Júma, 27 Jeltoqsan 2024
Biylik 9995 31 pikir 2 Mamyr, 2017 saghat 09:00

Bilimsiz «diny ghalymdar» qaptap barady

Elbasynyng «Bolashaqqa baghdar: ruhany janghyru» atty baghdarlamalyq maqalasy qoghamda ýlken serpilis tughyzyp, tereng talqylanyp jatyr. Terenireng ýnilip, bayypty baghalay bilsek, qújatta aitylghan oilar býkil qoghamnan halqymyzdyng ruhany janghyru mәselelerin qozghaytyn kópqyrly keshendi enbekke negizdelgen irgeli ister atqarudy talap etedi. Endi olar qalay jýzege asyryluy tiyis? Nәtiyjeli boluy ýshin birinshi kezekte qanday tústargha kónil bólinui qajet? Osy mәseleler tónireginde «Akademik A.Aqaevtyng «Yasiyn» tehnologiyasy jәne «Qazyghúrttanu» ghylymy zertteu institutynyng preziydenti, biologiya jәne ekonomika ghylymdarynyng doktory, akademik Amanbek AQAEVPEN súhbattasqan edik.

– Amanbek Aqayúly, Túnghysh Preziydentimiz, Últ Kóshbasshysy Núrsúltan Ábishúly Nazarbaev әleumettik-ruhany mazmúny men baghdarlamalyq sipaty túrghysynan asa manyzdy strategiyalyq qújattan kem týspeytin, tipti Mәngilik elding Mәngilik ústanymy ispetti «Bolashaqqa baghdar: ruhany janghyru» atty maqalasynda qazirgi tanda eng ózekti bolyp túrghan elimizdi ruhany janghyrtu mindetin algha qoydy. Elbasy tipti «Maqsatqa jetu ýshin bizding sanamyz isimizden ozyp jýrui, yaghny odan búryn janghyryp oty­ruy tiyis. Búl sayasy jәne ekonomikalyq jan­ghyru­lardy tolyqtyryp qana qoymay, olardyng ózegine ainalady» dedi. Nelikten osy mәseleler kýn tәrtibine shyghyp otyr jәne birinshi kezekte qanday ister atqaryluy kerek? Súhbatymyzdy osydan bastasaq.

 – Eng aldymen, Tәnirden berilgen tektiligimizdi qayta janghyrtudy kózdegen Elbasymyzdyng búl baghdarlamalyq maqalasy – yntymaghy jarasqan, talanty tanylghan, ruhy úyalaghan, Qydyry qiyalaghan, әlemdik órkeniyet Kóshbasshysy bolugha úmtylghan, imandy, salauatty, quatty Elge ainaluymyzdy maqsat tútqan – óte ghúmyrly Joldau der edim. Onda aitylghan oilardy naqty jýzege asyru, sol arqyly últymyzdyng úly múraty – Mәngilik El bolugha qaray batyl qadam basu ýshin birinshi kezekte  ruhany qúndylyqtarymyz sanalatyn tilimiz, dilimiz, dinimiz, әdet-ghúryp, salt-dәstýrlerimizding inju-marjandaryn janghyrtyp-órkendetuge baghyttalatyn «ÚLTTYQ RUHTYNG ÚLY JOBASY» Baghdarlamasyn jýzege asyru kerek dep oilaymyn. Búl baghdarlamada:

a) Ýsh ghasyrlyq otarlyq ezgini jәne Kommunistik partiyanyng 75 jyldyq әmirshil sayasatyn, qughyn-sýrgin, asharshylyqty bastan keship, ziyaly arystarynan aiyrylyp, tiridey tozaqty kózben kórip,  ruhany dýniyesi  ólsheusiz zardap shekken halqymyzdyn, Elbasymyz anyqtap aitqanday, últtyq sanasyn tolyq qalyptastyru ýshin birinshi kezekte «Arylu dәstýrin» Qazaqstan Respublikasynyng Zanymen bekitip, ómirimizge belsendi týrde engizuimiz qajet. Ol mynaday tórt nәrseni qamtuy tiyis:

A.1. Arylu bolmysy: tәn tazalyghy;

A.2. Arylu kórinisi: jan tazalyghy;

A.3. Arylu mәni: ruh tazalyghy;

A.4. Arylu aqiqaty: ar tazalyghy.

b) Elbasymyz qadap aitqan qazaq halqynyng Últtyq Kodyn búrynyraq  negizi qalanyp, jariyalanghan  ghylymnyng jana baghyty «Bio-Quat-Aqparattyq «YaSIYN» tehnologiyasymen ashu jәne 1996 jyly  biz úsynghan «Ózin ózi tanu –aqiqatqa barar jol» baghdarlamasyn órkeniyetting qazirgi damu qarqynyna say jetildirip, últtyq tektiligimizdi (gen) saqtau, janghyrtu jәne kemeldendiru sharalaryn qolgha alu qajet. Songhy esepte últtyq erekshelikterimizdi tolyq qalpyna keltiruge qyzmet etetin búl ister myna baghyttarda jýrgizilgeni dúrys:

B.1. Últtyq til, últtyq ýlgi-ónege, últtyq salt-dәstýr, últtyq namys;

B.2. Qazaq Eli – Ru – Áulet – Últtyq ýrdis – Ruhany tanym kilti;

B.3. Altyn besik  – auyldy órkendetu;

B.4. Últtyq ruhany mәdeniyetti kóteru;

B.5. Últtyq bilim men ghylymdy órkendetu.

Meninshe, Elbasy algha qoyyp otyrghan býgingi qazaq qoghamyndaghy últtyq sana men barlyq adamy jaqsy qasiyetterding janghyruyn, janaruyn, izgilenuin qamtityn ruhany janghyru mәselesining bir jaghy dinge kelip tireletindey. Al bizding el túrghyndarynyng 80 payyzdan astamy býkil Jer men Kókti jaratushy Allanyng adamzat balasyna týsirgen songhy dini – Islam dinin ústanady. Demek, Islam dinin dúrys nasihattap, ghylymy janghyrtu qajettiligi de tuyndaytyny sózsiz. Ghalym retinde búghan Sizding kóqarasynyz qanday?

– Eng aldymen, biz – Adamzat órkeniyetining ajyramas bóligimiz. Sol sebepti de әlemdegi eskirgen diny kózqarastaghy kertartpa kórinister bizding elimizge de keri әserin tiygizip otyr. Birinshi kezekte, әlemdegi eng ozyq iydeyalardy, ghylymdaghy songhy janalyqtardy, tehnologiyalardy ómirimizde keninen qoldanysqa engizu basty shart desek – qatelesemiz. Eger biz memleketting Sayasy túghyry men Ruhaniyatyn ýilestiru arqyly zaman aghymynan artta qalmaudy negizdep, Mәngilik El boludy naqty maqsat etetin bolsaq, sheksiz uaqyttyng kóleminde kónerip, óship ketpeu ýshin, halqymyzdyng ruhaniyatyn janartu    arqyly úrpaghymyzdyng boyyndaghy  zamanauy sapaly bilim de, úrpaq tәrbiyesining asyl qasiyetteri de ozyq elderding ruhany ólshemderinen әrqashan bir saty joghary boluyna qol jetkizuimiz kerek!

Qazir, bayqap qarasanyz, әlemde bolyp jatqan tabighat apattar, Arab elderinen bastau alghan qym-qighash ayanyshty hal-ahual, qandy qaqtyghystardy tudyryp jatqan asa kýrdeli mәselelerdi taldap-saraptaytyn, akademiyalyq oy dengeyindegi ghylymy zertteuler jýrgize alatyn jәne Adamzatqa ortaq osy kýrdeli týitkilderi sheshu joldaryn úsyna alatyn birde-bir ghylymy ortalyq joq  dese de bolady. Múnday ózekti mәselelerdi tezdetip sheship, oghan ózindik ýlesterin qosa alatyn planetarlyq ólshemder biyigine kóterilgen ghalymdar da joqtyng qasy.

Al osy aitylghan asa kýrdeli mәselelerding Adamzattyng býkil tarihynda, baghzy dәuirlerden beri ondaghan ret qaytalanghany jәne sol qiyndyqtardan qalay shyghu joldary Qúran-Kәrimde jazylyp qoyghany belgili. Búlay deytinimiz, Qúranda Alla ózi dinderdi janartyp, eng songhy din – Islam Dini, al eng songhy  Payghambar – Múhammed(s.gh.s.)dep, nýktesin qoyghan.

Elbasy Núrsúltan Nazarbaev Álemdik dәstýrli dinder basshylarynyng basqosuynda: «Qazirgi kezde zamanauy Islam dinining ózi, halyq pen ýkimetting kómegine múqtaj», – dep anyq aitqan bolatyn. Al, kómek qanday boluy kerek degen súraqqa Múhammed (s.gh.s.) payghambarymyz ózining Hadisterinde anyq jauabyn bergen. Múhammed (s.gh.s.) payghambarymyz hadisterinde eskertip aitqanynday «bir zamandar keledi, bir kýnde myng kýndik oqighalar bolady, dindegi súraqtargha sol zamannyng ghalymdary  jauabyn beredi, әri sol kezde 72 aghymnan túratyn Islam dini bolady», – degen. Payghambarymyzdyng asqan sәuegeylikpen aitqan sonday kezenning tughanyn býginde kózimiz kórip otyr.

