Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 4872 0 pikir 3 Mausym, 2009 saghat 09:50

Qazaqstannyng topografiyalyq kartalary 30 jyldan beri janartylmay keledi

Moldiyar Serikbaev, geolog:
– Kartografiya ghylymymen ainalysyp kele jatqanynyzgha az uaqyt bolmaghany barshamyzgha ayan. Osyghan deyin enbekteriniz gazet betterinde de jaryq kórip keledi. Jalpy, búl salamen ainalysuynyzgha ne týrtki boldy?

Moldiyar Serikbaev, geolog:
– Kartografiya ghylymymen ainalysyp kele jatqanynyzgha az uaqyt bolmaghany barshamyzgha ayan. Osyghan deyin enbekteriniz gazet betterinde de jaryq kórip keledi. Jalpy, búl salamen ainalysuynyzgha ne týrtki boldy?
– Men 1957 jyldan bastap, geologiyalyq kartografiyamen ainalystym. Kartografiya jasaghanda geologiyalyq qúrylymdardyng erekshelikterin kartagha týsiremiz. 1964 jyly Shahmardan Esenov Qazaqstanmen kórshiles jatqan elderding kartasyn jasau kerek degen úsynys aitty. Ol úsynys qabyldanghan son, geologiyalyq, tektonikalyq kartany jasap shyqtym. Odan keyin qazba baylyqtyng kartasyn jasap, Leningradtyng bir baspasynan jaryqqa shyghardyq. Elimizde geologiyalyq kartanyng negizin qalaghan adam – Veniamin Bespalov. Ol kartany jasau ýshin elimizding barlyq nýktesin sharlap shyqqan. Qytaydyng da geologiyalyq kartasyn jaqsy biledi.  Qazaqstannyng aumaqtyq-әkimshilik kartasynyng qazaq tilindegi núsqasy alghash 1995 jyly jaryq kórdi. Onyng izin suytpay 14 oblystyng aimaqtyq kartasy da jasaldy. Keyin Resey, Irannyng soltýstigin qamtityn qorghanys ministrine qarasty kartany jasaugha kiristik. Negizinen, sol kezden bastap, kartografiya salasyna  qyzyghushylyghym  artty. Kartografiya keshendi ghylym bolghandyqtan, barlyq salany qamtidy. Búl salamen etene ainalysu ýshin qazaqtyng tarihy, auyz әdebiyeti, biologiya, etnografiya, arheologiyasynan habardar boluyng kerek. Men zeynetke shyqqan uaqyttan bastap elimizding 20-gha juyq taqyryptyq kartasyn jasap shyqtym. Ókinishtisi, әli kýnge deyin sol kartalar týrli-týsti bolyp jaryq kórgen joq.                                                                            
– Moldiyar ata, «Ana tili» gazetining bastamasymen taqyryptyq kartany jasap shyghu ýshin arnayy ekspedisiyagha eki ret shyghyp, elimizding barlyq nýktesinde bolyp shyqtynyz.  Sol ekspedisiya barysynda kartagha qanday tarihy manyzdy jerler engizildi?
– Kartada Ortalyq Aziya tolyghymen qamtyldy. Mamandyghym geolog bolghan song jer sharynyng kartasyn da jasap shyqtym. Aqtóbe oblysynyng Temir, Múghaljar, Yrghyz, Shalqar audandarynyn  jer-su attaryn jasadym. Kartagha Qazaqstannyng ósimdikteri men jer-su attary, Shyghys Qazaqstandaghy Aqtaban shúbyryndy, Alqakól súlamagha qatysty karta jasadym. Osy kýnge deyin halyq Alqakól súlama qayda ornalasqanyn bilmeydi. Biraq Múhamedjan Tynyshbaev Alqakól súlamanyng Syrdariya boyy  Ózbekstan shekarasynda jatqanyn dúrys aityp ketken. Aqtaban shúbyryndy 1723 pen 1757 jyldar aralyghyn qamtyghan oqigha. Egemendigimizdi 17 jyl búryn aldyq dep jar salyp jýrmiz. Ol shyndyq! Biraq egemendi el bolu iydeyasyn kezinde Qazybek bi, Áyteke bi, Tóle by Ordabasynda jinalghanda ortaq talqygha salghan.  