Dýisenbi, 25 Qazan 2021
Anyq 28497 8 pikir 9 Sәuir, 2017 saghat 21:23

Olar qalay bayydy?

Dýniyede baylardyng bang joldaryna qatysty derekter kóp kezdesip jatady. Al bizding elde ertede ótken qazaq baylaryna qatysty olardyng bang joldaryna derekter tym az. Osynau naryq zamanynda múnday mәlimetter men oqighalar - qajetti taqyryptardyng biri. Bizding baylardyng barlyghy kýnderin tek maldyng sonynda ótkizbegen shyghar. Arasynda zamandastarynan bir eli joghary shyghyp, bandyng týrli joldaryn iygergenderide bar bolar degen niyetpen osy taqyrypqa qatysty derekterdi qarastyrdyq.

Halyq jadynda baylardyng myrzalyqtary kóp saqtalypty, biraq bang tәsilderine qatysty mәlimetter óte mardymsyz. Aldaghy uaqytta búl taqyryp izdenisti kóp qajet etedi. Sebebi, tanym tarihy túrghysynan qyzyqty da qajetti taqyryp. Qazaq baylarynyng bang tәsilderine qatysty birneshe derekti úsynyp otyrmyz.

Birde Qaqu bir top jigittermen kele jatady. Sózden sóz tuyp, әngimeden әngime qozghap kele jatqan sәtte Qaqu:

  • Aqymaq adam - aqymaqtyghynan kedey bolady, aqyldy - adam aqyldyghymen bay bolady, – deydi. Sodan olar tobylghysy qalyng saygha ayal jasaydy. Sonda Qaqu qasyndaghy sәnqoylau, serileu jigitke:
  • Myna jerding tobylghysy túnyp túr eken. Ózderi qanday biyik, kelisti-aq eken. Qamshy sap qylasyng ba, әlde sabau qylasyng ba,әiteuir qajet etken әjetine jaraydy. Sen tura osydan erinbey bes jýz tobylghy kes. Kelesi jyly osyng tura bes jýz qoy bolady, – deydi. Sonda ol:
  • Oy, Qaqa-ay, qoyynyzshy! Múnynyz qúr qiyal ghoy, – dep kýledi.

Qorshay otyrghan serikteri de Qaqu sózining astaryn onsha úghynqyramaydy. Sodan Qaqu jigitterdi jauyp jiberip, tobylghylardy aralap, tandap jýrip bes jýzin dayyndaydy. Qaqu auylgha kelgen song әlgi tobylghylardy kirekesh ( jәrmenkelerge, qalalargha baryp, saharadaghy elge qajetti zattardy alyp keletin adamdardy aitady) jigitterge berip, Tashkentten aina, taraq, jip, týime, sabyn,t.b. elge zәru zattargha aiyrbastatady. Sodan olardy tamyz aiyndaghy qozylargha aiyrbastatqan eken.

Qaqudyng osy isi býginge deyin el arasynda anyz bolyp aitylady. Paydanyng kózin, saudanyng ebin bilgen osynday asyl jandar qazaq saharasynda az bolmaghan (Dýisenbin Pernebay. Ýrkerdey bolyp kóshken júrt. -Almaty: JShS «Liytera-M», 2007. – 1024 bet).

Qaqu baydyng «Aqymaq adam - aqymaqtyghynan kedey bolady, aqyldy adam - aqyldyghymen bay bolady» degeni ómirlik ústanymdarynyng biri bolghan eken. Búl ústanymdy býgingi tandaghy dýniyening tórt búryshyna ataq-danqy shyqqan biznesmender de qoldaydy. Isting kózin bilgen kisi bastapqy qarajatsyzda ýlken dәuletke qol jetkize alady. Bastysy, sony kórip biletin aqyl men qabilet. Qaqu bay ózi ýiir-ýiir jylqy aidaghan jylqyly bay bolypty. Jylqysynyng sany shamamen ýsh mynnan asqan desedi.

Mynjasar bir kedey tuysqanyna aighyrdan shyqqan baytal beripti de:

– Osyny maldan. Ósimdi maldyng túqymy edi, – deydi.

Biraq әlgi tuysqany baytaldy atqa aiyrbastap jiberedi. Osyny estigen Mynjasar ony shaqyryp alyp:

  • Saghan men ósirip mal etsin dep berdim. Ayghyrdan shyqqan baytal kelesi jyly ekeu, odan arghy jyly ýsheu bolady. Sodan bara-bara ýiirli jylqygha ainalady. Osyghan da aqylyng jetpedi me. Kedey nege kedey bolady desem, aqymaqtyghynan kedey bolady eken ghoy, – dep renjipti.
  • Ayaq ylaudyng qorlyghy ótken song istegenim edi, – dep mingirleydi tuysqany.
  • Sózin bar bolsyn. Ylauyndy menen min de, baytaldy qaytyp al, – deydi Mynjasar.

Ertenine әlgi tuysy baytaldy qaytyp alypty. Osydan keyin qydyr daryp, ol el qataryna qosylypty. Ýiir-ýiir jylqy bitipti ( Shalqarbaev D. Ómir ózi sóileydi. Babalar taghlymy. Ólender, tolghaular, sheshendik sózder. – Almaty. «Ruh BG» baspasy, 2014. – 384 bet + 8 qosarbet.).

Bir qarasaq osy mysal tek ótken dәuirding enshisine tәn býginning qajetine jaramsyz siyaqty kórinedi. Ekonomika ghylymynda aktiv jәne passiv degen týsinikter men terminder bar. Býgingining isker azamattary da passiv jinama, aktiv jina dep jatady. Passiv óspeydi,  artpaydy. Al aktiv ósedi, kóbeyedi. Onyng eselenui adamgha qomaqty qarjy alyp keldi. Al Mynjasar (Kenesary hannyng tu ústaushy batyrlarnyng biri) batyr bizding býgingi tilmen aitqanda «passiv jinama, aktiv jina» dep zamanyna say tilde nasihat etkeni.

Orazbay Aqqúlyúly (1837-1921) – Tobyqty elindegi Búghyly bolysynyng bayy, qajy.

Orazbay júlynyp tuyp, qoly mol baylyqqa jetip, maldy әmir-qúdiretke jetu ýshin de, ataq-danqyn shygharu ýshin de júmsaghan. Omyraulap, oryp sóileytin.Tobyqtygha kirme, nashar atadan tusa da azuyn aigha bilegen. Úlyqtyq, danyshpandyghyn aitpaghanda «enkeyse- Ertisi, shalqaysa -Shyghysy bar», oida orysty, qyrda qazaqty uysynda ústaghan aqyl iyesi, baspen, baylyqpen Orazbaydy on orap alar, teginen Qara kók Abaydyng saghyn syndyrugha jaraghan kisi (Isabaev B. Úlylar mekeni. -Almaty: «Inform-Arna»,2010, -336 bet.).

Aldymen, sózimiz Orazbay Aqqúlynyng bangy, mal jiyp Tobyqty ruynyng eng maldysy bolugha qoly jetui turaly bolmaq.

Orazbaydan qalay bayydynyz dep súraghanda «Onyng nesin súraysyndar. Aghayyndy beseumizding ortamyzda óni býtin bir shapan boldy. Sony ertengisin qaysymyz búryn túrsaq, sonymyz kiyip ketushi edik» depti.Birde Orazbay auyly kóship, kósh jýrerde bir malshysynan: «Júrtta eshtene qalyp qoyghan joq pa?» – dep súrapty. Malshysy eshnәrse qalmaghanyn, júrt ornyn ózi qarap shyqqanyn aitypty. Sonda Orazbay әlgi malshysyn ertip kep, júrt ornyn tekserip, qotanda qalghan jalghyz tal sabaudy alghyzyp, taqymyna qysyp jýrip ketipti. Keyin malshysy Meymanqúl «Bay sabaudy qayter eken dep jýrdim. Jana júrtqa kelgen son, sol sabaudan bizge erinbey jalyqpay óz qolymen tórt qúrttauysh jasap berip edi», – deydi. Qúrtauysh deytinimiz – qoydyng qúrtyn alyp tastaytyn aghash. Kýn sayyn qoy órip ketken son, Orazbay qoy ornynan qoydyng týsken púshpaq, tós jýnderin jinap alyp, qoly bosasa-aq, óz ýiining ong jaghyna tayteri jayghyzyp, týtip, әlgi qaldyq jýnnen kógenning búrshaghyna esip otyrady eken. Orazbay ólgende janaza, pidiya sadaqasyna dep 100 at jaratqan. Sonyng bәrine baydyng óz qolynan istelgen kiyiz toqymdy, týp-týgel jipten esilip jasalghan aiyl, tartpa, qúiysqan sekildi er-túrmanymen syilaghan ( Isabaev B. Úlylar mekeni. -Almaty: «Inform-Arna»,2010, -336 bet.).

Búl aitylghan mәtinnen bayqaghanymyz,teginde enbekqor jәne azghana nәrsenide  belgili bir kәdege júmsay bilgen adamgha dәulet bitetinin bildirse kerek. «Qatty jerge qaq qalady, qayratty adamgha mal túrady» degening bir mysaly. Kýnimizde qytay men japon halyqtarynyng bolmashy zattardan elding kәdesine jaraytyn dýniyeler jasap qana qoymay, sony satyp payda tauyp jatqany týrli viydeorolikterte kórsetilip, BAQ betterinde  aitylyp jatady. Teginde onday is qylatyn qazaqtyng mal ústaghan baylarynda dýniyedegi bolmashy zattan tәuir nәrseler jasaghanyn bayqatady. Orazbay jastyq shaghynda barymtagha, úrlyqqada aralasqanyn aitqan desedi. Biraq istegen isi keyin ashylyp eselep qún tóledim degen eken. Orazbaydyng baylyghy úrlyqtan qúralghan deuge taghy kelmes, sebebi «dýnie qalay kelse solay ketedi» deydi. Jogharyda aitylghanday tynymsyz enbekqorlyghy men az dýniyeni baghalap ýlkeyte bilgeninen bir kezderi jalghyz shapandy bauyrlarymen talasa kiyip jýrgen Orazbay, uaqyt óte kele Tobyqtynyng betke ústar bayynyng birine ainalady.

Býgingi tandaghy iskerlik әdebiyetterde taqyr kedeylikten tynbay enbek etip mol dәuletke qol jetkizgen tabysty jandargha qatysty týrli oqighalardy bayandalady. Onday tabysty kisiler ózimizding tól tarihymyzda da bar. Qarakókting túqymy Qúnanbay әuletimen iyq tenestirgen iri bay retinde tarih betinde qaldy. Tek aldaghy uaqytta bizding elding dәulettileri jighan baylyqty bireumen kýsh synastyrugha emes, jaqsylyqta jarysugha júmsasa núr ýstine - núr bolyp, keleshek keler úrpaqqa anyz bolar edi.

Túrysbek ataqty Bayanjýrek Aqtasyndaghy Qalqabay qystauynda 1844 jyly dýniyege keledi. Mamannyng túnghyshy Yrysbek Tәneke auylynda kókpar tartysynda oqystan attan qúlap mert bolady da, jesir qalghan әieli Biybish әmengerlik dәstýrimen inisi Túrysbekke qosylady. Ol Qapaldaghy tatar mektebi «Yakobiyde» oqyp, Qapal qalasyndaghy eng iri kópesi Shayahmetting balasy Shaymerdenmen dos bolady.

Qapaldyng irgetasy Vernyidan búrynyraq 1847 qalanghan edi. Onyng kósheleri týzu, ýileri enseli, qaraghaydan salynyp, jer-kepe lashyqtarmen salystyrghanda kózge kórkem, kónilge toq kórinetin. Ózimen birge oqyghan Shaymerdenning әkesi Shayahmetting bang joly sauda ekenin Qapalda oqyp jýrgen kezinde-aq týsingen zerek Túrysbek kóp oilanady. Qapalday qala salu ýshin qarjy, baylyq kerek ekenin týsinedi.

Ómir boyy jighan әke baylyghy Qapaldaghy eng tәuir Shayahmetting ýiindey ghana jay salugha әreng jeter edi. Dosynyng arman-josparyn sezgen Shaymerden Túrsynbekke baylyqtyng qaynar kózi saudanyng әlippesin, onyng óte qúpiya syrlaryn, qiyn-qiyn joldaryn ýiretedi.

Sóitip Túrysbek sauda-sattyq isine qúlshyna kirisip ketedi. Orta Aziyanyng Namangan, Tashkent, Samarqan,taghy da basqa qalalaryna 20-30 myndap qoy aidatyp, ózbek saudagerlerine ótkizedi. Ol jerden jibek, bóz, aina, taraq, qúmghan, ydys siyaqty t.b qajetti degen búiymdardy әkeledi. Taldyqorghan, Qapal, Tasbeket, Aqsu, Sarqan, Lepsi tәrizdi mekenderge dýken salady. Saudanyng paydaly ekenin Mamannyng basqa balalary da bilip,búl kәsippen shyndap aralasa bastady.

1873 jyly Túrysbek qajy Tәnekúly Qojabekting ornyna Arasan bolysyna bolys bolyp saylanady. Dәuleti damyp, bolystyq shylbyrdy qolyna alghan Túrysbek, Shaymerdenge aitqan josparyn oryndaugha qolayly sәtting kelgenin sezip, ony iske asyrugha kirisedi. Tau saghasyndaghy qatar týzegen qystaular malgha óte jayly bolghanymen, kýz jәne qys boyy batystan soghatyn anyzaq suyq jel men omby qar, qaqaghan ayaz adam tirshiligine jayly tiymey, borandy kýnderi aghayyn-tuystarmen qatynas jasauy edi. Sondyqtan Qalqabay úrpaqtary etekten jana qonys izdeydi. Keshikpey ony da tabady.

Olar malgha da jangha da qolayly Aqsu men Tasbeketting arasynda jergilikti halyq «Ejen jotasy» dep ataytyn Kókózekting qarsysyndaghy jotany tandaydy da, jerding iyesi Aqshora shappadan Túrsynbek jerdi satyp alady. Keshikpey Qaraghash mekening salugha kirisip te ketedi. Jerdi tanyp, onyng bolashaghyn terenirek boljaghan Maman balalary búl joly da qatelespeydi.

Tandaghan jeri Qarasu men Sýttigen degen ózenderding arasynda jatqan jazyq bolghandyqtan Kókqiya tauynan shyghatyn on shaqty túmalardyn kózderin ashyp, Qarasu ózenshesinen tura Qaraghashtyng ortasyna toghan tartyp, aryq jýrgizedi. Sóitip sorlanyp túz basyp jatqan shól dalany jer janatyna ainaldyryp jiberedi.

Túrysbek qajy Sýttigen degen jerden óz otbasyna qystau jәne diyirmen salady.

Túrghan jeri – «Jibek jolynyn» boyynda bolghandyqtan Qytay, Qúlja, Ýrimshige baratyn keruender osy jolmen ótedi. Túrysbek osy jerge keruen sarayyn da salady. Týrli asyl zattar, jibek, torghyn, shay, túrmysqa qajetti zattarmen qatar, jiydek, jemisti kelgen saudagerlerden arzangha satyp alady da, ony qayyra satyp payda kóredi. Mamandardyng ataghy Jetisugha jayylady da eli ony «Bayqajy auyly» dep ataytyn bolady. Ákesine 12 bólmeli ýy jәne úrpaqtary bas-basyna jeke jaylar, sonday-aq ózderining jekjat-júrattary men qyzmetshilerine salynghan pәterler kóbeyip Qaraghashtyng aty shyghuyna әseri tiyedi.

Sondyqtan da búl ónirding adamdary Maman-Túrysbekting «kók ýileri» dep ataghan. Óitkeni birkelki salynghan zәulim ýilerding shatyrlary bir týsti kók boyaumen boyalghan edi ( Mamaniya: Tarihy derekter, estelikter, ólender, qújattar, pikirler (Qúrast.: J.Qaliyúly). – Almaty: Atamúra, 1991 – 272 bet.).

 ***

HH ghasyrdyng bas sheninde Maman úrpaqtarynyng on shaqtysy jalpy qazaq elindegi qazaq baylarynyng aldynghy qatarynan oryn aldy. Biraq búlar әr týlik maldyng sanyng belgili mólsherden asyrmaytyn. Mysaly, Maman balalarynyng ishindegi eng bayy Esenqúl qajy, onyng jylqysynyng sany alty jýzden asqan emes. Qoyynyng sany on, on bes myng shamasynda. Siyr malyn júrt qadirlemegen, jýz qara shamasynda ústaghan. Sauda kәsibimen shúghyldanugha qazaq baylary ýshin eng paydaly jәne qolaylysy qoy bolghan. Ol kezde halyq aqshany kóp ústamaydy. Búiym satyp alghan halyq qajet búiymdaryn alyp, qanday mal beretinin, onyng sanyng kórsetip, barmaghyn basyp jýre beretin. Kýz ailarynda әr baydyng nesiyeshileri barmaq basylghan ýlken kitapty qapshyghyna salyp alyp, barmaq basqan adamdardan nesie jinaytyn. Halyqtyng adaldyghy sonshalyqty boryshyn sózge kelmey tóleytin. Jinalghan qoylar qystan shyqqan son, kókek aiy tuysymen taghy da jәrmenkege aparyp satylatyn. Osynday ainalmaly sauda Maman balalarynyng iri baylyqqa jetuine jol ashty (Mamaniya: Tarihy derekter, estelikter, ólender, qújattar, pikirler (Qúrast.: J.Qaliyúly). – Almaty: Atamúra, 1991 – 272 bet.).

Maman úrpaqtary dәuletin eseleudi aldaryna maqsat etken tústa, tek bayyghannyng ýstine bayy týssek degen oida bolmapty. Dәulettering eseleu arqyly Qazaq Elin biyik belesterge jeteleudi maqsat etken. Maman qúttyng úrpaqtarynyng iygi isteri alty alashqa mәlim bolyp, esimderi el jadynda jaqsy jaghynan saqtaldy.

Qarajan Ýkibaev (1868-1931) -Semey qalasyndaghy et jәne teri ónerkәsibining negizin qalaghan, әri Mәskeuden birinshi gilidiyaly kópes qújatyn alyp, aqpan tónkerisine deyin qaltasy qalyn, asa bay millionerlerding biri. Ózi búrynghy Shynghystau ónirindegi Sarjal eldi mekeninde dýniyege kelipti. Ákesi Ýkibay asqan bay adam bolghan. Onyng 11 myng jylqysy bolghan.

Qarajan Ýkibaev HH ghasyr basynda Qoyandy jәrmenkesinde sauda-sattyq jasaghan. Sol jәrmenkede Reseyding «aqsha sandyghy» Botov deytin mal satyp jýrgen iri kópes, birinshi gilidiyaly saudagermen Qarajan biyding tanysuynyng sәti týsedi. Botov «Aleksandr Nevskiy»attyjolaushy tasityn parohodyn satyp alyp jolaushy tasuda mardymdy payda taba almay jýrgen eken.Semeyde Q. Ýkibaevpen kezdesken song et tasu kәsipkerligine auysady. Qarajannyng eti ómiri búzylyp kórmepti. Sodan song ol Ýkibaevqa qúpiyandy ashsan, aqsha tóleymin deydi. Qarajan etti qalay býldirmey saqtau qúpiyasyn aitady. Búl ýshin Botov Ýkibaevqa 1,5 mln rubli aqsha tólepti. Sol kezdegi bagha boyynsha eng qymbat jylqy 10 rubliden aspaytyn ( Erkin Rahmetulliyn. Alashorda mesenaty – Qarajan Ýkibaev. //e-history.kz).

Qarajannyng zamanynda ózimen qatarlas dәuletti kisilerden ozyq boluyna osynday et saqtaudyng tehnologiyasyn bilui bir sebebin tiygizgen bolar. Sebebi ol kezde qazirgidey tonazytqyshtyng joq kezi edi. Úzaq uaqyt etting búzylmay balausa (orys. svejiy) qalpynda túruy saudager men kópes ýshin asa manyzdy.

Iya, Qarajan jәne basqa da baylar tarihta ótken. Olardyng arasynda tórt týlikten bólek basqa da kәsipting syryn iygergen isker azamattar az kezdespegen. Búl taqyrypta aldaghy uaqytta әlide izdenip,zertteu nysanyn bayyta týsemiz degen oidamyz.

Ruslan Ahmaghanbetov

Abai.kz

8 pikir