Biraq, dindi janghyrtu – jana bir elementterdi qosu emes. Dindi janghyrtugha Alladan qoyylatyn birden-bir talap – sol zamanda, sol dәuirde Payghambarymyzgha kelgendey, bolashaqta da naghyz Islam dinining Aqiqat jolyn kazirgi uaqytqa baylanystyryp – taza Islamdy uaghyzdau. Payghambarymyzdyng uaqtyndaghy uaghyzdar men sol uaqyttaghy dinderdi janghyrtudan Islam dini ómirge kelgen. Dinge keyingi engizulerden, erejelerden  azat uaghyzdar ghana dindi janghyrtu bolmaq. Bolashaqta tek Qúran men Sunna negizinde janghyrtylghan diny uaghyzdar, osynday taza Islam dini ghana jeke adamnyng kelensiz jaghdaylardan qútqaryluyn qamtityn jalghyz Aqiqat joly jәne Qoghamdy damytugha yntalandyrushy kýsh bolatyndyghyn qazirgini de, aldaghyny da biletin Alla Taghala Payghambarymyzdyng Qúdusy Hadisterimen jetkizgen bolatyn.

Alayda, múnday asa qajetti janghyrtu bes jýz jyldan beri oryndalmay kele jatqany ashy shyndyq. Osynday «aqtandaqtardy» – islam dinin ústanushy músylmandargha qasaqana jasalghan qylmys deuge de bolady. Osynshama naqtylap aitugha sebepker bolyp otyrghananyq aqiqat sol,  ol – Allanyng qoyghan talaptaryn islam teologtarynyng oryndamay kelgendigi! Al, býgingi kýni siz ben biz osynday sozylmaly salghyrttyqtyng saldarynan әlemdik islamiyattyng besigi bolghan Arab memleketteri ayanyshty jaghdaygha jetkenin kórip otyrmyz...

– Jaghday osylay eken, sonda ne istelinui kerek? Búl baghytta qanday-da bir talpynystar, naqty әreket sezile me?

– Osynday jaghdaylardy elimizde boldyrmaugha baylanysty Elbasy Núrsúltan Nazarbaev: «Búrynnan qalyptasyp qalghan mýmkindikterimiz ben eski joldarymyzdyng endi jaramaytyny belgili. Sondyqtan da, mәni men sapasy mýlde bólek, ozyq oily, zaman aghymyna say, progressivti baghyttaghy is-әreketterge talpynu, janasha baghytta damu qajet», – dep qadap aitqan bolatyn. Al búl sózder  Qazaqstandaghy Islam dinine de tikeley qatysty. Búlay deytinimiz, ozyq tehnologiyalyq, aqparattyq sipat alghan zaman talabyna baylanysty ómirimizdi janghyrtu ýshin aldymen ruhaniyatymyzdy janghyrtuymyz kerek. Bizder ómir sýrip jatqan býkil ghalamnyn, býkil jaratylystyn, biz biletin jәne bilmeytin ghalamdyq jýielerding de «avtory» –jalghyz Alla-Taghala! Tendessiz, minsiz, barlyq Jaratylystyng ýndestik pen ýilestik zandylyqtary men erejeleri de Alla týsirgen Qúranda jinaqtalyp jazylghanyn biz eshqashan esten shygharmauymyz tiyis!

Úly ghylymy enbek – Qúran-Kәrimdegi Alla sózderin týsindirip, adamzatqa ruhany azyq retinde qabyldatu ýshin Alla-Taghala  býkil Adamzat balasynyng ishinen bolashaq payghambar – Múhammed Abdullaúlyn tandady. Perishteleri arqyly jetkizgen Sózderi, Ayandary, Múhammedting dilin jýielep, onyng ómirining mәnin ózgertti. Osynday synaqty dayarlyqtardan keyin ghana ony ózimen tikeley baylanysqa shyghartyp, bolashaq payghambar – Múhammed Abdullaúlynyng diline mýlde jana ilim-bilim engizdi. Búl – Islam dini! Múny bizge moyyndatatyn da, rastaytyn da  –Qúran!

– Solay ekenin naghyz ghúlama ghalymdar men bilimpaz adamdar ghana týsinetini ras. Danyshpan Abay: «Allanyng ózi de ras, Sózi de ras. Ras sóz eshuaqytta jalghan bolmas» dep edi. Al aqiyq aqyn Múqaghaly Maqataev: «Din – ghylymnyng Anasy, Din – ghylymnyng Ákesi. Ghylym – Dinning balasy, Din – ghylymnyng kókesi! Ghylym da bar, din de bar, qoqys ta bar, gýl de bar. Adam Ata ólmesin, Qol qusyryp Qúdaygha, Ghylym men din, birge bar!» dep, dinning qoghamdaghy ornyn anyq aiqyndap, ghylym men din әrqashan birge damuy qajettigin óshpeytin ósiyet, ólmeytin hattay etip jazyp ketti. Endi býkil qauymnyn, jalpy júrtshylyqtyng kózin jetkizip, dinning naghyz ghylym ekenin dәleldep, ruhany janghyru ýshin ne istelinui qajet?