Ertay degen azamat Qazaqstannyng jer-su shemasyn kartagha engizdi. Búl kartada Tyani-Shani tauyna soltýstik, ontýstik Tәnir tauy dep qazaqsha atau berilgen. Tәnir tau dep negizinde qazaqsha atau bergen geografiya ghylymynyng doktory Dostay Jaqypbayúly edi. Biz  Mongholiyadaghy qazaq diasporasyn aralap,  Altay taularyna qazaqsha atau berdik. 1643 jyly Jarkent ónirinde Orbúlaq shayqasy boldy. Men sol jerlerdi tolyqqandy zerttep, Jarkent ónirining kartasyn jasadym. Isatay, Mahambetting 200 jyldyghyna baryp, onyng da kartasyn jasaghanmyn. Búl kartada qazaq taypalarynyng Bolgariyagha deyin barghanyn kórsettim. VI-VIII ghasyrlarda Dúlghastyq knyazy bolghan. Ony I ghasyrda Dúly, odan keyin Dalu, Dúlghas, Doghlat dep ataghan qazir ony Dulat deydi. Men onyng qalay kóship-qonyp jýrgenderin taqyryptyq kartagha týsirdim.
– Qazaqstannyng kartasyn dúrys belgileu ýshin eng aldymen onyng ornalasqan jerin, Ortalyq Aziyanyng kartasyn aiqyndap alu kerek. Al Ortalyq Aziyanyng shekarasy qanshalyqty dúrys belgilengen?             
– Osy kýnge deyin geografiyalyq úghymdar qalyptaspaghandyqtan, Europa men Aziyanyng shekarasy dúrys kórsetilmey otyr. Europa men Aziyanyng shekarasyn kórsetu ýshin birneshe erekshelikter bolu kerek: bederlik, geologiyalyq, geologiyalyq qúrylysynyng ereksheligi, topyraqtyq erekshelik jәne metrologiyalyq faktor. Osy erekshelikterine baylanysty qúrlyqtardyng shekarasyn bólu kerek. Soltýstiktegi «Jana jer» araly,  odan keyin Bayghash, polyarlyq Oral, soltýstik Oral, ortalyq Oral – búlar Ekaterinburg, Sverdlov territoriyasyna kiredi.  Jayyq ózeni merdionalyq baghytta Oral qalasynan  Atyrau qalasyna sheyin aghyp, Orenburg qalasynan ayaqtalady. 1831 jyly A.Y Levshin «Opisanie Kirgiz Kazachiih ili  Kirgiyz-Kaysasskih stepey» atty enbeginde Europa men Aziyanyng shekarasyn geologiyalyq úghymgha say keltirip aityp ketken. Oraldyng ontýstiginde Oraltau degen tau jotasy bar. Odan keyin Oral ózeni, Guberli tauy, Or ózeni, Jaman tau, Dәu tau birinen song biri jalghasyp jatyr. Búlardyng bәri Múghaljar jotasynyng qúramyna kiredi. Múghaljardy kóbinde tau dep shatystyrady. Biraq ol tau emes, jota.  Múghaljar kólemdi, keshendi úghym. Jota bolghannan keyin onyng ishinde tau bolady. Sol Europa men Ortalyq Aziyanyng shekarasy ekenin bizden búryn A. Levshin aityp ketken. Sonyng izin biz jalghastyryp otyrmyz. Alayda bizden keyingi buyn onyng bәrin shatystyryp jiberdi. Mysaly, bir baspasóz betine Euraziyalyq integrasiya taqyrybynda zertteu material jaryq kórdi. Onda Ortalyq Aziyany  Shyghys Europalyq jazyqpen shatystyrghan. Ortalyq Aziya degen úghymgha Qazaqstannyn  barlyq territoriyasy, Tәjikstannyng soltýstigi, Ortalyq Aziya kiredi.  