Býgin Abai.kz aqparattyq portalynyng elektrondy poshtasyna belgili aqyn, publisist Myrzan Kenjebaydyng atynan Qazaqstan Jazushylar Odaghyna qatysty maqala kelip týsti. Avtor Jazushylar Odaghyndaghy keybir jaghdayattardy synap, óz oiyn ortagha salghan. Biz búl syngha qarsy taraptyng aitar uәji bolsa, jariyalaugha dayyn ekenimizdi eskertemiz.

Abai.kz aqparattyq portaly

Jekelegen pendeler, keyde bir top qogham mýsheleri óz basyndaghy jaqsyly-jamandy aluan-aluan jaghdayattargha baylanysty, Elbasynyng bir sharapaty tiyer dep «Ashyq hat» jazyp jatatynyn kórip jýrmiz. Alayda, sol «Ashyq hattargha» Elbasy jeke ózi naqty jauap bergenin de kórgen emespiz. Sonda da ótken jyly esimi elimizge, qala berdi alys-jaqyn shet elderge mәshhýr bir top aqyn-jazushylar tek «shaytan ghana ýmitsiz» dep Elbasygha «Ashyq hat» jazdy.

Onda býgingi qazaq әdebiyeti qanday kýide, onyng asyly men jasyghyna әdil bagha berip otyrugha tiyisti Jazushylar Odaghy búl orayda óz mindetin atqaryp otyr ma? Syn joq jerde shyndyq aitylmaydy, Jazushylar Odaghynda syn mәselesi jolgha qoyylghan ba?  Ony 20 jyldan astam uaqyttan beri bir-aq adam basqaratyny nesi, onyng búl orynnan ketkisi kelmeuining ar jaghynda qanday qúpiya jatyr? Búnyng bәri az bolsa, Jazushylar Odaghy belgili bir toptyng menshigindegi úiym sekildi bolyp, býgingi әdebiyetti jasaghan, jasap jýrgen eng bir daryndy da qarymdy qalamgerlerding Odaqqa bas súghudy qoyghany, shygharmashylyq atmosferanyng joqtyghy, qúryltaylar óz uaqytynda ótkizilmey әdeyi keshiktirilgeni, Odaqtyng qarjylyq esep-shottary qúpiyagha ainalghany, jazushylargha berilgen jer telimi qayda, shygharmashylyq ýii kimderding menshiginde ekeni siyaqty keudege kýdik pen kýmәn úyalatar  ózge de saualdargha jauap bilgisi keletini aituday-aq aitylghan edi. Odaq tóraghasynyng Odaqty basqaru isindegi búdan basqa da qatelikteri men kemshilikteri turaly talay syn pikirler  Odaqtyng Qúryltayy kezinde de birneshe mәrte auyzsha da aityldy, materialdar da jariyalandy. Onyng bәrin bylay qoyghanda N.Orazalinning halyqaralyq «Alash» syilyghyn bir kýnde 42 adamgha shýlen taratqanday ýlestirip, Jazushylar Odaghyn masqara mazaqqa úshyratqany da talay ret baspasózde jazyldy. Núrlan myrza oghan da bylq etken joq.

Elimiz qazaq handyghynyng 550 jyldyq mereytoyyn atap óter qarsanda ruhany últtyq múralarymyz ben qúndylyqtarymyzdy, ata-babamyz azattyq jolynda san ghasyrlar qany men terin qatar tókken tarihy kezenderdi býgingi úrpaqqa ýlgilep, olardy Otanyn sýnge ýndeytin shygharmalargha bәige jariyalady. Oghan  Euraziyalyq toptan (ERG) qyruar qarjy bólindi. Osy bәige qorytyndysyn shygharu kezinde  kórkemdik dengeyi tómen, tipti, Qazaq handyghynyng tarihyna esh qatysy joq, arzanqol shygharmalar jýldeger atanghany, búl tarihymyzgha jasalghan qylmys ekeni  janaghy «Ashyq hatta» da aityldy. Al býkil mәn-mazmúny ishkilikke salynyp ólgen bir totyqúsqa arnalghan «Kakadu» degen әngimening bas jýlde alghany el ishinde kýlkige ainaldy. Ishkilikten ólgen totyqús turaly әngimening Qazaq handyghynyng 550 jyldyq úly merekesine ne qatysy bar, búl Elbasymyz kótergen úly bastamanyng baghasyn týsiru emes pe dep jazdy qalamgerler. Búl bәige qorytyndysyndaghy kýmәndi shiykilikter turaly baspasózde eki qaytara kólemdi maqala jariyalandy. Ne Odaq basshylyghy, ne bәige jónindegi komissiya búghan da bir auyz jauap qaytarmastan qaldy. Onyng esesine osy «Ashyq hatqa»  baylanysty preziydent apparatynda Jazushylar Odaghynyng kezekten tys jiynyn ótkizip jana tóragha saylau mәselesi qozghalypty degen sybystan kimning zәresi úshqany qaydam, kóp úzamay Jazushylar Odaghynyng «Qazaq әdebiyeti» gazetine әueli 443 adam, sosyn 550-den astam adam qol qoyghan «Ashyq hat» dep atalatyn tizim shyqty. Tizim aty-jóni qalyng oqyrman túrmaq shyn jazushylardyn, jurnalisterding ózderi bilmeytin, beymәlim «jazushylardyn» aty-jónine tolyp túr. Bir-birimizden mynau kim, múnday da jazushy bar ma desek «kim bilipti» dep  iyghyn qiqang etkizedi. Óitkeni, N.Orazalin tóragha bop kelgeli әdeby qazynamyzgha ýles qospaq týgil, әdebiyetke jýz qaynasa sorpasy qosylmaytyn adamdar Jazushylar Odaghyna mýshe bop qabyldanyp, olardyng sany býginde 800-ding o jaq, bú jaghyna jetip otyr. Olardyng ishinde jәi, qaradýrsin jurnalister men qarapayym til mamandaryn aitpaghanda akter da, suretshi de, bir kezde oblysty, audandy basqarghan әkim de, piesa deuge kelmeytin piesa jazghan deputat ta, bazarkom da, sportshy da, tarihshy da, zanger de, kólik salasynyng qyzmetkeri de, bir rudyng ne taypanyng shejireshisi de, ózge de san-sala mamandary órip jýr.

Áriyne, Qúday ózine qanat bermegesin kókke samghap jýrgen qyrandargha qyzghana qaraytyn tauyqsha jazushy atanyp kózge týskisi keletinderge  Jazushylar Odaghynyng mýshesi atanghannan basqa nening qajeti bar?! Odaq tóraghasyn saylau kezinde «Al, kәne, N.Orazalinning tóragha boluyna qarsy emespiz degendering qol kóterinder degen kezde әlgi oidan-qyrdan qúrastyrylghan «mýsheler» du etip qol kóteredi.  Odan artyq ne kerek? Ádebiyet dep atalatyn bagha jetpes ruhany qazynamyzdy lastaugha, Jazushylar Odaghy dep atalatyn kiyeli qara shanyraqtyng qadirin ketirip, mazaqqa úshyratugha osynyng ózi-aq jetip jatqan joq pa?! Útyry kelgende aita keteyik, 550 adamdyq búl tizimge qol qoyghan  qalamgerlerding kópshiligi oghan telefon arqyly «qol qoyghandaryn» aitty. Sóitsek olargha Odaqtan telefon soqqandar Plenumdy kezekten tys emes, óz uaqytynda ótkizuge qarsy emessizder me degen súraq qana qoyghan, al mәtinde ne jazylghanyn kóbi bilmeydi eken, tipti kórmegenin aitty.

Endi Odaq organy «Qazaq әdebiyetinin» eki nómirining birneshe betin alyp júrtty kýlkige qaldyrghan «Ashyq hattaghy» myna soraqylyqqa qaranyz: Ol «Qalamgerler úiymy dau-damaysyz, talas-tartyssyz bolghan emes. Keshegi arystar men alyptar kezinde de, alpysynshy, toqsanynshy jyldar aralyghynda da qalamgerler dauy tolastamaghan» dep  Elbasymyzgha jazushy ataulyny qashannan dau-damaysyz, janjalsyz  jýre almaytyn jandar retinde «suretteuden» bastalady. Jazushylar Odaghynyng bir basshysyn ornynan qozghamay aman otyrghyza beremin dep dýniyeden ótken qalamgerlerding әruaghyn titirkendiruding búdan ótken týri bola qoymas, sirә! Al ol arystar men alyptar: M. Áuezov, H.Erghaliyev, Gh.Mýsirepov, S.Múqanov, Gh.Mústafiyn, T.Ahtanov, S.Mәulenov, olardyng berjaghyndaghy T.Moldaghaliyev, Q.Myrzaliyev, M.Maqataev, J.Nәjimedenov, T.Aybergenov syndy  halqymyzdyng alysqa da, jaqyngha da betke ústar naghyz tarlanbozdary emes pe?! Olar aityssa da, tartyssa da әdebiyet tónireginde, onyng jetistigi men kemshiligi tónireginde әrqaysysy óz pikirin aityp mәselening dúrys-búrysyn anyqtau ýshin aitysty. Birinshiden jasy 80-nen asyp 90-gha tayanghan adamdardyng ol arystardy,  jalpy qalamger qauymdy dau-damayshy dep býgingi jәne ertengi úrpaq aldynda búlaysha qaralauy  zor kýnә. Ekinshiden, ol arystar men alyptardyng eshqaysysy Jazushylar Odaghynda N.Orazalinshilep 20 jyldan astam otyra bereyik nemese Jarghygha ózgertu engizip «Qúrmetti tóragha» degen ataq alyp odan әri basqa bereyin dep aitysqan joq. Jәne olardyng eshqaysysy  ózi basqaryp otyrghan gazetke birese 443, odan 550 adamnyng qolyn qoydyryp masqara bolghan emes. Óitkeni, ol arystarymyz ózderining Ar, Namys, Úyat degen kiyeli qasiyetterine qylau týsirmeudi oilaytyn sәruar túlghalar-túghyn.

«Tizimnin» eng basynda  әdeby qazynamyzgha auyz toltyryp aitarlyqtay birde-bir kórkem shygharma bermegen, әiteuir әdebiyetshi nemese akademik degen aty bar aghamyzben birge aqsaqal akterding de aty-jóni túr. Keyin bildik ol da Jazushylar Odaghyna mýshe eken. Al Jazushylar Odaghyndaghy kelensiz jaghdaydy týzeteyik, jana tóragha saylayyq dep Elbasygha hat jazghandar qazir kózi tiri klassiyk, Halyq jazushysy Q.Júmadilovten bastap,  qazaq әdebiyeti tarihynda piesalary túnghysh ret Úlybritaniyanyng korolidik teatrynda qoyylghan, esimi elimizden asyp shetel júrtshylyghyna tanymal D.Isabekov, T.Medetbekov, E.Raushanov syndy Memlekettik syilyqtyng iyegerleri jәne basqa da belgili aqyn-jazushylar edi. Jәne olar «QÁ» gazetine, Odaq basshylaryna úqsap ondaghan, jýzdegen adamnyng aty-jónin tizudi úyat sanap әdebiyetimizge aituly ýles qosqan belgili-belgili 10-15 adamnyng ghana aty-jónin kórsetken edi. Álde janaghy 90-gha kep qalghan aqsaqaldar  oqymastan qol qoya saldy ma, әlde  Odaq basshylary ózderi jazdy ma kim bilsin әiteuir biz aty-jónin ataghan qalamgerlerdi «Odaq basshylyghyna talasyp, әr saylau sayyn jenilis tauyp kele jatqandar» degendi oqyghanda «Myna kisilerge ne bolghan?» dep jaghamyzdy ústadyq. Óitkeni, N.Orazalin osy abyroymen ketsin dep qol qoyghan ne Q.Júmadilov, ne D.Isabekov, ne T.Medetbekov, ne E.Raushanov tóragha bolamyz dep eshqashan Jazushylar Odaghynyng saylauyna týsken emes. Jәne Jazushylar Odaghy Qazaq handyghynyng 550 jyldyq úly mereytoyyna arnalghan Bas jýldeni maskýnem totyqústyng ólimi turaly shygharmagha berip, qalghan jýldelerdi bas-ayaghy joq  shiykili-pisili dýniyelerge shýlen taratqanday ýlestirgeni aitylyp ta, jazylyp ta jatqan tústa osy 5-6 aqsaqal ýnsiz otyrghan edi. Solar endi Odaq tóraghalyghynda 20 jyl otyryp, nebir kelensizdikter men kemshilikter jibergen  tóraghany ózgerteyik Plenum ótkizeyik  degende shorshyp týsti. Al jasy 70-ten asyp ketse de Jazushylar Odaghynyng basshylyghynda jýrgen B.Shahanov aqsaqal qazaqtyng osynau betke ústar qalamgerlerine jabylghan búl jalalar az bolghanday kóp úzamay «Qazaq әdebiyeti» gazetine maqala jariyalap «mysyqtileuli», «pәle-jalashylar», «jón-josyqsyzdar», «jolbiyke», «dau qughandar», «daukester», «pәlenshekender», «jala jauyp, kýie jaghushylar», «әldekimder», «bәleqor әriptester», «byqsytyp», «sypsyng sóz» taratushylar degen lastyqty tógip-tógip saldy. IYә, Odaqtyn  qúldyrap ketken qadir-qasiyetin qalpyna keltireyik, janasha oilap, topshyldyqpen kýrese alatyn, kim kóringenge jazushy ataghyn berip  qalamger degen kiyeli ataudyng da, әdebiyetting de qadirin ketiruge toqtau sala alatyn, ózi de talantty, halyqqa tanymal jana Tóragha saylayyq degen adamdargha búlaysha jabylyp, dýrse qoya beruding ózi-aq býginde әdebiyetimizge kimning qanshalyqty janashyr ekenin kórsetip-aq túr-au. Áytpese, tóraghany auystyrudy talap etip Elbasygha hat jazghan ýlken talant iyeleri men kórkem әdeby qazynamyzgha dәmi til ýiirer bir shygharma qosa almaghan aqsaqaldar men akter-jazushyny salystyrudyng ózi-aq Jazushylar Odaghynyng býginde qanday kýige týskenin kórsetip-aq túrghan joq pa? Siz ne deysiz?

Myrzan KENJEBAY, aqyn

QR Mәdeniyet qayratkeri, Jazushylar Odaghynyng mýshesi

Abai.kz