Beysenbi, 6 Qazan 2022
«Soqyr» Femida 3844 4 pikir 19 Sәuir, 2017 saghat 22:02

Álipby ainalasyndaghy tasbaqa tirlik

Latyn grafikasyna ótu iydeyasyn sonau toqsanynshy jyldardyng basynda Ábdualy Qaydar aghamyz kótergen bolatyn. Orystan ketsek, onbay qalamyz dep, óre týregelgenderding qarasy ol kezderde óte kóp edi. Solardyng bel ortasynda qazaq ruhaniyatyna sinirgen enbegi ýshin alghan ataghynan at ýrketin, biraq bala-shaghasymen oryssha sóilesetin tilshi ghalym agha-apalarymyz da jýretin. Pәlen ghasyrghy jazushymyz arabqa oralsaq qaytedi deytin biren-sarandarmen qatar týbi bir týrki týgendelip, orhongha qaytsa jón bolar edi- degen asqaq armandar da bolghan edi. Býgingi qazaq qoghamy orys, arab, latyn, kóne týrki (runika) siyaqty tórt әlipbiyding ishinen latyngha toqtap otyr. Biraq aramyzda ony jaqtyrtpaytyndar әli de barshylyq. Olar әlipby mәselesine qatysty osynday jiyndargha kelip 20 jyl búrynghy әngimeni qozdatyp algha jyljymay tabandap jatyp alady. Oghan M.Shahanov aghamyz bastaghan alqaly toptyng osydan eki-ýsh jyl búrynghy haty dәlel. Búnyng ózi latynnyng tiyimdiligin qoghamda nasihattau júmysynyng óte nashar dengeyde jýrgiziletindigin kórsetedi. Latyngha qatysty resmy jiyndardyng ortagha tastaghan taqyryby men talqylaytyn mәseleleri «latyngha qalay ótemiz- dep emes», әli de latyngha ótu qajet pe – dep qoyylatyndyghy qynjyltady. Múndayda әdette jýrt eki jaqqa bólinip alyp, «ótu kerek – kerek emes»- dep, qyzu talasyp, aqyrynda bir sheshimge kele almay, bet jyrtysyp qaytady.

Ótu kerektigin týsinip, joba úsynyp jatqandardyng qarasy da kóp. A.Baytúrsynúly atyndaghy Til bilimi institutynyng qorjynynda 100-den asa joba syngha týsip, top jarugha dayyn jatyr. Ishinde ólenge әrkimnin-aq bar talasy degendey, Aqang siyaqty ózining әlipbiyin týzip tarihta qalghysy keletinder de joq emes. Keybiri kezinde zorlyqpen engizilgen 42 әripke dәlme-dәl etip tanba jetpese qosaqtap sol 42 tanbadan túratyn latyn núsqasyn jasap qoyyp, is bitti dep otyr. Qazaqta qansha dybys baryn Aqang ótken ghasyrda týgendep ketse de jәne onyng enbegi kópshilikke qol jetimdi bola bastaghanyna 25 jyl bolsa da, keybir әlipby jasaushylar bizdegi tól dybystardyng sany 28 ekendigin endi bilip jatqan jayy bar. Kóp jyl әlipbiymen әurelenip, auyryp dese de bolady, jýrgen IT-mamandar men naqty ghylym ókilderi óz janalyqtaryn asyghys shetelge aparyp patenttep aludy basty júmys dep eseptep, sonyng jolynda jýr. Qyryq eki әripten túratyn әlipby qazaqtiki emestigine kóbining kózi endi jete bastaghanda ortaq týrkilik elipby degen taghy birdene shyqty. Qoyshy әiteuir, qazir talas qyzyp túr. Talas bolghanda ghylymy talas jәne әrkimning óz uәji bar. Mәselen, A. Baytúrsynúly atyndaghy zor institut ghalymdarynyng ózi bar pikirge kele almay, bes týrli joba úsynyp otyr.

Latyngha qatysty әngime bastalghannan bәri, ony zertteuge ýkimetten Ghylym komiyteti arqyly qyruar qarjy bólinip keledi. Endigide ony 20 jyldan beri qorjyngha týsken latyn әlipbiyilerining jýzden asa jobalaryn saraptap, sayt ashyp, kópshilik arasynda pikirtalas alanyn qúryp bir toqtamgha keletin batyly sóz, irgeli ghylymy tújyrym jasaugha júmsau qajet. Óitkeni kópshilik jogharyda aitqan tórt әlipbiyding (orys, arab, latyn, orhon) ishinen latyngha toqtap otyrghanymen mamandar myna ólshemderding qaysysyn qazyq etip ústau kerektigin әli sheshe almay otyr:

K – 42 (kirillisadaghy qazaq әlipbiyi)

Q – 28 (qazaqtyng tól dybystary)

T – 34 (týrkige ortaq dybys qory)

A – 26 (pernetaqtadaghy latyn tanbasy)

Sondyqtan latyngha qatysty endigi júmystar osynyng ainalasynda jýrui kerek. Kirillisadaghy qazaq әlipbiyin (K-42) sol kýiinde latyn tanbasyna kóshire salugha bolmas. Jana әlipbiyde qazaqtyng tól dybystary (Q-28) ghana jeke-jeke tanbamen beynelenui qajet. Onyng ýstine bir tenge de artyq júmsamay jahandy jalpaghynan basu ýshin tól әlipbiyimizding әripteri pernetaqtadaghy bar tanbalardan (A-26) aspauy tiyis. Eger әlemdegi eki jýz mln. týrki ózgening ózegin órtep, baba jazuymyz orhongha ótuge pәtuәlassa, ony qos qoldap qoldaugha bolady. Al bir-birimizdi lúghatsyz-aq týsinip ketemiz degen jeleumen qazaqtyng jana әlipbiyin týrkige ortaq dybystargha (T-34) ynghaylaugha óz basym qarsymyn. Biz jalpaq shesheylikti qoyyp, eng aldymen ózimizding tabighy últtyq tilimizding jayyn oilauymyz kerek.

 

 

Mәselen, Elbasy búl mәseleni alghash kótergen jyldary bólingen mol qarjygha institut qyzmetkerleri týgelge juyq latyngha ótken týrki elderining tәjiriybemen tanysamyz – dep bir sayahattap aldy. Osydan eki-ýsh jyl búryn Ghylym komiytetinen institutqa latyndy damytugha taghy 40 mln. tenge bóldi.

Odan beri ne jasaldy? Esep súraytyn kez keldi dep oilaymyz.

 

Bijomart Qapalbek

Abai.kz

 

4 pikir