Taghy bir shatystyrghany, Ortalyq Aziyany Jogharghy Aziya degen.  Jogharghy Aziya degen eng biyik Aziya degendi bildiredi, oghan Altay men Mongholiyany kirgizip jiberipti. Al Ortalyq Aziyany Shyghys Europa jazyghy dep kórsetken. Sonday-aq Saratov, Novgorod, Mәskeudi Ortalyq Aziyanyng qúramyna kirgizipti. Múnday qatelikti 10 synyp oqushysy jiberse keshirimmen qaraugha bolar edi, al myna baspasóz betinen jaryq kórgen materialdyng avtory joghary bilimdi akademiyk.
– Kenes Odaghynda kartografiya, geodeziya salasymen ainalysatyn irgeli  oqu oryndary men mekemeler boldy, ghylymy zertteu instituttary júmys jasady. Al býginde búl ghylymgha kónil qanshalyqty bólinip otyr?
– Myna kartografiya, geodeziya salasyna ghalymdar Kenes Odaghynda qyzyghushylyq tanytyp, belsene kirisken. V.Y Vernadskiy 1919 jyly Leninge hat jazady. Ol hatta geodeziyalyq qúrylym jasau kerek dep aitqan. Geodeziya salasy sol shaqtan bastap qolgha alynyp, 1882 jyly Reseyde geologiyalyq komiytet qúrylady. Ol komiytet Qazaqstannyng qazba baylyqtarynyng jatqan jerlerin anyqtaumen ainalysty.  Kartografiya  ghylymynyng ózi klassikalyq, irgeli, qoldanbaly bolyp ýshke bólinedi. Kenes ókimeti kezinde ministrler kenesining janynda geologiya, kartografiya basqarmasy boldy. Biraq ol odaq 1991 jyly ydyrady. Sol uaqyttary Alash azamattary Qazaqstan kartografiyasyz qalatyn boldy dep aryz-shaghymdaryn jazdy.   1992 jyly Kartografiya geodeziya qúrylymy qúryldy. Alayda ol tórt jyldan keyin jabylyp qaldy. Almaty qalasynda geodeziya, kartografiyamen ainalysatyn jeti qabatty ghimarat bolghan. Ol ghimaratqa jer-su resurstar agenttigining bastyghy Baqyt Ospanov pen Preziydent Ákimshiligining jetekshisi Ahmetjan Ospanov qyzyghushylyq tanytyp, kartografiya men geodeziyany jer-su resurstar agenttigi qúramyna qosty.  Mәskeude «Federalinaya slujba kartografiy y geodezii» mekemesining qúramynda ghylymiy-zertteu instituty bar.  Reseyde eki ghylymiy-zertteu instituty, oghan qosa birneshe karta shygharatyn fabrikalar, әdistemelik ortalyqtar, salaly kartografiyalyq fabrikalar bar. Al bizde onyng biri de joq. 1994 jyly karta fabrikasyn ashu jóninde qauly shyqty. Ony «Respublikalyq kartografiyalyq fabrika» dep atap, 12 jyldan keyin  iske qosty.  Ókinishtisi, ol fabrikada qazaq tilin jaqsy biletin redaktor joq. Reseyde kartografiya, geodeziya salasyna arnalghan arnayy joghary oqu orny  bar. Bizde uniyversiytetti bylay qoyghanda, klassikalyq irgeli kartografiya fakuliteti joq. Ghylymiy-zertteu ortalyqtary bolmasa qalay ózge memlekettermen bәsekelesemiz? Balghymbaev, Toqaevtyng kezinde mening úsynysymdy Qauipsizdik komiyteti qoldap, komissiya qúrugha úsynys bergen. Biraq shekarany belgileu júmysy ayaqtalghannan keyin ghana komissiyany qúramyz dedi. Shekarany bólu ayaqtalghannan keyin komissiyany qúru da ayaqsyz qaldy.