– Qúran-Kәrimde jazylghan uahy habarlar, basqa da aqparattardyng barlyghy payghambarymyzgha 23jyl boyy Jәbireyil (gh.s.) perishtemen jetkizilgeni iysi músylmangha mәlim. Al ayan retinde kelgen aqparattardy payghambarymyz  «Hadister» dep bólip ataghan әri әuel basta olardy qaghaz jýzine týsirmegen bolatyn. Múhammed (s.gh.s.) Alla elshisi bolghan sәtten  bastap, ómirining ayaghyna deyingi uaqytta, osydan on tórt ghasyr búryn adamzat órkeniyetining kýni býgingi taghdyryna baylanysty aitylghan sәuegey  habar-aqparattardyng bolghandyghyn, jiyrma birinshi ghasyrdyng shynynda túryp artqa kóz tastaghanda anyq bayqay alasyz. Mәn berip qarasanyz Múhammed Payghambar(s.gh.s.)  Allanyng sәuegey habarlaryn jýieli týrde alushysy әri olardy túnghysh jariya etushisi, yaghny túnghysh habarshysy bolghandyghyna kózimiz tolyq jetedi. Sol sәuegey habarlardyn, hadisterding bolashaqta bolatyn oqighalardyn, kópshilik bile bermeytin, bizding býgingi jerimizge jәne elimizge, Alla-Taghalanyng  Mәngilik núry sebilip, Mәngilik QazaqEli – eng ozyq damyghan elderding qatarynda bolyp, Núr mekenge ainalatyndyghyn Riuayatta Jaghfarúly Mansúr (r.gh.), Abdulla ibn Mýbәrәk (r.gh.), Hamadúly Saudy (r.gh.) Payghambarymyz Múhammedting (s.gh.s. ) mýbәrәk auzynan estidik dep aitqan.

Jalpy sәuegeylik jolmen býkil adam balasynyng ótken tarihy, bolashaghy hәm ondaghy ghylymdardan aqparattar berilgen. Mysaly, Qúran-Kәrimning mәtininde býgingi barlyq zamanauy jana ghylymdar turaly maghlúmattar berilgen. Atap aitqanda gendik injeneriya, molekulyarly biologiya, kvanttyq fizika, golografiyalyq effekt, lazerli, aqparatty nano tehnologiyalar jәne etnogenezdik tarihtyng zandary sekildi aqparattar algoritmderin Qúrannan kóruge bolady.

– Qazirgi kezde adamzattyng azghyndap bara jatqany jóninde jii aitylady. Onyng sebebin izdegen kezde, men keyde «Din – apiyn!» degen siyaqty, ghasyrlar boyy adamdy tәrbiyelep kelgen osy Úly ilimge degen birjaqty kózqarastyng qateligi de kóp әserin tiygizdi-au, dep oilaymyn...

– Din – aqiqat pen parasattylyq, adamgershilik pen kishipeyildilik,  úly maqsattargha jeteleytin  arman-múrat  sekildi  kisige qajet asyl qasiyetterdi darytatyn sanalylyq kilti, biyik órkeniyetke bastaytyn  jana ghylymdardyng besigi! Algoritm tilindegi osy qúndy aqparattar mәni Qúran ayattarynda shoghyrlanyp, ondaghy erejeler zandylyqtarymen  qoldanylady. HHI ghasyrdyng jana ghylymdary jetken kórsetkishterin, bilim ýstindegi bilimning «prizmasynan» ótkizgen kezde, mýldem jana sapalyq ózgerister bolatyny mәlim boldy. Atap aitqanda:

– birneshe zandylyqtar týiisken bir sәtte jana baghyttardyng týzilui;

– qalaghan sapaly ózgeristerge qol jetkizip, onymen týrli prosessterdi basqarugha bolatyndyghy;

– adamnyng ómir-taghdyrynda Alladan jazylghan nyghmetteri men tektilik qasiyetterin oyatyp, janghyrtyp, olardan alynghan aqparattardy jýielep, saraptap, ony kópshilikke keninen qoldanugha (eguge) bolatyndyghy.

Búl baghytta Siz jetekshilik etetin «Akademik A.Aqaevtyng «Yasiyn» tehnologiyasy jәne «Qazyghúrttanu» ghylymy zertteu instituty qanday júmystar jýrgizip keledi? Ondaghy maqsat ne?

