz) baspa arqyly bir kitap shygha qalsa (ne proza, ne poeziya) dereu әdeby ortada talqygha týsip, onyng óz baghasy, óz baghasy bolghanda shyn baghasy berilip jatatyn. Myqtyny myqty, osaldy osal deytinbiz. Osy joldar avtory student kezinde-aq әdeby syngha aralasyp (marqúm S.Áshimbaevtyng yqpaly) birqatar әdeby kitaptargha syny pikirler jazghan bolatyn. Sol synalghan avtorlar syn jazghan kisige әkirendep, auyr sóz aityp, ne tayaq ala jýgirgenin de estimeppiz. Áriyne, kelispeytin jerleri bolsa, ony talqygha salatyn edik. Keyde ekeuara otyryp, al keyde gazet arqyly degendey...

Býgin she?

Shyghyp jatqan kitap kóp. Proza da, poeziya da, tipti dramalyq shygharmalar jinaqtary da jeterlik. Áytkenmen, solardyng birde-biri turaly tolymdy sóz, tolayym pikir estimeymiz. Qashan kórseng de óz kitabyn ózi arqalap, ózgege taratyp, ózi satyp, sodan song ózin-ózi maqtaghan-nasihattaghan avtorlar...

Ózin-ózi maqtau degennen shyghady, jalpy jazylghan enbekting tiyisti baghasy der kezinde berilmese (meyli maqtap, meyli dattap), onda osynday kónilge kirbing týsirer kelensiz kórinister men qúbylystar birte-birte qasattalghan qarday bolyp ýiile berui әbden yqtimal.

Biz búl oiymyzdy býgin ghana aityp otyrghan joqpyz. Reti kelgende aityp ta, jazyp ta kelemiz.

Aytalyq, osydan 2-3 jyl búryn tәuelsizdigimizge 20 jyl tolghanda «biz әdebiyetimizding de 20 jyldyghyn jan-jaqty talqylap-týiindeuimiz kerek qoy» dep maqala jazyp edik. Oghan ýn qosqan eshkim de bolmady (birdi-ekili telefon shalghan aghalardy-dostardy eseptemegende).

Sol maqalany biz «Ádebiyet jәne mentaliytet» dep atap edik, maqalanyng yqshamdalghan  núsqasy «Ayqyn» gazetinde jariyalanghan-dy.

                                                           ***

Mine, bayqap otyrsanyzdar, әdebiyet ainalasynda siz ben biz sóz etetin әngime barshylyq siyaqty.

Qazaq әdebiyetining janrlarynyng bәrin birdey týp-týgel taldap, tiyisti oy aitu bizding qolymyzdan kele bermes. Tek proza salasy boyynsha (ózim sol baghytta enbek etetindikten) az-kem oy bólisuge bolatynday. Osy kýni últ әdebiyetinde әngime-povestermen qabat roman janry da kýrt damyp kele jatyr. Biraq qazirgi romandardy keshegi M.Áuezovting «Abay joly», Gh.Mýsirepovtyng «Oyanghan ólke», Á.Núrpeyisovtyng «Qan men ter» sekildi sýiekti shygharmalarymen әste salystyrugha bolmaydy. Tipti ony aitasyz, odan bergi kezenderde jazylghan Á.Kekilbaevtyng «Ýrker», «Elen-alan», M.Maghauinnyng «Alasapyran», Q.Júmadilovtyng «Songhy kósh» romandarymen de salystyra almaysyz. A.Mekebaevtyng «Qúpiya qoyma», S.Elubaevtyng «Aqboz ýi», A.Smayyldyng «Tamúqtan kelgen adam», t.b. romandarymen de jarystyra sóz etuge bolmaytynday. Búl rette men keybir izbasar inilerim qayta-qayta aityp ta, jazyp ta jýrgendey «jana zamannyng romany da janasha jazylu kerek» degen pikirine az-kem da bolsa qosylu lәzim. Nege? Óitkeni, onday ýrdis әlem әdebiyetinde de osy kezderi barynsha bayqalyp otyr. Aytalyq, býgingi roman kólem jaghynan óte qysqa jazylsa deydi. Ary ketkende 200 betten aspasa degen niyet-tilek te bar. Kim biledi, ol da uaqyt talaby shyghar. Dey túrsaq ta, roman eng auyr, eng kýrdeli janr bolghandyqtan da, onyng kólemi qansha qysqa bolsa da, kóterer jýgi jenildep ketpegeni abzal. Eger әrbir jas qalamger shaghyn roman jazam dep janr ereksheligin aqsatsa, jýgin jenildetip jiberse, odan útarymyz shamaly.

Biz býgingi kýnning romandary turaly nege eshkim ýndemeydi degen oigha alandap, osydan eki jyl búryn әdebiyetimizding abyz-aqsaqaly Á.Núrpeyisovke «Qazaq romany qamqorlyqqa zәru-aq» degen ashyq hat joldaghanbyz. Ony «Egemen Qazaqstangha» jariyalatayyq degende, gazet basshylyghy aqyldasa kele, «aqsaqal jazushygha jiberip kóreyik, ol kisi ne der eken» dep sheshken-di. Biraq, nege ekeni belgisiz, sol ashyq hat jauapsyz qalyp qoydy. Sebebin ózim de bilmeymin. Sonyna týsip, izdegen de emespin.

Endi býgin kópshilik oqyrmandar da bile otyrghany jón ghoy degen niyetpen, qaytadan sol ashyq hatty úsyna ketsem deymin.

                                                           ***

                               QAZAQ ROMANY QAMQORLYQQA ZÁRU-AQ!

(Últ әdebiyetining abyzy Á.Núrpeyisovke hat!)

Ardaqty Ábe!

Siz HH ghasyr men HHI ghasyr arasyn jalghap túrghan qazaq әdebiyetining altyn kópiri ispetti qalamgersiz. Sizding kórgeniniz de, týigeniniz de, tipti әdebiyet әleminde jasaghan erlikteriniz de bir kisining basyna jetip-artylarlyq. Ádebiyet aldyndaghy shynayy adaldyq bayqatqan keybir is-әreketteriniz osy kýni anyz әngimege ainalyp bara jatyr. San emes, sapa turaly kóbirek oilap, bir jazghanynyzdy әldeneshe ret qarap, әldeqashan oqyrmannyng kózayymyna ainalyp hәm ystyq yqylasyna bólenip ýlgerse de, sol shygharmany talay ret jóndegeninizding ózi nege túrady! Býkil ghúmyrynyzdy (endi Alla-Taghala ómir berse, jaqynda toqsangha da kelesiz) «Qan men ter» men «Songhy paryz» sekildi soqtaly-soqtaly eki romangha arnap, sol romandardy oqtyn-oqtyn jóndey beru men qayta-qayta ýstinen qarau, әriyne, asa rahatty júmys emes. Ol tipti kisini birjola jalyqtyryp ta jiberui bek mýmkin. Biraq siz jalyqqan emessiz, Ábe!

Eng negizgisi - siz qara sózden qamshy óre bilgen keshegi qazaq әdebiyetining ýlken-ýlken alyptaryn kórdiniz. Solarmen emen-jarqyn aralasyp, erkin sóilesip, olardyng ýlgi-ónegesin hәm taghlymdy tirligin kórgensiz. Búl - bile bilgenge bagha jetpes ýlken mektep. Jasy búl kýnde eluden asyp, alpysqa iyek arta bastaghan mening zamandastarymnyng da birqatary sol әdebiyet alyptarynyng keybirin óz kózimen kórdi desek te, ol aralasu men sizding aralasudyng arasy jer men kóktey. Siz olarmen syrlasa aldynyz, oi-pikir bólise aldynyz. Búl, taghy da aitamyz, kónermes qúndy qazyna. Átten, sol kezdesuler, sol syrlasular hәm sol әserler jayly osy kýnge deyin tolymdy eshtene jazbay kele jatqanynyzgha tang qalam! Sonyng bәrin ishte qalay saqtap kelesiz, agha?

Sózding qysqasy - men býgin aldymda qanshama qarymy mol qalamger aghalarym (keybirimen emin-erkin aralasyp, sóilesip jýrsem de) bola túra, qadirli Ábe, tikeley sizge ashyq hat joldaudy jón sanadym. Biraq búl hat óz jayymdy kýittegen jeke bastyng mәselesi emes, nemese anany-mynany aityp uaqyt alu da emes, búl ashyq-hat jalpy býgingi últ әdebiyetine qamqorlyq hәm qazirgi romandardyng taghdyry haqynda bolmaq.

* * *

Qadirli Ábe!

Qazaq últy әu bastan bir-birine qamqor, bir-birine janashyr jәne bir-birine tirek bolyp, әlimsaqtan beri niyettes, tilektes, múrattas tirlikti tandaghan el bolatyn. Batyryna bar júrty, biyine barsha halqy qalqan bolugha, sypsyng sózden saqtandyrugha hәm óz biyiginen tómendetpeuge әzir túrushy edi. Ásirese, aqyndary men shayyrlaryna zor qúrmet kórsetip, olardy tóbesine kóterushi edi. Abylay han túsyndaghy Búhar jyrau - sol kósegeli kóp ónegening jarqyn bir kórinisi deuge әbden bolady.

Beride búl ónegeli dәstýr taghy da jalghasyn tapty. HH ghasyr basyndaghy qazaq qayratker-qalamgerler de ózining ortasynan shyqqan sóz zergerlerine shama-sharqy jetkenshe qamqorlyq kórsetip baqty. Aytalyq, Nәzir Tóreqúlov ózi memleket qyzmetinde (Týratkom tóraghasy) otyryp-aq, úly Abaydyng bir tomdyq ólender jinaghyn shygharugha (1922 j.) yqpal etse, taghy bir qayratker azamat Súltanbek Qojanov (Kraykom hatshysy) Maghjan aqynnyng ólender jinaghyna (1923 jý) ózi alghysóz jazyp, baspa arqyly bastyrdy.

Osy tústa Alashtyng ardaqty úldary, últjandy azamattar Á.Bókeyhanov, J.Aymauytov, M.Dulatov, A.Baytúrsynovtar da qazaqtyng arghy-bergi ómirindegi hissa-dastandargha qamqor bolyp, Abaydyng túsyndaghy barsha aqyn-shayyrlardy әuelete kóterdi. Olargha layyqty bagha berilip, ózgeshe qúrmet kórsetilgeni jón ekendigin sózimen de, jazghan maqalalarymen de shegeledi. Bir ghana S.Sәduaqasovtyng ózi 20-jyldary últ әdebiyeti, últ teatry tónireginde qanshama maqalalar jazdy. Sóz retinde aita ketelik, bolashaq ýlken qalamger M.Áuezovti alghash baghalaushy da – osy S.Sәduaqasov edi ghoy.

Ayta bersek, mysaldar óte kóp.

Soghys jyldarynda el ýkimetin basqarghan últjandy azamat Núrtas Ondasynov M.Áuezovting «Abay» romanynyng alghashqy kitabyn 1944 jyly Mәskeuge hat joldap, Stalindik syilyqqa úsyndy. Búl - ýlken ónegeli is emes pe?! Kórgendi elding kósegeli sharuasy emes pe?!

Býgingi memleket qayratkerleri arasynda (IY.Tasmaghambetov, B.Saparbaev, M.Qúl-Múhammedti aitpaghanda) nege osynday ystyq yqylas bayqala bermeydi eken, a? Búl nening kórinisi? Sonda HHI ghasyrda әdebiyet pen ónerding qúny týsip ketti me? Ol júrtshylyq aldyndaghy óz mindetin (ruhany tәrbiye, morali, t.b.) óteuden mýlde qalyp bara jatqany ma?

Jә, әdebiyet pen óner ókilderine qazaqta tek memleket, qogham qayratkerleri qamqor bolyp qana qoyghan joq, búl salagha eng әuelgi janashyr - әdebiyetshilerding ózi.

1942 jyly, Úly Otan soghysy qyzyp túrghan shaqta, joghary jaqtan tek batyrlyqty, erlikti nasihattaytyn kitaptar basu kerek dep qatang núsqau bola túra, Ortalyq baspanyng bas redaktory Beysenbay Kenjebaev M.Áuezovting ótken tarihty hәm qazaq baylarynyng ómirin keninen surettegen «Abay» romanynyng alghashqy kitabyn ýn-týnsiz shygharyp jiberdi. Sol ýshin, әriyne, artynan Ortalyq partiya komiytetinen onbay «tayaq» jeydi. Ol endi basqa әngime. Siz búl oqighany óte jaqsy bilesiz, sondyqtan da búny kóp tәptishtep aityp jatqym da joq. 

Qazaq qalamgerlerining tudyrghan kórkem dýniyelerine qamqorlyq búryn esh ýzilgen emes, ol tipti HH ghasyrdyng ekinshi jartysynda da keneyip, órken jaya týsti. «Uaqytym az, aqy tólemeydi» degen syltaudy  qalamger aghalardan tipti estimeytin de edik. Agha buynnyng әdebiyetke degen yqylasy erekshe bolatyn-dy.

Siz eluinshi jyldary «Qan men terdin» alghashqy kitabyn jazyp bolghan song M.Áuezovke úsynyp, pikir súraghanynyzdy býgingi úrpaq jaqsy biledi. Múhang ony erinbey oqyp shyghyp, baspagha «basugha bolady» dep belgi soghyp jibergeni de shyndyq. Sol shaqta M.Áuezovting qoly mýlde bos edi, tek kitap oqyp otyratyn edi desek, búl artyq sóz bolady. M.Áuezov te sol kezde әri ústaz, әri deputat, әri әrtýrli qoghamdyq kenesterding mýshesi bolghan joq pa? Demek, uaqyty da ólsheuli edi. Sóite túra, ol kisi tek ataghy shyqqan aqyn-jazushylardy ghana emes, esimi endi-endi ghana biline bastaghan qalamger inilerine de (1961 jylghy sóilegen sózin aitamyz) aq tilek aityp, aq jol tileudi esten shygharghan joq. Tipti ol kisi tek qazaq әdebiyetimen ghana shektelip qalmady, Orta Aziya kólemindegi qalamgerlerge de qamqor boldy. R.Gamzatov, M.Kәrim, Sh.Aytmatov, Q.Kuliyev, M.Jәliyl, t.b. sekildi soqtaly qalamgerler M.Áuezovting aghalyq yqylasyna molynan bólendi.

Osy iygi dәstýr ghasyr ayaghyna qaray ýzildi emes, úzardy; joghaldy emes, jalghasty; toqtady emes, tamyrlady.

HH ghasyrdyng 80-jyldarynda Gh.Mýsirepov til tazalyghy hәm búl saladaghy qazaq qalamgerlerining mindeti jóninde keninen tolghap sóz etti. Jazushylar Odaghynyng kezekti plenumynda qayran Ghabeng eki jarym saghat boyy tógile sóilegenin kim úmytady?! Sol sózinde últtyq mýdde, qazaqy namys... bәri de tilge tiyek boldy. Al, taghy bir maqalasynda әr týrli jastaghy kóptegen jazushylardy mysalgha alyp, jetken jetistikterin atap aitty. Bilikti kisining dualy auzymen sol kezdegi jas jazushy Oralhan Bókeyding aty dýrkiredi («Avgiyding at qorasynan bastasaq...» degen maqalasyna sýienip aityp otyrmyn.) Jas jazushy A.Sýleymenovting «Besin» degen túnghysh kitabyna arnayy maqala jazghany óz aldyna bólek әngime («Kitap aty - «Besin», avtory - Asqar...»)

Ataqty aqynymyz Á.Tәjibaev ta jas Múqaghalidy tez tanyp, onyng ýlken aqyn bolatynyna senimmen qaraghany ras. Basynan syipap, aghalyq ystyq yqylas sezdirgeni de shyndyq.

Tipti sizding de, ardaqty Ábe, bir kezderi qazaq әdebiyetinde jarq etip kóringen jigitterge jiti kóz salyp, qamqor bolugha úmtylys jasaghanynyzdy biz úmytsaq ta,  tarih úmyttyrmaydy. «Júldyz» jurnalynda bas redaktor bolghan kezinizde jeke bir nómirin jastar shygharmashalyghyna arnaghanynyz-bir erlik! (Áriyne, sol «erliginiz» ýshin júmystan quylyp ta kettiniz) Onymen qoymay, qara sózding has sheberi Asqar Sýleymenov jayly maqala jazdynyz («O moem mladshem druge po peru»). Ol ghana emes, Oralhan Bókeyge, Marat Qabanbaygha ong kózqaraspen qarap, olar dýniyeden ótken song da otbasyna qamqorlyq kórsetip baqtynyz.

Oralhan Bókey esimi atalghanda eriksiz eske týsedi, osy bir asa talantty jazushyny tez tanyp, qamqor qolyn sozghandardyng biri - Sherhan agha Múrtaza edi ghoy. Sher-agha tek Oralhangha ghana emes, talay-talay qalamy jýrdek jigitterge qolúshyn berdi, talabyna qanat bitirdi. Ony aityp otyru lәzim.

Ár-әr jyldarda gazet-jurnaldardy basqarghan S.Berdiqúlov, Q.Múhamedjanov, J.Altaybaev, Q.Naymanbaev, N.Orazbekov, M.Maghauiyn, B.Qydyrbekúly, S.Bayjanov, T.Ábdik, t.b. aghalarymyz da qolynan kelgen jaqsylyghyn aqyn-jazushylardan ayaghan joq. Búny býkil el biledi.

Ayta bersek, әriyne, HH ghasyrdan jetken múnday janashyr niyetti jaqsy ýrdister jeterlik. Aty atalmay qalghan agha buyn aqyn-jazushylardan keshirim súray otyryp, endi әngime arnasyn negizgi baghytqa búrghym keledi.

* * *

Men osydan biraz uaqyt búryn «Ádebiyet jәne mentaliytet» degen taqyryppen әriptesterge oisalu maqalasyn jazdym. Sol maqalada osy sizge aitqaly otyrghan jәitterding birqataryn qozghaghan bolatynmyn. Onyng yqshamdalghan núsqasy «Ayqyn» gazetinde jariyalandy. Alayda, ony oqyghan (kóbisi oqymady-au deymin) birli-jarym qalamgerler mening ózime telefon shalyp, «oyyng dúrys eken» dep, qoldau sózin bildirdi. «Biz de oy qosyp, birnene jazuymyz kerek edi» degen boldy. Odan әrige barghan joq.

Jalpy biz, qazaqtar, osy kýni ne nәrsege de selqos (aqsha tabudan basqasy) bolyp bara jatqan últ siyaqtymyz. Sonyng ishinde, әsirese, ruhaniyat salasy mýlde aqsap otyr desek, esh qatelespesek kerek. Ras, kino salasyn sóz etsen, «oybay, biz az kino shygharyp jatqan joqpyz» dep ol salanyng basshylary baybalam salady. Teatr tónireginde sóz bastalsa, taghy da sol baybalam. Ádebiyet jayy da sol qaraylas.

Sonda әlgindey aibaraq baybalamnyng artynda shyndyq bar bolsa, qazaq óneri men әdebiyeti osy kýni nege aspangha әuelep, barynsha sharyqtap óspeydi? Nege biz ótken jiyrma jyl ishinde orys elin qoyyp, әlemdik órkeniyetke úmtylmadyq? Nege óz ornymyzdy әlemdik dengeyden izdemedik?

Auyzdy qu shóppen sýrtuden aulaqpyn. Kino týsirilip jatyr, teatrlarda spektaklider qoyylyp jatyr. Jylma-jyl memlekettik tapsyryspen әdebiy-kitaptar da basyluda. Sonda ne jetpeydi?

Ary oilap, beri oilap toqtaghanym: bizde osy óner men әdebiyetke degen ystyq yqylas pen inkәr kónil jetispey jatyr ma deymin. Bylaysha aitqanda, ózimizge ózimizding janymyz ashymaytyn bolyp bara jatqanday. Kórkemóner men әdebiyet jalpy halyqtiki desek te, onyng shyn janashyry - әdebiyetshilerding ózi bolyp qala bermek. Óitkeni, asyldy - jasyqtan, aqty - qaradan, jaqsyny -jamannan ajyrata alatyn sol kәsiby әdebiyetshilerding tap ózi ghoy. Demek, býgingi kýni últtyq ónerimiz ben әdebiyetimiz kólenkede qalyp otyrsa, oghan eng birinshi kinәli – ol bizbiz! Ózimizge ózimizding janymyz ashymaghandyq! Búny basqasha aitu esh mýmkin emes.

Qysqasy, HHI ghasyrda biz tym toqmeyilsip, kórkem әdebiyetke óte yqylassyz bolyp bara jatqandaymyz.

* * *

Ábe!

Endi hat jazugha sebep bolghan mәselege tikeley at basyn búrar bolsam, meni osy kýni әsirese qatty alandatatyny - býgingi qazaq romanynyng hal-jaghdayy men taghdyry.

Siz bilesiz be, últtyq prozamyz songhy jiyrma jylda eluge tarta jana romandarmen (hikayattar, әngime-novellalardy aitpaghanda) tolyqty. Sonyng jartysyna juyghy jas buynnyng enshisinde. Tegeurindi jas tolqynnyng әdebiyetke salghan oljasyn qalay býrkemelesek te, qomaqty bolyp kózge úryp túr.

Áriyne, agha buyn aqyn-jazushylarymyz búl kezende alansyz ýnsiz qaldy deuden aulaqpyz. Ras, әrkim hal-qaderinshe júmys istep, kitap shygharuda. Kórkem dýniyelerin jariyalatyp ta jatyr.

Aty әldeqashan halyqqa tanylyp, әdebiyetten óz ornyn oiyp alghan agha-apalarymyzgha biz qayta oralyp bagha beruden aulaqpyz. Tek eske sala ketip jatqanymyz bolmasa...

Býgingi roman, Ábe, keshegi sizder jazghan ne trilogiya, ne dilogiya siyaqty tym kólemdi emes, óte shaghyn әri jinaqy. Onyng kólemi әri ketse 200 bet, beri ketse jýz betten sәl-aq asatyn boldy. Biraq kórkemdikting negizgi ólshemi - kólem emes ekenin siz de talay aitqansyz, biz de qostaymyz.

Jalpy, osy kólem turaly sóz qozghaghan ekenbiz, endeshe nege barlyq uaqytta roman qalyng kitap bolsa ghana kónilge de, oigha da qomaqty bolyp kórinedi eken? Búl, ainalyp kelgende, qate týsinikke әkelip soqtyruy bek mýmkin. Bizding zaman - eng qysqa roman (әriyne, kórkemdigin joghaltpay) jaza biluge mashyqtanu zamany ekenin endi moyyndamasqa shama joq.

Taghy da qosarymyz - HH ghasyrdyng 80-jyldaryna qaray japon jazushylary (y.Misima, K.Abe, K.Oe.t.b.) eng qysqa roman jazuda әlemdi auzyna qaratty emes pe?! Solar birdeneni bilgen de bolar-au!

Jaraydy, búl kólem turaly az-kem sheginis sózimiz delik.

Sonymen, songhy 20 jyl ishinde «Jarmaq», «Belasqan», «Ayaz biy», «Ruhtar jerden ketpeydi», «Tamúqtan kelgen adam», «Ór Altay...», «Ay qaranghysy», «Jelqayyq», «Tanjaryq», «Án salugha әli erte», «Týrmedegi beykýnәlar», «Tal týs», «Oyanghan úrpaq» «Kýlki men kóz jasy», «Noqtaly arman», «Adam-ayuan», «Úyalastar», «Gýlder men kitaptar», «Kókózek», «Múnar, múnar, múnara», t.b. (biz bәrin týp-týgel tize alghan joqpyz jәne avtorlaryn atap jatpadyq) sekildi kóptegen romandar jaryqqa shyqty. Onyng úzyn-sany eluge jetip jyghylatynyn jana aittyq. Osy romandar jayly, ókinishke qaray, maqala arasynda az-kem toqtalghany bolmasa, tipti tolyqqandy sóz etip jatqan eshkim joq. Prozanyng eng biyik shyny - roman desek, onday dýnie jaryqqa shyqqan eken, ony mýlde eleusiz qaldyru qiyanat qoy. Ádebiyetke de, jazushygha da! Onyng ýstine, biz tek romannyng atyn ghana atap otyrghanday, búl tuyndylar endi últtyng ruhany qazynasyna ainalghan joq pa?!

Qazaq romanyn bólip alyp tilge tiyek etkende, aitqymyz kelgeni ne?

Eng aldymen, biz býgingi qazaq romanyna asa talghammen qarap, kórkemdik ara-jigin ajyratugha úmtylys jasaugha tiyispiz. «Qazaqtyng jýz romany» degen seriya bastaghan ekenbiz, endeshe oiymyzgha ne kelse, sony basyp shyghara beru - ózimizge de, әdebiyetke de úyat is. Talgham, taghy da talgham kerek. Tarazy, taghy da tarazy kerek.

Áuelgi olqylyq - әdeby kitaptardyng tirajynyng óte azdyghy. (Múny az aityp jýrgen joqpyz). Myn, ne eki myng kitap kimge jetedi? Demek, biz óz oqyrmandarymyzgha ózimiz sanaly týrde kitapty molynan jetkizuge talpynbay otyrmyz. Sóite túra, oqyrman azayyp ketti deymiz.

Taghy bir olqylyq - osy romandardy tandap, elep-ekshep alyp, ózge halyqtargha molynan tanystyrudy eshkim de oilastyratyn emes. Orys ne basqa shetel tiline audartu da, shyghartu da - avtordyng óz mindeti siyaqty kórushilik sanamyzgha әbden sinip ketti. Búl - asa tәuir tendensiya emes!

Sosynghy olqylyq – býgingi uaqyt kompiuterding әbden damyghan kezeni boldy. Solay bola túra shetelderdegi siyaqty bizde de jaqsy shygharmalardy kompiuterge engizip, әlem oqyrmandary oqy alatyn jaghdaygha jetkizudi túraqty jýrgizudi oilastyrmay otyrmyz. Eger qolgha alsaq, әli de jetkilikti dәrejede emes.

Osynyng bәri de jeke-jeke taldap sóz etuge ózinen-ózi súranyp túrghan joq pa!

                                                                * * *

Qadirli Ábe!

Siz óte jaqsy bilesiz, últ әdebiyetin әlemge tanytu ýshin eng aldymen keregi - jaqsy audarma. Bizde ýzdik shygharmalar bar bolghanymen ony ýzdik audara alatyn audarmashy joq deuge bolady.

Jaqsy romandy (әriyne, әngime-hikayattardy da), taghy da aitamyz, óz dengeyinde audaryp, shetel tilderine tezirek jariyalatpayynsha, bizding әdebiyet kenjelep qala bermek. Onda biz qazirgi jahandanu kezeninde jútylyp ta ketuimiz ghajap emes.

El ziyalylary aqyn-jazushylarymyzgha qamqor bolu arqyly eng sonynda últ әdebiyetin aspangha әueletetinin, әlemge tanytatynyn úmytpaghany abzal edi. Ókinishke qaray, taghy da qazaqy minezge salyp, jer-jerge bólinip, tanbalap, «anau kim, mynau kim» deuden sharshaytyn týrimiz joq. Osynymyz dúrys pa? Osyghan tosqauyl sózdi eng aldymen abyz-aqsaqaldarymyz aitqany jón bolmas pa edi?

Kórkemdik әlem jalpaqshesheylik pen kónilshektikti jaratpaytynyn óziniz de bilesiz. Býgin nashardy nashar demesek, myqtyny myqty demesek-týbi opynamyz. Ózimiz opynamyz!

Taghy eskererligi - aldaghy uaqytta kórkem dýniyelerding elektrondyq núsqalary payda bolmaqshy. Ony kompiuterge salyp, әlemge pash etetin de kýn tuyp keledi. Yaghni, qazirgi zaman «internet-jurnalistika» sekildi «internet-әdebiyet» (internet-roman, internet-poema, internet-drama, t.b.) bolyp jana formagha auysyp bara jatyr. Búl - zamana talaby, uaqyttyng baghyty. Mine, sol kezde taghy da ortaqol dýniyeler algha ozyp, talantty tuyndylar shetke yghyssa - odan últ әdebiyeti ne útady?

Sosynghy bir eske salarlyghy - kimning shygharmasyn basqa tilge audarsaq ta, eng aldymen kórkemdikti oilayyqshy; búl jerde taghy da kózjúmbaylyq jasap, barmaq basty, kóz qysty әreket algha shyqsa, ruhany qasiret sonda bolady!

Shyn әdebiyetti shyn әdebiyetshi ghana tereng týsinedi. Ózimizdi de, oqyrmandy da aldap, kózboyaushylyq jasaudy dogharu kerek. Toqtatu qajet!

Qysqasy, býgingi qazaq prozasy dualy auyzdan shyghatyn danghyl sózdi hәm danghayyr baghalaudy ansap otyrghany aqiqat! Onyng uaqyty keldi. Biz sony bayqaghandaymyz. Romandy taldap oqu men shyn bagha beruding býgingi tetigi qaysy? Kórkem әdebiyetke degen yntasy zor әdebiyetshi-synshy az ba, kóp pe? Jaqsy audarmashyny qalay tәrbiyelep-qalyptastyra alamyz? Olargha enbegine qaray aqy tóleu mәselesi qalay sheshilgeni jón? Joly qaysy?

Shyn talantqa qiyanat bolmauy ýshin qalay etken dúrys? Búdan bylay qaytpek kerek?

Osynyng bәri de bizdi qatty alandata bastady. Alang kónilding jan shyrylyn Sizge aitpaghanda, kimge aitamyz?

Siz qalay oilaysyz, Ábe?!

 

Asa qúrmetpen, 

Astanadan hat joldaushy

qalamdas ininiz -                                                                

Joltay Júmat

 

tamyz, 2011 jyl.

(Jalghasy bar)

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1491
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3258
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5562