– Siz elimizding shekarasy dúrys bekitilmegen dep aittynyz. Al býginde baspalardan san myndap kartalar jaryq kórip otyr. Ol kartalar sol ózgertilmegen qateliktermen shyghyp otyr ma?
– Bizding topografiyalyq kartalar 30 jyldan beri janartylmay keledi. Damyghan memleketterde kartany bes jylda janartyp otyrady. Men, Jer resurstary agenttik basshylyghyna hat jazyp edim, kartany janartu ýshin qomaqty qarajat kerek. Sol sebepten de әzirge úsynysynyzdy qabyldau mýmkin emes dep hatyma jauap qayyrdy. Býgin de eski kartalardy baspadan shygharyp jatyr. Biraq songhy 10 jylda kartany janartpasa da biraz qatelikterdi dúrystady. Barlyq oblystardy aralap, kartany janartatyn ekspedisiyalyq top qúru kerek. Onyng qúramynda jer-su attaryn jaqsy biletin әr salanyng mamandary boluy tiyis. Geologiya ministrligin qúryp, onyng qúramyna kartografiya, geodeziya, kosmotektonika siyaqty jerge baylanysty qúrylymdardyng bәrin shashyratpay bir jerge toptastyru kerek. Sonday qosymsha komiytetterdi qysqartyp, salaly qyzmet jasaytyn memlekettik mekeme qúru kerek.
– Bizding úly danalarymyz ben batyrlarymyzdyng keseneleri ózge elding aumaqtarynda ornalasqan dep aityp otyrsyz. Búnyng sebebi nede?                                                                                         
– Onyng sebebin osy kýnge deyin etnikalyq, etnografiyalyq, arheologiyalyq kartamyz joq bolghanynan izdeu kerek.  Mәselen, 20 mln әzirbayjan irandyqtardyng aumaghynda jatyr. Tәjikting jartysy Aughanstanda. Úly danamyz Syrym Datovtyng denesi Hiua jaqta. Qúrmanghazynyng denesi  Astrahannyng Altyn jar auylyn boylap jatqan qyzyl tóbede jatyr. Tóle by – Tashkentte. Eger de etnikalyq, etnografiyalyq kartalarymyz bolghanda onday qatelikterge jol berilmes edi. 1920 jyly Túrar Rysqúlov Týrkistan Respublikasyn biylegen kezde qaramaghyndaghylaryna Mәskeuden Týrkistannyng kartasyn alu kerek dep tapsyrys bergen. Kartografiyagha mәn bermegendikten Ózbekstangha ýsh audandy berdik. Núra tauynyng soltýstigi, bizding ata-babalarymyzdyng qonystanghan jaylauy edi. Ol da Ózbekstan shekarasyna ótip ketti.
– «Qazaqstannyng jerleri kartamyz bekitilmegendikten kórshi elding enshisinde ketip jatyr» dep aityp otyrsyz. Ol jerlerdi qayyru ýshin qanday qadamdar jasau kerek?
– Kartografiyany bilikti mamandar basqarmay otyr. Týrik tildes últtardyng ortaq kartasy joq.  Biz múnday daghdarys jaghdayynan shyghu ýshin  dúrys qúrylym, ghylymy ortalyq, salaly oqu ornyn qolgha aluymyz kerek. Men  92-dey taqyryptyq karta kerektigin anyqtadym. Al bizde әzirge onyng 30-gha juyghy ghana bar. Geologiyalyq kartografiyalau, gemmologiyalyq kartografiyalau, topyraqtanu kartografiyasy, botanikalyq, zoogeografiyalyq, arheologiyalyq, gidrogeologiyalyq, tarihy jәne mәdeniyet eskertkishterin kartografiyalau, magistralidi múnay-gaz jolyn, seysmotektonikalyq, agrohimiyalyq, úly túlghalardyng jýrgen joldaryn, qorshaghan ortany, ata qonystar, jaylaulardy kartografiyalau dep 70-ke juyq taqyryptyq kartany tizip shyqtym.
