Ákem meni kinogha týsirmey qoydy
Ótkir Qojany, әkesining maza­syn ketirgen qaysar Qojanyng sa­ghyn ómir syndyrdy. Ot pen shoq­tan jaralghan balanyng beti neden qaytty? Búl súraqqa jauap bere almaymyn. Qojany somdaghannan keyin, meni kinogha jii shaqyra­tyn boldy. Biraq әkem mening әre­ketimdi qalamady. Óitkeni Qo­jagha týsip jýrgenimde, oqudan qalyp qoydym da, ekinshi jyly qayta jalghastyrugha tura keldi. Odan bólek 12 jasymda Súltangha erip, temekige әuestenip alghanym­dy, odan dәrigerding kómegimen, әkemning aighayymen әzer degende arylghanymdy әli úmytpaymyn.
Qojadan keyin kóp úzamay «Atameken» filimine shaqyryl­dym. Búl joly әkem tipti ashyq ketti. Týbegeyli qarsy boldy. Ákemning qarsylyghyn týsinbegen Shәken Aymanov: «Kommunist Se­gizbaev úlyn kinogha týsiruge rúhsat bermey jatyr» dep әkemning atyna shaghym jasady. Ákemdi OK burogha shaqyrdy. «Ár kinogha týs­ken sayyn ol ekinshi jylgha qalyp otyra ma?» dep әkem qasarysyp, kónbey qoydy. Mýmkin, menen jaq­sy akter shyghatyn ba edi?
1969 jyly Shәken agha maghan bayqaudan tys VGIYK-ting rejiys­serlik fakulitetine joldama ber­di. Biraq Abdolla agha: «Sen әli jas­syn, saghan ómirdi kóruing ke­rek» dep jibermey qoydy.
Ákem qaytys bolghan son, ýl­ken apayym meni Óskemenge alyp ketti. Óskemendegi pedagogikalyq instituttyng filologiya fakuli­te­tine oqugha týstim. Ghylymmen ai­nalystym. Kino salasynan bәribir ainalyp kete almadym. 27 jasymda Mәskeuge VGIYK-ke oqu­gha qújat tapsyruyma tura keldi. Bir oryngha elu eki adam eken. Ekin­shi bolyp qabyldandym. Kino­dramaturgiya salasy boyyn­sha bilim alyp shyqtym. Sse­na­riy­lerimning negizinde tórt filim týsirildi. Rejisserding osaldyghy ma, filimder onsha myqty bola qoyghan joq. Mening kinodan erte­rek qol ýzip ketuime sol ssena­riyler sebep boldy. Sebebi Qazaq­filimde bir emes, 4 kinotuyndym jatty. Bir kýni qolymdy biraq siltep, bәrin ýige alyp kelip, san­dyqtyng týbine tastadym. Ar­tymnan izdep, «nege óittin?» de­gen de jan bolmady. Sóitip, QazMU-dyng jurnalistika fa­kuli­te­tinen bir-aq shyqtym. Son­ghy 3 jyl uniyversiytet qabyrgha­synda ótti.
Mening ómirimde syrt kóz qol­dan qiilastyrghan dep qabyl­day­tyn sәikestikter kóp. Ómir joly kinodaghy Qojanyng túlghasynan alystatyp alyp ketpedi. Tipti Qojanyng anasyn somdaghan ak­triy­sa Biyken Rimova men óz anam Kensay ziratynda qatar jatyr. Basyna barghanda ekeuine birdey tәu etemin. «Jazushy bolsam» de­gen Qojanyng armanyn Núrlan jýzege asyrdy.
Jaqynda ómir soqpaghy meni taghy da óner ordasyna jetelep al­yp keldi. Qazir Temirbek Jýr­genov atyndaghy óner akademiya­synda kinossenariy sabaghy bo­yyn­sha dәris beremin. Múnday mýmkindikti syilaghan taghdyryma rizamyn. Kino әleminde men jýzege asyra almaghan iydeyalardy shәkirtterim jýzege asyrsa eken deymin.

