Kýni keshe ghana Parlament Mәjilisining deputaty Azat Peruashev myrza QR Azamattyghyn alghysy keletinder qazaq tilinen, tarihynan jәne Konstitusiyasynan emtihan tapsyruy kerek degen  bastama kóterdi.

Búl degeniniz – endigi jerde Qazaqstan azamaty bolghysy keletinder qazaq tilin, tarihyn әm onyng zandaryn jetik mengerui mindetti  degen sóz.

Salystyryp qarayyq. Búl әlemdik tәjirbiyede bar prosess.

Bizding biylikting tútqasyn ústap jýrgen kóp shendi sharbaghyna moynyn asyp qaraytyn Reseyding ózinde RF azamaty atanghysy keletinder aldymen orys tarihy men orys tilinen emtihan tapsyruy kerek. Búl talap RF-nyng  «Azamattyq alu turaly» Zanyna 2002 jyldan beri engizilgen talap.

Australiyada da tarihtan test tapsyru mindetti. Avstriya azamattygha ie bolu ýshin ýmitker 3 kezennen túratyn synaqtan ótedi. Ol ýsh kezeng - Avstriya tarihy, Memlekettik qúrylymy jәne jerining tarihy.

Úlybritaniya, Majarstan, Germaniya, Dat eli, Kanada, Latviya, Litva, Niyderlandy, AQSh, Estoniya, Ontýstik Koreyada azamattyq alu ýshin jergilikti últtyng tilin, tarihyn jәne qúqyqtyq normalaryn bilu kerek eken.

Bizde she? Bizde әzirge onday mindet joq.

Osy túrghydan alghanda Mәjilis deputaty Azat Peruashevting úsynysyn birneshe aspektige bólip qaraugha bolady. Áueli, Qazaqstan Respublikasynyng kez-kelgen azamaty (azamattyq alushy) memlekettik tildi bazalyq dengeyde bilse, tildik, nәsildik diskriminasiya, azamattardyng bir-birin týsinbeui sekildi kelensizdikter joyylady. Bir memleketke – bir til.

Ekinshiden, búl talap enbek migranttary men  Qazaqstan aumaghyna uaqytsha kelip-ketetin jeke jәne zandy túlghalardyng arasyndaghy qylmys kóretkishin azaytugha mýmkindik beredi. Óitkeni, enbek migranttaryning arasynda Qazaqstannyng memlekettik tili men Zanyn bilmegendikten oryn alyp jatqan qylmys qansha ma?

Statistika sóilesin. Bir ghana Almatyda 2015 jyly shetel azamattary jasaghan qylmys 40 payyzgha jetken.

Ótken jyldyng qorytyndy deregine kóz jýgirtsek, elimizge kep nanyn tauyp ketkenderding deni Ózbekstan, Tәjikstan men Qytaydan kelgende reken. Al resmy tirkelip kelgender sany 30 mynnan asyp jyghylghan.

Búl azamattardyng arasynda Qazaqstannyng tarihyn, tilin, mәdeniyetin, zanyn jetik biletin adam bar degenge senesiz be? Joq. Endigi sózdi sarapshylargha bereyik.

Qazaqstanda qazaqsha sóilemeu – qylmys, ministr myrzalar!

 Baqytbek Smaghúl, Mәjilis deputaty:

-Birinshiden, Qazaqstannyng biylik basyndaghy ministr myrzalardan bastap, komiytet pen departamentterdegi barlyq lauazymdy qyzmetker memlekettik tildi, qazaq tilin bilui kerek. Ózgege birdene ýiretpes búryn, ózderin jolgha qoyyp alsyn olar.

Ekinshiden, kóterilip otyrghan mәsele óte oryndy. Eger shetel azamaty Qazaqstannyng tolyqqandy azamaty bolugha ótinish bildirse, ol qazaq tilin, tarihyn, zanyn, mәdeniyetin, sal-dәstýrin bilu kerek. Qazir bir quantatyny ózge últtar arasynda qazaq tilin ýirenuge qúlshynys artyp keledi. Búnyng ózi joghary lauazymdarda otyrghan, qazaq tilinen maqúrym myrzalargha ýlgi bolsyn.