– Elimizding iri megapoliysi bolyp tabylatyn Almaty qalasynyng kóshe, ózen, su attary dúrys berilmegendigi jóninde mәsele kóterip kelesiz. Osynyng jayyn taratyp aitsanyz.
– Ár nәrsege atau bererde tariyhqa sýienu kerek. Men qaladaghy 22 ózenning atauyn qayyryp berdim. Onyng ishinde eng qiyngha týskeni Esentay ózeni boldy. Almatynyng ontýstikten soltýstikke sozylyp jatqan ózenin «Vesnovka» dep ataydy. Esentaydan basqa Batareyka, Bedelbay ózenderine qazaqsha atau berdim. Mening úsynysymmen «Kamenskoe Platonyn» atyn «Terisbútaq tekshe tauy» dep ózgerttik. Tipti búl jóninde 1997 jyly ýkimet qaulysy da shyqty. Alayda búl qaulyny kalalyq әkimshilik qabyldamay, «Tau samal» degen jasandy atty berdi.  Almatygha kóshelerding atyn bererde qoghamgha enbegi singen adamdardyng atyn eske alu kerek. Songhy kezde Almatygha qatysy joq ataular qaptap ketti. Myna Rayymbek kóshesin ýsh bólip atau kerek. Kóshening basynan Rayymbek ziratyna deyin Jibek joly, ary qaray Rayymbek kóshesi dep qaldyru kerek. Tashkentte onday tәjiriybe qoldanysta bar. Búrynghy M.Gorikiy kóshesi qazir Jibek joly dep atalady. Ol kóshege Sauda joly degen atau beru kerek. Sebebi ol jerde búryn  sauda-sattyq orny bolghan. Tashkent jәne Qúlja trassasy bar. Ol negizinde Úly jibek joly. Ózender men kóshelerding basynda kórsetkish joq. Kóshege at qoyghanda tariyhqa, jerding ereksheligine mәn bergen jón. Álem atlasynda da Qazaqstannyng jer-su attary eski ataumen berilgen. Biz eng aldymen dýniyejýzilik arenagha shyghu ýshin karta betine týsken jer-su attaryn janartuymyz kerek. Taghy bir aitar nәrse, adamtanu, túlghatanu, talanttanu ýrdisin damytu kerek. Qazaq-tanu bizding tarihtyn  aqtandaqtaryn asha-tyn danghyl jol. Oqu oryndary ashyldy, әr salada keshender ashtyq. Biraq olar týpkilikti zerttelip jatqan joq. Ár salanyng oiy, mýddesi bir jerden shyqqanda ghana elimiz damidy.

 

 

DATYM!


Dýniyejýzinde kartografiyamen ainalysatyn halyqaralyq qoghamdar bar. Biraq biz onyng mýshesi emespiz. Qazba baylyqty ýnemdeu tújyrymdamasy jasalmay otyr. Eger ol tújyrymdama jasalmasa, qazba baylyq tausylady. Al bizding shetelge qazba baylyq pen astyqtan basqa  eksportqa shygharar zatymyz joq. Qazba baylyq  tausylghan song keler úrpaqqa ne qaldyramyz?! Osy jaghyn da oilau kerek. Ghylym salasyn damytuda Reseyden ýlgi aluymyz qajet. Sebebi ol jaqta barlyq ghylymy mekemeler saqtalghan. Al tehnologiyasyn ózimizde óndirsek te bolady. Arzan baghamen shiykizatty shetelge satyp jatyrmyz. Onyng ornyna ózimiz óndirip satuymyz kerek. Býginde biz shetelding tauaryn ýilestiretin ghana memleketke ainaldyq.

 

Súhbattasqan Eldos Ómirzaqúly, «Alash ainasy» gazeti

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3236
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5371