Júma, 22 Qarasha 2024
«Soqyr» Femida 6104 7 pikir 30 Nauryz, 2017 saghat 12:40

Asanovtyng úrlyq-qarlyqsyz qalada túrghysy keledi...

Basqa, basqa Qazaqstandaghy úrlyqtan Bas prokuror Jaqyp Asanovtyng ózi azar da bezer bolyp, qashyp otyr. Ol qazir qylmystan ada, úrlap-jyrlamaytyn qalany qiyaldap, utopiyalyq iydeyanyng sonynda jýr.

Qúqyqtyq tәrtipting saqtaluy men qylmysqa qarsy kýresti Zanmen qamatamasyz etuge arnalghan Ýilestirushiler kenesining Astanada ótken jiynynda Jaqyp Qajmanúly:

  • Memleketting aldygha qoyghan mәselesi, bizding mindetimiz – eshkim eshtene úrlamaytyn orta qalyptastyru. Eger sonday ortany jasay alatyn bolsaq, bir ónirge, isi ilgeri basyp túrghan bir audangha, әlde bir oblysqa bәrimiz baryp túrayyq ta, sol jerde úrlyq-qarlyqsyz ómir sýrip kóreyik. Sodan keyin ózgelerge ónege kóresetimiz. Sóiteyik, jymqyryp-qymqyrmaytyn oblysty tandap alayyq, úrlyqpen solay kýreseyik, - dedi.

Áriyne, biz búl jerde Bas prokurordyng sózin dәlme-dәl kóshirip alyp berip otyrghan joqpyz, biraq, shamamen – osy. Qysqasy, Asanovtyng armany – úrlyqsyz qala, әldebir eldi-meken. El ishi. Bayqaghan shygharsyz, qylymysty isterding qylkenirdeginen alugha tiyis qúzyretti organnyng basshysy da qajyghan, sharshaghan siyaqty. Ne nәrseden? Áriyne, Qazaqstandaghy jemqorlyqtan, jeng úshynan jalghasqan qulyq-súmdyqtan, korrupsiyadan... Alayda, Asanov armandap otyrghan audan, ia, oblys ortalyghy Qazaqstannan tabyla qoyar ma eken? Áy, qaydam...

Eske týsedi. Bayaghyda aghayyndy eki shal bolypty. Eki shaldyng da kempiri ana dýniyege ózderinen búryn attanyp ketip, ekeui bir kelinning qolyna qarap qalypty. Kelin shyraq bylayynsha aqkónil, qoly ashyq, dastarhany keng adam eken. Qarttardyng qarnyn ashyryp, ózegin taldyrmapty. Ózi de tamaqty nyqtap ishetin bolsa kerek. Tamaqty nyqtap ishkennen keyin be, kelini bar bolghyr otyrsa da, túrsa da jel jibere beredi eken. Kelinning sol qylyghyn syrtynan sógip eki shal:

  • Qarakeney, a, Qarakeney, qayda baryp jatamyz? Tamnyng tóbesine baryp jatamyz ba, әlde, taudyng basyna baryp jatamyz ba? Kelinjan otyrsa da «tyrq», túrsa da «tyrq», - dep kýnkildesetin  kórinedi.

Sol eki shal aitpaqshy, Qazaqstannyng qay týkpirine barsanyz da jelindep alghan jemqorlyq aranday auzyn ashyp túr.  Osynday jaghdaydaghy elden Asanov myrza qanday qayyrymdy orta izdep jýrgenin týsinuding ózi qiyn. Alayda ol jemqorlyq deytin jegiqúrttyng  qúqyqtyq sauatsyzdyqtan da shyghyp jatqanyn anghartyp:

  • Biz halyqtyng zang oryndarymen zandy bile otyryp qarym-qatynas jasauyn qamtamasyz etuimiz kerek. Eger kópshilik zandy jaqsy bilse, onda bizge basshylardy, prokuorlardy qyzmetterinen bosata beruge bolady. Al, biz halyqtyng sauatty bolghanyn qalamaymyz. El ishi kóp nәrseni bilgen sayyn bizge olarmen júmys isteu de qiyngha soghady. Men búny jasyrmaymyn, - dedi Bas prokuror.

Ras, Bas prokuror aitqanday, jemqorlyqtaghy basty mәselening biri – halyqtyng qúqytyq sauatynyng kemdigi. Qúqtyq qana emes, jalpy sauaty az, biylikke naqty talap qoya almaytyn, dәrmensiz, qaranghy halyqty basqaru qashanda onay bolghan. Búl jaytty Jaqyp Qajymanúly da jaqsy bilse kerek dep oilaymyz. Sondyqtan da oghan úrlyqsyz qala turaly qiyaldau ghana qalyp túrghan siyaqty.

Núrzat Toghjan

 Abai.kz

 

 

 

7 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1443
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3203
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5196