Qazaqstandaghy memlekettik tildi mensinbeu – Úly dalany, qazaqtyng dalasyn jersinbeu degen sóz.  Ana tilimiz, qazaq tili jolgha qoyylmay jatyp, azatpyz dep keude qaqqannan ne payda? Qazaqstanda túryp qazaq tilin bilmeu, bilse de sóilemeu – qylmys!

Sondyqtan әuelgi talap, mindet memlekettik qyzmetkerlerge jýktelui kerek. Sonyng ishinde azamattyq alghan, alghysy keletin әrbir adam Qazaqstannyng memlekettik tilin ghana emes, tarihyn da, dәstýr-saltyn da bilui shart. Búl ótinish nemese súrau emes – talap bolu tiyis!

Deputattyng búl úsynysyna qarsy shyghatyndar da tabyluy mýmkin

Múrat Ábenov, qogham qayratkeri:

-Áriyne, qoldauymyz kerek. Búl qazir úsynys qana.  Deputattyng úsynysy zandy týrde iske asa ma, aspay ma – ony uaqyt kórsete jatar. Degenmen, búghan últaralyq túrghydan qaraytyn bolsaq, búl óte kýrdeli mәsele. Erteng týrli toptardyng arasynda deputattyng úsynysyna qarsy shyghatyndar da tabyluy mýmkin. Sondyqtan, búl mәseleni kópshilikting talqysyna salsa, halyqqa salsa – qoldau kerek.Qazaqstannyng azamattary qúqyqtyq túrghydan sauatty. Ótken jolghy Jer mәselesi, tirkeu mәselesi, til mәselesi sekildi birqatar últtyq sipattaghy oqighalar kezinde qazaqstandyqtar azamattyq belsendilik tanytty. Demek, búl úsynys ta qoghamdyq talqylaudan ótui kerek . Kópshilik talqy jasap, talap etui kerek.

Men búghan qatysty mynaday úynys aitar em.

Búl jerde mәseleni ýsh topqa bólip qarastyruymyz kerek.

*Tolyqqandy QR Azamattyghyn alatyndar;

*Úzaq merzimge qyzmetke keletinder;

*Qysqa merzimde qyzmetke keletinder:

Tolyqqandy Qazaqstan azamattyghyn alatyndargha – qazaq tilinen, tarihy men Konstitusiyasynan emtihan tapsyru qatang mindettelui tiyis.

Al úzaq merzimge qyzmetke keletinder ýshin – Konstitusiyany bilu qatang mindettelui tiyis. Al Memlekettik til qajettilik dengeyine qaray jýktelui kerek.

Qysqa merzimge qyzmetke keletinden ýshin (15-30 kýn) – jenildetilgen forma qarastyru qajet. Kóbine kóp búl toptaghylar – turister, sheteldik qonaqtar bolatyny anyq.

Belden basyp, jalpylama jýkteme jasaytyn bolsaq, búl óz kezeginde elding ertengi eknomikasyna da keri әserin tiygizui mýmkin. Sondyqtan, múny qoghamdyq talqygha salu arqyly pisire týsu qajet dep bilemin. Jalpy bastamany halyq bolyp qoldauymyz kerek.

 Qazaq tili azamattyq aludyng alghy sharty boluy kerek

Aydos Sarym, sayasattanushy:

-IYә, men búl jerde Peruashev myrzanyng kóterip otyrghan bastamasyn qoldaymyn. Zangha Qazaqstan Respublikasynyng azamattyghyn alugha qatysty naqty normalar engizilui tiyis.  Al endi, Parlamentten nemese Aqorda jaqtan qoldau jaghyna kelsek, búl týptin-týbinde qoghamdyq talqydan ótip, reti kelgende QR Azamattyq turaly zanyna enetin dýniye.Búl qazirgi zanda joq bap bolghandyqtan, ony әli pysyqtap, әzirleu kerek. Biylikting memlekettik tilge múryn shýiirip qaraytynyn eskersek, búl bastamany jýzege asyru ýshin keminde 5-7 jyl kýtemiz. Sondyqtan, qoghamdyq talqy qazirden bastaluy kerek dep oilaymyn.

Sonday-aq, búl kóptegen elde bar zan. Tәjirbiyeden ótken. Memlekettik til, qazaq tili – azamattyq aludyng negizgi alghy sharty boluy kerek. Ókinishke oray, qazir bizdegi biylik qúrylymynda qazaq tiline jattyq bar.

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz