Túrsyn Júrtbay. "Qaraly súludyn" keyipkeri - Mәden Týsipbaeva (jalghasy)
Jazushy, alashtanushy ghalym Túrsyn Júrtbaydyng «Besigindi týze!..» kitabynyng jalghasy. Ótken bólimderin myna siltemelerden oqy alasyzdar:
http://abai.kz/post/view?id=7271
http://abai.kz/post/view?id=7292
http://abai.kz/post/view?id=7363
http://abai.kz/post/view?id=7851
http://abai.kz/post/view?id=7819
http://abai.kz/post/view?id=7851
http://abai.kz/post/view?id=7963
http://abai.kz/post/view?id=8004
http://abai.kz/post/view?id=8164
http://abai.kz/post/view?id=8190
http://abai.kz/post/view?id=8438
http://abai.kz/post/view?id=8635
http://abai.kz/post/view?id=8747
http://abai.kz/post/view?id=8925
http://abai.kz/post/view?id=8955
http://abai.kz/post/view?id=9050
http://abai.kz/post/view?id=9536
http://abai.kz/post/view?id=9857
http://abai.kz/post/view?id=10194
http://abai.kz/post/view?id=10277
http://abai.kz/post/view?id=10532
http://abai.kz/post/view?id=10740
http://abai.kz/post/view?id=10973
http://abai.kz/post/view?id=11107
http://abai.kz/post/view?id=11260
http://abai.kz/post/view?id=11485
http://abai.kz/post/view?id=11583
http://abai.kz/post/view?id=12512
http://abai.kz/post/view?id=12602
http://abai.kz/post/view?id=12674
http://abai.kz/post/view?id=12762
http://abai.kz/post/view?id=12863
II.
Búl – 1976 jyldyng jazy bolatyn. Almatydaghy Tólebaev pen Sovet kóshelerining qiylysyndaghy Kitap palatasy ornalasqan bes qabatty sary ýiding aldynda әdebiyetshi aghamyz Rymghaly Núrghaliyev әngime aityp túrdy. Búryshtaghy terezeden Álibek Dinishevting shyrqaghan dausy estiledi. Federiko Karuzonyng «jankýieri» tamsanyp qoyyp, basyn shayqaydy. Bir apa birinshi podezge qaray shiraq basyp bara jatty da, amandasyp, jón súrasyp, «sau bolyndar, ainalayyndar» – dep búryla berdi. Ghalym agha janaghy kisi ýige kirip ketken song sybyrlaghanday bop:
– Myqty kempir. Quat-kýshin, erik-qajyryn joymaghan. Kórmegeni joq. Áli tyn. Qanday shiraq. Er jigitting minezi bar. Áuezovten iymenbegen myqty apamyzdyng biri. «Qaraly súludyng prototiypi osy adam. «E, Múhtar jaza ber, endi meni kim tekserip jatyr» dedim de, әngimening ózgertken núsqasyn ózim qayynsinilime mashinkagha bastyryp berdim», – deydi Búl apamyz. Myqty, – dedi.
– Kәdimgi «Qaraly súlu» әngimesining be? Qalay?
– Ózinen súra. Jasyrmaydy. Mәden apa deseng boldy. Tura sening auylynnyng adamy. IYke – Músataylardyng kelini. Jә, boldy, jýr kettik. Lәpәnning shayyn isheyik.
Sózding bas-ayaghy osy boldy. Ákem-au, Músataydyng qystauynda biz de túrghamyz. Qalay bilmey jýrgenmin. Agha aitty: «Ózinen súra» dep. Endi týsinik bermeydi. Senerimdi de, senbesimdi de bilmedim. Ýmit oty bir janyp, bir óshedi. Qúshtarym qatty qúlap, qúmarym artsa da, «súludyn» prototiypimen jýzdesudi keyinge qaldyra berdim. Degenmen de bir kýni tәuekelge bel buyp, telefon arqyly habarlastym. Dausy shiraq, sózi naqpa-naq estilgen Mәden apay shaqyrdy.
Úly suretker Múhtar Áuezovting jiyrma bes jasynda jazghan әngimesining prototiypin kezdestiru jәne ol kisimen sóilesu men ýshin óte quanyshty oqigha boldy. Óitkeni HH ghasyrdyng basynda jaryq kórgen «Qaraly súlu» siyaqty klassikalyq shygharmanyng oqighasynyng negizgi ózegi ómirden alynghany jóninde әr týrli pikirler aitylghanymen de, naqty derek baspasóz betinde jariyalanbaghan. Sonymen qatar búl әngime jazushynyng qiyalynan tughan kórkem tuyndy degen tújyrym da keng tarap ketip edi.
Mәden apay aqqúba, dóngelek jýzdi, bota kózdi, ashyq minezi, ótkir, sheshen tildi adam eken. Sóz arasynda әzil de aityp qoyady. Múqan Tólebaev kóshesining boyyna ornalasqan ýiding terezesinen kýn núry tógilip túr. Ol kisi әngimeni ózining ótken ómirimen sabaqtastyra otyryp aitty. Jasy 84-ke kelgen Mәden Týsipbaeva apaydyng jýris-túrysy shiraq. Tyn. Jedel basyp, qat-qat kitaptardyng arasynda túrghan fotoalibomdy aldy da, ishinen әr týrli suretterdi ýstelding ýstine qoydy. Kózimning qiyghyn salyp, qarap qoyamyn. Ile jenil kýrsinip aldy da, әngimesin bastady.
– Bizding auyl Abay men Áuez atanyng ýilerimen erteden aralasyp, qúdandaly bolyp, sarysýiek atanyp jýretin. Músatay men IYke Abaydyng ýsh qyzyn kelin ghyp týsirgen. Qúdayberdining balasynyng eki qyzy da sol ýiding aq bosaghasyn attady. Al Músataydyng kenje inisi Sypatay Abaydyng eng sýiikti qyzy Pәkizatqa ýilendi. Qazir sol Pәkizattyng qyzy Semeyde túrady. Ol da egde tartyp qaldy. Úly Abaydyng ózi Pәkizatty erekshe erkeletip:
Pәkizattym, shybarym,
Ólenge sonsha qúmarym.
Bәiit jazyp bereyin,
Ózing oqyp úgharsyn, –
deytin. Búl ólenning ayaq jaghyn úmytyp qalyppyn. Abaydyng tiri kezinde hatqa týsken qoljazbalarynyng kópshiligi osy Pәkizatta bolatyn. Sandyghynda saqtalatyn. Keyin ol qoljazbany Pәkizat qaynaghasyna beripti. Ile aumaly-tókpeli zaman bastaldy. Kóshi-qon kóbeydi. Aghayyn arasy alystady. Sodan keyin qoljazba kóz jazdyryp ketti. Tabylmady.
Bizding auylgha Múhtar 1916 jyly keldi. Óitkeni, sonyng artynan ile-shala «Degeleng dýrbeleni» bastaldy. Halyq tolqyp, ereuilge shyqty. Shynghystyng teristik bókterindegi Shaghan ózenining jaghasynda otyrghan kezimiz edi. Semeyde oqyp jýrgen Múhtar «jótelip, dertke úshyrap jýrmin» – dedi. Halel deytin dosy bizding tuysymyz. Keyin bildim. Qalyndyq izdep jýr eken ghoy. Sony jasyrghan týri әlgi. Múhtar ol kezde 19 jasta bolatyn. Oghan jeke ýy tigip, bir kýtushi berildi. Sol ýide jatyp bala oqytty. Mening kýieuim Adamjanmen aralasyp, dostasyp ketti. Bizding ýiden jiyi-jii dәm tatatyn. Anda-sanda iyt-qús salyp, ang aulaytyn. Kóbinese jeke otauda otyryp jazu jazatyn. Birde Qabjan Músatayúly men Smaghúl Ámzeúlyn shaqyryp alyp, jazghandaryn oqyp beripti. Ol bir kýldirgi oqighaly syqaq әngime bolatyn. (Estelikting búl arasy birinshi tarauda berilgen. Al Smaghúl Ámzeúly turaly «Oqyghan azamatqa» qatysty bólimde biraz aityldy. T.J.).
Birde, qasyndaghy serikteri Qabjan Músatayúly men Smaghúl Ámzeúly arnayy qonaqqa shaqyrsa kerek. Ári jer aralap, el ishindegi qalyndyqqa layyq qyz kórudi oilastyrghan eken. Sol jyldary ataqty diktor Ánuarbek Bayjanbaevtyng auyly irgeles otyratyn. El aralaghan erke jigitterding kózi sondaghy mening tanys qúrbyma týsipti. Soghan men arqyly sóz saldy. Jastyq qoy, jastyq! On toghyz jas degen nemene! Qyzdyng syryn ishke týiip:
– Ei, oqyghandar, búlary jaramaydy. Onsyz da etekterine ergen sóz kóp. Halel aghaydyng jolymen ketesinder me? Búl qyzdyng bergen serti, aittyrghan jeri, betining әdebi bar eken. Qoyyndar, – dedim.
Sonda Múhtar shashy búira-búira, búrqyray tolqyndap, Qayyndy men Myrzashoqynyng baurayyndaghy qyzoynaq, altybaqannan qalmaytyn, әdemi-aq jigit bolatyn.
Janaghy Múhtardyng kózi týsken qyz qazir kempir boldy. E, dýniye-ay desenshi. Endi sol kempirge qazir aitsam: «E, qaydan bileyin. Oqyghandardyng bәri qatyn tastaghysh. Erteng ainyp ketip, dalada qalasyn. Odan da ózine búiyrghanyndy jiberme» degenge ilanyppyn. Mynaday dýniyege mәshhýr bolady dep kim oilapty. Áy, sol bas tartqanym, dúrys ta eken ghoy. Qashanghy etegine ileser em, qalar em ghoy men de» – dep kýledi.
Onysynyng da jany bar.
Mine, Múhtarmen alghashqy jýzdesuim osylay bastaldy. Odan keyin de aralasyp, habarlasyp túrdyq. Joldasym Adamjan ekeui óte tatu edi. Habarlasyp, sәlem joldap jýretin. Arada jyldar ótti. Túnghysh úlymyz Shotay dýniyege keldi. Sol jyldary mening qayyn atam Músatay men onyng inisi IYkening arasyndaghy dau-janjal, biylikke talas órship, ekeui óshtesip ketti. Daudyng basy Jayylma degen qoryqtan bastaldy. Abaydyng aghasy Qúdayberdining úly Shәkerim birneshe ret bitistirdi. Biraq qayta-qayta úshygha berdi, shiyelenise týsti. Semey ónirindegi sol kezdegi eng ýlken bitispes dau osy eki kisining arasynda ótti. Gazetke de shyghyp jýrdi. Revolusioner jazushy Sәken Seyfullin búl jaydy «Tar jol, tayghak keshu» atty memuarlyq romanynda da surettedi.
Osyndaghy «IYkeni qostaghan alashtyng azamaty» dep otyrghany – Halel Ghabbasov. IYkening әieli – Halelding tughan әpkesi. Ol kisi gubzemkonyn, oblystyq esep-kredit basqarmasy men bankining bastyghy, gosplannyng jauapty qyzmetkeri bop istedi. Asqan seri, seruenshil adam edi. Músatay – aghasy, bәibisheden tughan. IYke – toqaldyng balasy. Moldabay, Burahan qajy bar, әiteuir alty aghayyndy. Aralary suyq boldy. IYke de, Músatay da kisi qolynan qaza tapty. Azaptan aman qútylghany da bar, onyng keregi shamaly.
Ár adamnyng taghdyry әrqalay ghoy. 1918 jyly joldasym Adamjan dýniyeden qaytty. On tórt jasymda tabaldyryghyn attaghan bosaghamnyng uyghynyng ortasy týsip, qaraly bolghany janyma qatty batty. Artynda jalghyz úly Shotay qaldy. Ádet boyynsha esik aldyna kýieuimning atyn qara maqpal jauyp baylatyp qoydym. Kiyiz ýiding uyghyna da qara mata ildim. Ózim de qara qamzol men kóilek kiyip, ólgen jan serigimdi aza túttym. Bir jyldan song balamnyng qazasy qosyldy. Sodan ýsh jyl údayy qaraly jaghday keshtim. Shәkerimning әieli, úly Qabysh kelip kónil aitty. Múhtardyng kýiindi bolatyn jóni bar. Ahmadiyar qaynym Múhtardan oqyghan. Adamjan onyng eng jaqyn dostarynyng biri edi. Kónil aita da kelgen. Sol kezde mening qaraly kýiimdi sezingen ol kónilime qayau týsirgisi kelmedi-au, deymin, әiteuir, ashylyp eshtene aitpady. Tek Jakey qajygha:
– Mәdenning Adamjandy joqtauyn jazyp alu kerek edi,– degende, ýlken kisi oghan rúqsatyn bermepti.
– «Múhtardyng onysy nesi. Joqtaudy qaytedi eken,– dep otyratyn Jakey qajy.
Sol qaraly kýiim bes jylgha sozyldy. Múhtar sol jolghy mening múnly kýiime jany ashyp, qatty kýiindi. Dosynyng qazasy oghan da auyr tiygen boluy kerek. Áyteuir, Semeyden kisi qatynay qalsa sәlemin joldaytyn. Sol Adamjangha jәne onyng artynda kalghan úlgha eskertkish retinde «Qaraly súludy» jazsa kerek. Áriyne, kórkem shygharmadaghy erkindik, boljam, qiyal, tújyrym bolady ghoy. Odan habarym bar adammyn. Biraq «Qaraly súludyn» 1925 jyly jaryq kórgen núsqasy barynsha shyndyqqa jaqyn jәne tabighy edi. Onda әngimening ayaqtaluy bylay bolatyn.
«Osymen tang agharyp atqanda denesi әbden salqyndap barlyq asau qan basyldy. Búl zamangha sheyin qysyp kelgen jastyq tilegi birjolata óship, bayaghy qayygha bekingen taza kónili ómirinshe alysqan qara jylandy jenip shyqty. Qaranghy qayghy kýnining ishi bolsa da, búl mýinetter Qaragózding baqytty bolghan uaqyty siyaqtanyp edi. Ol әbden agharyp, tynyshtyq alghan jýrekpen auyr kýrsinip, ýiine qaytty...
Múnyng art jaghynan toghay ishinde tang búlbúly qaraly jalghyzdyng kýiin qoshamettegen dúghaday seziletin tazalyq jyryn jyrlap túrdy... Qaragóz ýiine kirip, Múqashty sýiip-sýiip jatyp qatty úiyqtap qaldy» («Tan», 1925, № 2, 92-bet.)
Ol eki ortada qily-qily zaman ótti. Bizder elden kettik. Shet jaghalay kóship jýrip Almatygha jettik. Múhtardyng da óz әni – ózinde boldy. Uaqyt solay ghoy.
Keyinnen, 1934 jyly Almaty qalasynda Múhtarmen jolyqtym. Mening qayynsinlim onyng eki jýz elu bettik shygharmasyn mashinkagha basty. Onysy 1936 jyly shyqqan «Eskilik kólenkesinde» atty jinaghy edi. Almatygha jana kelgen betimiz bolatyn. Qarajattan qysylyp ta jýrgemiz. Onyng ishinde «Qaraly súlu» da bar bolatyn. Sol mashinkagha basylghan shygharmasyna ýsh jýz som aqsha berdi. Qayynsinlim úyalyp, Múhtargha meni jiberdi. Valentina ýiinde eken. Múhtar maghan:
– Mәden, Adamjannyng úrpaghy qazir qayda? – dedi.
Men sheshekten dýnie salghanyn, ózimning odan keyin bes jyldan song túrmysqa shyqqanymdy aittym. Basyn shayqap, úzaq otyrdy da, kýrsinip:
– Esil azamattyng sonynda eshkim qalmady-au. Men sonday ýmit etushi edim. Sen, bilesing be, sol qaraly kýiindi suretteytin әngime jazgham. Adaldyghyna, ar tazalyghyna, ólgenge qúrmetine qatty sýiindim. Qazaq әielining ýlgisi retinde kórsetip em. On eki jyl boldy oghan. Kelesi jyly sol ertede jazghan shygharmalarymdy óndep, týzep jeke kitap etip baspadan shygharmaqpyn. Sol әngimeni de óndep, úsynyp otyrmyn. Ertedegi ómirdi zertteu, «iydeyalizasiyalau» dep synap jatyr. Sen de túrmysqa shyghypsyn. Ómir bir qalypta túra ma – dedi.
– Erkiniz bilsin. Shygharma sizdiki. Men keyipkerligimdi búldaymyn ba? Onday tәkapparlyq mende qaldy deysing be. Úmytyldy. Endi ony kim bilip jatyr. Qayta úmytqany dúrys qazir, – dedim.
Osylay, shyraghym. «Qaraly súludyn» shyghu tarihynyng mening ómirime qatysty ekeni ras. Songhy basylymynda әngimening ayaq jaghyndaghy bir abzas alynyp tastaldy da, onyng ornyna 1935 jyly «Eskilik kólenkesinde» atty kitabyndaghy ózgeris engizildi. Ol jazushynyng qiyalynan tughan kórkemdik sheshim. Ári sol jyldary oghan da kóp kinә taghylyp, erkimen kósilip istey almay jýrdi ghoy. Múhtardyng 12 tomdyq tolyq jinaghyndaghy birinshi tomnyng týsindirme sózdiginde әngimening 1922 jylghy jәne 1960 jylghy núsqasyn salystyryp bergen. Ayyrmashylyqtaryn da sodan tolyq angharugha bolady.
Egerde, úzaq jyl bilistikpen, jarastyqpen qatar ómir sýrgen adamdardyng arasynda ylghy syzylghan syilastyq boldy desem ótirik bolady. Múhtar – mening qaynym ispetti bop ósken son, artyq-kemdi, әzil-shyndy aitqandarym boldy. Soghys jyldarynda Ayagózde túrdym. Múhtar sol kezde Ayagózge soqqany belgili. Birde, Abay toyynyng ýstinde Kalinin kóshesindegi eski ýiining manynan kezige ketip, jetip bardym da:
– Áy, Múhtar men kórgende betinen móri tamghan bozbala edin. Qyzdardyng betine qaray almay jýrgende, hatyndy berip, jalynushy edin. Býgin mine, meni úmytyp, jinalysqa shaqyrmadyn, – dep dýrse qoya berdim.
– Ýi, Mәden, qoy. Maghan kisi kózinshe úryspa. Qoydym-qoydym. Dúrys, kónil reting men rayyng jarasqan song aittyn-au, – dep sóz artyn qonyr salqyn, mayda kýimen jadyratyp jiberdi.
Endi, aitty ne, aitpady ne, Múhtardyng jazghany artynda qaldy, biz bir kýngi kóbelek qúsap jaryq dýniyede jalbandap úshyp jýrmiz. Osyny, aitqanymdy qanaghat et, qaraghym» – dep әngimesin ayaqtady.
Mine, Mәden Týsipbaeva apaydyng әngimesi osynday. Ol kisi úly jazushynyng «Kókserek» jәne «Qaraly súlu» siyaqty klassikalyq shygharmalarynyng jazyluy men suretkerding qiyalyn sharyqtatyp, sezim qylyn shertken jaylardan keng maghlúmat berdi. Ekinshiden: «Oqyghan azamattyn» prototiypi Smaghúl Ámzeúly jóninde qosymsha derek úsyndy.
Qadirli qauym, jazushynyng ózi oqighagha aralasyp ketti dep aiyp tagha kórmender. Osy arada mening atalarymdy әngimege kiristiruge tura kelip túr. Men de bilmeydi ekem. Ákemiz Qúdakeldi marqúmnyng sýiegi osy kitaptyng basy-ayaghynda jii aitylatyn IYkening kýzdeuinde jatyr. Taghdyrdyng tezine qatar úshyraghan jandar edi. IYke, Músatay, Halel Ghabbasovqa qatysty derekter Múhtardyng ómirimen qatar órilip otyrady. Shәkerimning qazasy esterinizde shyghar. Soghan baylanysty. IYke arghy betke auyp baryp, Júrtbaydyng inisi nemere atam Raybaydyng ýiinde qys boyy túrypty. Ákem ol kezde Almatynyng týrmesinde jatqan. IYke Raybaygha qolyna oq tiygen qara at pen qara baytal beripti. Shekarada atysyp jalghyz ótken IYke: «Jaz shygha elge baryp, ýi-ishimdi kóshirip әkelem» – dep dayyndalyp jýripti. Sodan Erjannyng Qyzyry degen tóre NKVD-nyng tynshylarynyng mәjbýr etuimen qonaqqa shaqyrypty. IYke jayghasyp otyra bergende bir top soldat kirip keledi. IYke saptamasynan tapanshany suyryp apty da: «Áy, bir shiykil saryny óltirgenmen kegim qayta ma. Bәribir tausylmaydy. El-júrttyng obalyna qalarmyn. Qyzyrdyng nesi ketedi» – dep tapanshasyn laqtyryp tastapty. Dalanyng kókjaly osylay qaqpangha týsti. Tirshiliktegi songhy dәmi bizding shanyraqtan búiyrdy.
Taghdyr degendi qoysanshy. Sol IYke aldyna alyp otyratyn Raybaydyng ýlken qyzy Jabaghy men kenje qyzy Izaqúl IYkening qystauyndaghy ziratta jatyr. Núrghazy Raybayúly: «IYkeni ertip әkem ýnemi shekara boylatyp, jer sholugha alyp shyghady eken. Sonda alda-jalda shekara jaqqa shygha qalsa, atynyng basyn tartyp: «Myna sary pәleden aulaq jýreyikshi» dep yqtay beredi eken. Ákemning yq jaghyna shyqqan song ghana tynyshtalatyn kórinedi. Men ol kezde es bilmeytin em. Ákemning osy sózi esimde qalypty. Al әlgi «jylqymnyng túqymy edi» – dep syilaghan qara baytaldan tughan qúlyn keyin «Raybaydyng bәige qonyry» atanyp, aty anyzgha ainaldy. Qalghan túqymdary da auyzgha igilip, bәigening ishinde jýrdi. Qúdalar qalynmalgha qalap alatyn qarakókting ýiiri atandy. Keyin IYkeni kórgen әpkem jabaghynyng qayyn atasy Raqymbay qúda bәsirege aldy. Jiyenimiz Seytjan minip jýretin» – dedi.
IYkening ataqty qarakógining túqymyna bala kezde bizding de taqymymyz tiyip, qúrban aitqa jiylghan júrttyng kózine týsu ýshin qoqilanyp qoyyp, zar jeldirip jýrgenim esimde. Bәigeden kelgende bәsireme jap-jana qúrym qara etik kigiyzip edi Raqymbay qúda. Ol kýnde osy oqighagha kuә adamdardyng birazy tiri-tin. Sóz terip, kitap jazam dep kim oilasyn. Jan-jaqqa qarap, endi izdestirgende «jolyqqan» adamym sol Raybaydyng ortanshy qyzy Týbitqannyng atasy mening sarsýiegim – Ramazan Jalbaghayúly bop shyqty. IYkege qatysty oqigha – iysi Abay men Shәkerim túqymdarynnyng tauqymetti taghdyryna ortaq. Ony Múhtardyng da aghalary basynan keshirdi. IYke men Músataydyng arasyndaghy tartystan taghyda bir tarihy roman jazamyn degende, jogharydaghy oqighalardy da qamtymaq bolghan. IYkening taghdyrynyng kebin kiygen 1937 jyly niyat Shәkerimúly kiydi. Ony da NKVD jansyzdary aldap ústady. IYkege qúrylghan qaqpandy kózimen kórgen Ramazan aqsaqal bylay eske alady:
– Aumaly-tókpeli zaman ghoy. Sening әkeng Qúdakeldi ekeumiz bir týrmege qamaldyq. Atyghay degen jerde eski qoragha qamap qoyghan kezinde týnde dualdy tesip qashyp ek, bilip qoyyp, týn ishinde qayta tyqty. Eregesip bir uys tarysy men ystyq suyn da bermey qoydy. Men aqyry qútyldym da, Shәpek pen Jabaghytaydyng tobyna qosyldym. Olar qaruly edi, shekaradan atysyp ótti. Qatynsudyng boyynda aq kiyim kiyip, aq boz atqa mingen inisi oqqa úshty. Aghayyndy ekeui eki ret úmtylyp, inisining sýiegin ala almady. Oqtyng ortasynan aq boz atty jetektep shyqty. Sol kezde 40-50 ýy jasyrynbastan shekaradan ashyq ótti. Sonyng ishinde IYke men Shәkerimning úly Niyat, Abaydyng Tәkejan aghasynyng balasy Ázimbaydyng Berdeshi de bar edi.
IYkeni ústaytyn kýni men de bir ajaldan qaldym. Onda jigitpin. Bir dosym maghan kep: «Býgin Erjannyng Qyzyry IYkeni qonaqqa shaqyrypty. Ángime, sóz tyndayyq jýr»,– dep shaqyrdy. Ákemnen súranyp em: «Qoy, jelikpe»,– dep jibermedi. Dosym: «Ákenning sózinen asa almaysyn. Jigit emessin» dep ózi ketti. Qonaqtar jinalghanda soldattar ýige lap berip kirip barypty. Soldattar sol ýige jiylghandardyng bәrin ústap әketti. Ishinde әlgi jazyqsyz dosym da bar, sol kýii joghaldy. Olardy atyp tastady. Men de atylatyn em. Ákemning sózi saqtap qaldy. Anyghyn bilmese de bir qúqaydyng bolatynyn sezgen shyghar, – dedi Ramazan Sarsýiek.
Shyr ainalghan dýniyening shyndyghy osy. Keyin Raybaydyng úly IYkening qystauyn jóndep, qalpyna keltirdi. Men búl jaydy IYkening kelini Mәden Týsipbaevagha aitqam joq.
Búl material Mәden apaydyng kózi tirisinde «Leninshil jas» gazetinde jariyalandy. Materialdyng jaryq kórgenin aitu ýshin telefon arqyly habarlasqanymda:
– Rahmet, qaraghym. Atymdy shygharayyn dep aitqam joq. Shyndyqty bilging kelgen song aittym. Keyingi núsqasyn taghy sholyp em, sening qysylyp, aita almaghan jayyndy týsindim. Ómir bir qalpynda túra ma, qaraly kýidi basymnan keshken men de túrmysqa shyghyp, bala sýidim. Endi, jazushynyng qalamyna jarmasatyn men emes. Ónerding óz zany bar. Qoryqpa, aitqanymnan qaytpaymyn. Suretimdi alyp en, ony shygharugha úyaldyng ba? Sóitting ghoy. O da dúrys shyghar. Balam biledi. Jas adam emes, – dedi.
Shynyn aitqanda onday da kýdikting bas kótergeni ras edi. Biraq sonyng barlyghyn: «Ýige kel. Balalarymmen tanys. Ózing de bóten emes ekensin»,– degen bir sózi seyiltip sala berdi.
Nege ekenin bilmeymin, sebep kóbeyip, men ol ýige qaytyp barghanym joq. Ol kisi odan keyin on jyl ómir sýrip, 1987 jyly 17 jeltoqsanda kóz júmdy. Toqsan jyl ómir sýrdi. «Qaraly súlu» jazylghanda ol kisi 32 jasta bolatyn. Múhtar da ózining әngimesinde: «Qarakóz 32-aq jasta» dep jazghan. «Sónip janudaghy» Syzdyqtyng prototiypi Halel de osy auyldyng jigiti. Eki әngimedegi oqigha da «Yrghayly» bolysynda ótedi. «Qayyndynyng toghayy» qazir de jayqalyp túr. IYke-Músataydyng jaylauy. Orazbaydyng may qúdyghynyng soltýstik batys býiirinde. Qazir, qystau. Jer bederi men adamdardyng jas mólsherine deyin eseptep, dәlme-dәl keltiruine qaraghanda Mәden apaydyng Qarakózding prototiypi ekenine kózing anyq jetedi.
Batyl da ójet minezdi, meyirim-qayyrymy mol sol bir anamen qaytyp jýzdese almaghanyma әli ókinemin. Talay ret izdetipti de, shaqyrtty da. Jýreksine berdim. Endi kesh. Bәri de ótti-ketti. Qayyrylyp kelmeydi.
Tek er kónildi әjening beynesi kónilde qaldy.
(jalghasy bar)
Abai.kz