– Bizding algha qoyghan maqsatymyz – HHI ghasyrda jetistikterin әlem moyyndaghan asa daryndy ghalymdardyng boyyndaghy qasiyet, qabilet, daryndylyqtaryn, yaghny olardyng ómir-taghdyryna jazylghan nyghmetterin jogharyda aitylghan «Yasiyn» tehnologiyasy jәne «Qazyghúrttanu» instituty úsynyp  otyrghan baghdarlamalardy qoldanyp, bilim jolyn qughan imandy jastarymyzdyng boyynda qasiyet-qabiletterining meylinshe ashyluyna mýmkindikter jasau. Mysaly, 102 Qasiyet–Qabyleti bolghan Allanyng Elshisi Múhammedten (s.gh.s.) onyng sahabalarynyng boyyna, olardyng tilekterine say, ghajap qasiyetterdi Alla  darytqanyn bilemiz. Osy aitylghandardyng rastyghy, sol kezde  әlemdegi asa quatty imperiyalardyng ortasynan shanyraq kóterip, Arab Halifaty óz derbestigin jaryalaghandyghy jәne óte az uaqyt ishinde olargha zor yqpalyn jýrgizgendigi aiqyn dәlel bola alady. Payghambarymyz Múhammedting (s.gh.s.) boyyna Alladan daryghan ghajap qasiyetterdi adamdargha shapaghat etu – Alla-Taghaladan  adamzat balasyna berilgen eng basty nyghmetterding biri. Adamdar ýshin Allamen baylanys ornatu bilim-ilimin qoldanu – sýnnet amaldary bolyp tabylady. Al osynday  jaqsylyq amaldy birlesip, jamaghat bolyp oryndau – qoghamnyng paryzy.

– Búl qadamgha barugha, baghdarlamalar dayyndaugha qalay tәuekel ettiniz? Álde Sizdi býgingi dintanushy ghalymdardyng dengeyi qanaghattandyrmay ma?

– Býgingi islam dinin zertteushi teolog ghalymdar әlemdik Órkeniyette bolyp jatqan orasan ruhany ózgeristerdi ghylymy túrghydan der kezinde tarazylaudan kesh qaluda. Olar payghambarymyzdyng uaqytynda kelgen uaghyzdy, Qúran men Sunnagha negizdelgen taza islamdaghy diny úghymdardyng algoritmdik mәnin, ókinishke qaray, ózderi jete týsinbey jýr. Osyghan baylanysty, әlemde búryn-sondy bolmaghan ghylymy jetistikterdi zerdeleuden maqrúm bolghandyqtan, biliksiz-bilimsiz «diny ghalymdar» qaptap barady. Ótken zamandardaghy ghalymdardyng ózderining oy shenberlerinde «jazyp qaldyrghan janalyqtaryn» birinen-biri kóshirip jazyp (yaghny plagiat) birin-biri qolpashtap, islam ghylymyna ózderinshe «janalyq» qosqan bolyp jýr. Al aqiqatynda, býgingi islam ghylymy, ýsh jýz jyldan beri bir ornynda kibirtiktep, túralap qalghany ras. Onday «jasandy» ghalymdar, Qúranda túnyp túrghan bilimdi aqyl-oy parasatymen saralap tabudyng ornyna, islam dinindegi úghymdar men mәnderdi teris ainaldyryp týsindirip, bilimsizdikterin býrkemelep kýn keshude. Alayda osylardyng kesirinen islam әleminde qym-qighash, ayanyshty hal-ahual, qandy qaqtyghystar beleng aluda.

– Qazaqtyng boyyndaghy qarapayymdylyq, qayyrymdylyq, kishipeyildilik, bauyrmaldyq, meyirbandyq, jomarttyq, uәdege beriktilik siyaqty basqa da qazaqy asyl qasiyetterimizding kemip bara jatqandyghy, esesine jahandanu jeleuimen elikteushilik, jalghan jat aghymdardyng jetegine eru siyaqty adasushylyqtar kóbeyip, «ruhany intervensiyanyn» oryn aluy  – sol diny tәrbiyenin, últtyq bolmysty saqtau baghytyndaghy ýlgi-ónegening kemshindiginen emes pe?! Búny qalay sheshken dúrys?

 – IYә, býgingi tanda dәstýrli dinmen qatar, әsirese jalghan diny aghymdar mәselesi óte ózekti. Sonyng saldarynan naghyz taza islamnyng bedeline núqsan kelip, qoghamnyng bir bóliginde dinge degen dúrys kózqaras bolmay túrghany da shyndyq. Búlar jayynda Elbasynyng imamdarmen jәne belgili jazushylarmen kezdesui kezinde jaqsy aityldy.

– Meninshe, qoghamdaghy kóptegen kelensizdikterge osy diny sauatsyzdyq, Qúdaydan qorqu degenning bolmauy da ózining únamsyz әserin tiygizude.  Biz «qorqu» degen sózdi de tek tura maghynasynda qabyldap, týsinetin siyaqtymyz. Onyng týpki mәni – syilau degendi bildirmey me? Oghan birden-bir dәlel – «Árkim – qoryqqanyn syilaydy» degen babalar tújyrymy! Qúdaydan qoryqpaghan – zannan da qoryqpaydy. «Qúdaydan qoryqpaghannan qoryq» degen sóz de belgili. Bizdegi jeng úshynan jalghasqan jemqorlyq, paraqorlyq, alayaqtyq, zandardyng oryndalmauy, tipti lankestik әreketterding ózi de sol qoryqpaushylyqtan –syilamaushylyqtan shyghyp jatqan siyaqty.  Al memleket qoghamnan tys ómir sýre almaydy. Demek ol sol qogham ústanatyn dindi dúrys nasihattau, qoldanu arqyly da azamattardy zandylyqty saqtaugha, tәrtipke ýiretui tiyis emes pe?! Ókinishke qaray, qazir kópshilik dinge bet búrudan da ýreylenip qalghanday. Biz – búnyng óte qauipti ekenin sezinbeytin siyaqtymyz.  Óitkeni dinsizge jaqsy nәrseni ýiretu óte qiyn ghoy!

– Oilaryng – oryndy. Biraq, jalpy alghanda dinge degen betbúrys qarqyndy. Ásirese, dinge den qoyghan jastardyng kóbeygeni quantarlyq. Ókinishke qaray, olardyng arasynan keybireuleri jat aghymdar jeteginde ketip jatqany qynjyltady. Teris pighyldaghy diny aghymdargha tosqauyl qoyatyn әmbebap shara –dindi janghyrtu (reforma), basqa jol joq ekendigi jasyrugha bolmaytyn shyndyq. Endeshe, adamzatty osynday tyghyryqtan alyp shyghatyn Qúran-Kәrim turaly qysqasha toqtalayyq.

Qúran-Kәrimde – 114 sýre, 6236 ayat bar. Qúran-Kәrim – Allanyng ýkimderi bolyp sanalady. Búl – jaratqannyng belgilegen zandary degen sóz. Islam ghylymy 20 bólimnen túrady. Olardyng 80 salasy bar. Osynday kýrdeli, taghdyrly jol airyghy kezeninde biz jahandanudyng dauyl-dýleyinen adamzat úrpaghyn saqtap qalugha qyzmet etetin, mýmkindik tughyza alatyn, onyng ishinde tól halqymyzdyng tekti qasiyetin, bolmysy men sanasyn, ruhany dýniyesin saqtap, jalghastyra alatyn, әlemdik ghylymgha janadan qosylghan, jaratushy iyemizding kórkem úly esimderimen ruhtandyrylghan «Yasiyn» tehnologiyasy jәne «Qazyghúrttanu» institutynyng baghdarlamasyn úsynyp otyrmyz. Reseyde, Tatarstanda, Qyrghyzstanda, Qytay Halyq Respublikasynda jәne Birikken Arab Ámirliginde búl baghdarlamanyng túsaukeseri tabysty ótti jәne osy memlekettermen baylanys jalghasuda. «Yasiyn» tehnologiyasy jәne «Qazyghúrttanu» ghylymy – osy sala boyynsha jariyalanghan kózqarastardy jinaqtaghan, әlemdik ghylymy jetistiktermen nәrlengen, tekti ata-babalarymyzdyng sanghasyrlyq dәstýrli úrpaq tәrbiyesimen tamyrlanghan, býgingi ómirmen sabaktastyrylghan jana ghylym.

Alla-Taghala ózi taghayyndaghan payghambarymyz Múhammed( s.gh.s.) arqyly adamzat iygiligi ýshin týsirilgen qasiyetti Qúran-Kәrim, onyng ishindegi Allanyng 99 Sipat-Esimderi, osy Esimderding qasiyetteri turaly jәne adamdar sol qasiyetterge qalay ie bolatyny payghambarymyzdyng sýnetterinde aitylghan. Biraq, adamzat Órkeniyetining songhy 100-150 jylda qarqyndy damyghany eskerilmesten, Islam ghylymy әli kýnge adamdargha Fiykh, Ahlaq, Sharighat, Tarihat, Maghrifat, Aqiqat joldaryn janghyrtyp damytpay, eski maghynadaghy әdistemelikter arqyly týsindirilude. Óz zamanynda eldi basqarugha, halyqqa dindi týsindiru ýshin jazylghan búl Islam ghylymdary, әdistemelik qúraldar – Qúrannyng ózi emes! Osy ghylymdar, әdistemelik qúraldar sol búrynghy kezendegi dengeyinde qalyp, naghyz islam dinine túsau bolyp, býginde ony teris nasihattauda. Al, naghyz islam dini – aqiqat pen parasattylyq, adamgershilik pen kishipeyildilik sekildi kisige qajetti qasiyetterdi darytatyn úly ilim!

Payghambarymyzgha berilgen sәuegeylik habarlar, Qúran-Kәrim, naghyz islam dini, hadister men bolashaqta bolatyn oqighalardyng manyzdylarynyng keybireuleri songhy 150 jylda arabtyq shovinizmning sebebinen býginge deyin jariya etilmey keledi. Osynday kópshilikke jariya etilmegenderding birazyn, kózining tirisinde-aq Áulie atanghan ataqty ghalym Mәshhýr Jýsip Kópeyúlynyng ústazy bolghan babamyz, ghúlama ghalym Bekasyl Áulie tauyp, zerttep  «Júldyznama» atty qoljazba enbegin shәkirti – aitysker aqyn Qazanghap Baybolúlyna amanatqa qaldyrghan. Osy «Júldyznamada» Múhammed (s.gh.s.) payghambarymyz aitqanynday, «Bolashaqta Tashkend degen qala bolady, ol qala Núrly Mekenning qúbyla túsynda, al ol núrly mekenning kýn shyghys tarapynda on eki myng músylman sheyit bolghan Núr meken eli bolady. Sol  mekendi basqaratyn topty ózim jәnnatqa alyp kiremin» degen. Mine osy aitylghan Kiyeli tau – Qazyghúrt tauy. Al Núr meken eli – Qazaq eli!

Payghambarymyzdyng osynday sәuegeyli habarynda bizding býgingi qoghamymyz, Alla-Taghalanyng Núr sipaty Qazaqstangha berilgendigi, Mәngilik Elimizding túrghyndary adamzattyng eng ozyq oily jandary bolatyny jayly jәne bolashaqta tughan jerimiz «Núr mekenge» ainalatyndyghy «Júldyznama» kitabynda aitylghan. Búl kitap 2005 jyly Astana qalasyndaghy «Kýltegin» baspasynan professor Myrzatay Joldasbekovtyng redaksiyalauymen jaryq kórdi.

Jogharyda institut enbekterining túsaukeserleri shet elderde ótkizilgenin aittynyz. Olargha qanday bagha berildi? Qyzyghushylyq tanytqandar boldy ma?

– Bir qyzyghy, búl enbekterdegi keybir mәlimetter barlyq Kiyeli Kitaptarda da aitylghan eken. Búdan biz beyhabar edik. Osy asa qúndy materialdargha  shet el ghalymdary men qarjygerlerining Álem milliarderler kluby atynan A.Tarasov bastaghan top mýshelerinen biz kýtpegen erekshe qyzyghushylyqty bayqadyq. Sóitip olarmen birlesken «Adamzattyng Ruhany Birlesu jәne Janghyru ortalyghy  – «Qazyghúrt»  atty  ýlken joba ómirge keldi.

– Qoghamda birazdan beri Últtyq birtektilik mәselesi aityla bastady. Búl – últtyq birlikke, ruhany ýilesimge bastaytyn jol desek, qatelespespiz. Onyng úiytqysy kim bolu kerek?

– Halyq pen biylikting arasyndaghy ruhany ýilesimdilikting tiregi – Qazaqstan Músylmandary Diny Basqarmasy boluy tiyis! Eger osy ýilesimdilik zaman talabyna say bolsa, qogham arasynda kelensiz jaghdaylardyng aldyn alugha bolar edi.  Atap aitar bolsaq, elimizding әr jerinde ekstremistik kózqarastar,  jastarymyzdyng syrtqy kórinisinde ótken ghasyrlardan  qalghan, jat eldikterding túrpayy bolmystaryna elikteui eriksiz kózge týsip jýr. Ásirese songhy 3-4 jyldyng ishinde kóshelerde, sauda ortalyqtarynda, qoghamdyq  kólikterde, qaysy qoghamdyq oryndy alsanyz da, barlyq jerde hidjab kiygen qyzdar men saqaldy jas azamattar sany eselenip, kýn sayyn artyp keledi. Al solarmen súbhattassan, myna aqparattyq zamanda ómirden óz ornyn, materialdyq qajettiligin sheshe almay, ózining  bar tapqan shyndyghy – syrtqy kiyimderin ózgertip, saqal qoiymen shektelip, arab-batys mәdeniyetine elikteushilerding jeteginde jýrgender ekenin úghasyn. Bilimge degen senimsizdik, bolashaqqa degen  eskishe kózqaras, «taghdyrym osylay jazylghan shyghar, ony bir Alla ghana biledi», dep oilaytyn olar qoghamdyq jauapkershilikten qashqaqtap, óz-ózderin aldap, júbatuda t.s.s. Biyliktegi keybir qyzmetkerlerding jónsiz is-әreketteri, qúqyq qorghau qyzmetkerlerining ozbyrlyqtary jәne keng etek alghan paraqorlyq siyaqty kelensiz jaghdaylar – jastarymyzgha artyp otyrghan ýmitimizdi ýzetin, naghyz qastandyq der edim.

– Demek, Memleket te últtyq iydeologiyagha, әleumettik-ekonomikalyq damugha basa mәn berip, jastardyng meylinshe tolyq júmyspen qamtyluyna, ómirden óz oryndaryn tauyp, materialdyq qajettilikterin sheshuine, Abay atamyz aitqanday, dýniyening bir kirpishi bolyp qalanuyna jaghday jaratuy kerek deysiz qoy!

– Dúrys aitasyz. Biz búrynghy ghúlamalar aityp ketken «adamdy adam etetin – enbek» ekenin eshqashan esten shygharmauymyz kerek. Osyghan oray, Elbasynyng «Jalpygha ortaq Enbek qoghamy» baghdarlamasy ayasynda býkil qogham mýshelerining enbekpen qamtyluyna qol jetkizsek, kóptegen mәsele óz-ózinen sheshiler edi. Tek enbekting dúrys baghalanyp, enbekaqynyng layyqty, әdil jәne uaqtyly tólenuine kýsh saluymyz qajet. Biraq halqymyzdy ruhany janghyrtusyz olardyng tolyq jýzege asuy qiyn. Óitkeni, Ruhany Janghyru – Mәngilik El ansary, kemel keleshek kepili, Elbasy úsynghan osy úly iydeyanyng jýzege asuyna mәngilik qyzmet etetin basty túghyr dep esepteymin.

– Ony jýzege asyrugha qanday úiym naqty qoldau kórsete alady?

– Biz úsynyp otyrghan, elimizdegi asa kýrdeli problema – «Qazaqstan halqynyng ruhaniyatyn janghyrtudy» tolyq sheshuge qomaqty ýlesin qosatyn, Elbasymyzdyng «Bolashaqqa baghdar: ruhany janghyru» Joldauyna arnayy dayarlaghan «ÚLTTYQ RUHTYNG ÚLY JOBASY» baghdarlamasynyng ghylymy negizdemelerin, әdistemelerin retteuge atsalysatyn, bedeldi әri qúzyrly mekeme – Preziydentimiz ben Elimizdin  senimine bólengen, dúrys baghyt pen tura jolgha qoldau kórsete alatynday mýmkindigi bar Qazaqstandaghy birden-bir respublikalyq úiym ol – Qazaqstan músylmandary diny basqarmasy!

Al, «Akademik A.Aqaevtyng "Yasiyn" tehnologiyasy jәne "Qazyghúrttanu" ghylymiy-zertteu institutynyng qyzmetkerleri QMDB-men birlesip bir baghytta, bir maqsatta júmys jasaugha dayar ekendigin ashyq týrde mәlimdeydi.

Úly ústaz Ábu Nasyr әl-Faraby babamyzdyng «Adamgha tәrbie bermey túryp, bilim men ghylymgha ýiretsen, ol jýrgen ortasyna  apat әkeledi» degen sózi bar. Osy túrghydan alghanda «Yasiyn» tehnologiyasy jәne «Qazyghúrttanu» ghylymiy-zertteu instituty úsynyp otyrghan «Qazaqstan halqynyng ruhaniyatyn janghyrtu» nemese «ÚLTTYQ RUHTYNG ÚLY JOBASY» baghdarlamasy halqymyzdyng úly múrattarynyng negizi bola alady dep oilaymyn. Osylay Tәuelsiz Elimizding últtyq túlghalary elin-jerin qorghay alatyn, dilin búzbaytyn, tilin saqtaytyn, әlem halyqtaryna ýlgi-ónege bola alatyn, olarmen beybit ómir sýre alatyn naghyz parasatty azamat bolyp qalyptasyp, adamzat úrpaghyn ruhany birlesu men janghyrugha jetkizu arqyly Qazaq Eli men Jeri – Jer planetasyndaghy altyn besikke ainalady dep senemin!

– Saliqaly súhbatynyzgha rahmet! Enbeginiz el biyligi, din tizgini, dil jauapkershiligin ústaghan azamattar tarapynan eskeriledi dep ýmit eteyik.

Súhbattasqan Qútmaghambet QONYSBAY, Mәdeniyet qayratkeri

Abai.kz

31 pikir

Ýzdik materialdar

46 - sóz

Poeziya men prozada qatar qalam terbegen jazushy

Ahmetbek Kirshibay 1674
46 - sóz

Tiybet qalay Tәuelsizdiginen aiyryldy?

Beysenghazy Úlyqbek 2052