«Perishte» - jetim balanyng taghdyry
1997 jyly men «Perishte» de­gen povesti jazdym. Shygharma jetim balanyng taghdyrynan syr shertedi. 14 jasynan qyzymdy jalghyz tәrbiyeledim. Jaman әke bol­ma­dym. Úl-qyzymnyng men degende shy­gharda jany basqa. Bir kýni qy­zym qasyna bir kishkentay qyzdy alyp keldi. Ol qyzdyng eshqanday joqtaushysy joq eken. Sol kýnnen bastap, kishkentay qyz mening qyzymmen birge apaly-sinlilerdey túra bastady. Ol qyz­dyng taghy bir әpkesi bar eken. Áp­kesimen jetim búryshta jolyghyp qalyp, ony da ýige alyp keldik. Ápkesining qolynda kishkentay úl bar eken. Sóitip, olar bizding qo­lymyzda segiz jylday túrdy. Jo­gha­ry bilim aldy. Qazir barlyghy­nyng túrmystary jaqsy. Jeke ózderining biznesteri de bar. Álgi kishkentay bala toghyzynshy sy­nypta oqidy. Sol balanyng tagh­dyry mening kónilimdi audaryp, «Perish­te» atty povesting tuuyna әkelip soqtyrdy.
Filimning re­jisseri - Rym­bek Álipiyev. Bas­ty keyipkerimiz segiz jasta.
Perishte keyin jeke jinaq bo­lyp basylyp shyqty. Kórer­men qauym búl kitapty «qazaqtyng best­leri» dep qabyldady. Búl filimimdi ózimning ónerdegi ústaz­darym Abdolla Qarsaqbaev pen Berdibek Soqpaqbaevqa, Núrghisa Tilendiyevke, Mihail Aranyshev­ke arnaghym kelip otyr. Ony ózim­ning boryshym, paryzym dep sa­naymyn. Bir qyzyghy, filimning operatory Mihail Aranyshevting úly Fedor Aranyshev. Búl da «Qoja» fenomenining janghyryghy.
Men somdaghan Qoja HH gha­syrdyng perzenti bolsa, búl bala HHI ghasyrdyng perzenti bolady de­gen oiym bar. Sol bayaghy kish­kentay patriottar, adal da, pәk perishte sәbiyler suretteledi. Bi­raq anghal emes, uaqyt aghymyna beyimdelgen jana zamannyng bala­sy. Perishte keyin jeke jinaq bolyp jaryq kórdi.
Biz HHI ghasyrdyng balasyn an­qau, adal Qojamen aldandyra al­maymyz. Key sәtteri biz Qojanyng beynesin pir tútyp ósip kele jat­qan balalardyng songhy tolqynyn tәrbiyelep jatyrmyz ba dep qau­ip­tenemin. Endi onshaqty jyldan keyin ómirge kelgen sәby Qojany qabylday almaydy, oghan «HH gha­syrdyng jәdigeri» dep qaraydy. Sondyqtan jana ómirge beyimdel­gen, biraq boyynan qazaqtyng últtyq ruhy esip túrghan jana Qojalar kerek. Men «Perishtem» arqyly solargha jol ashyp berdim be dep ýmittenemin.

«Mening atym - Qoja» filimi­ning keyipkerlerine eskertkish ke­rek
Maghan bergen kórermenning óz baghasy bar. Soghan razymyn. Ýki­met­ting resmy baghasy alpysty alqymdap qalghanymda jetti. Keyde tәnirimning maghan degen nesibesi de, jaqsylyghy da jeti qyrdyng astynda meni taba almay, manyrap jýrgen aqsaq qoy tәrizdi me dep qalamyn. Áyteuir ýmit ýz­dirip, týnildirip, aqsandap bolsa da iyesin tabady, kózdegen meje­si­nen janylmaydy. Mening pәterge ýmit ýzdirip, sarylyp baryp qo­lym jetkeni siyaqty.
Jas әnshi Beybit Qorghanmen kórshi túramyn. Jaqynda tughan kýnine shaqyrdy. Barsam, qazirgi óner sanlaqtarynyng bәri sonda. Men esikten kirip kelgen sәtte jastar o, Qoja keldi, Qara Kóje keldi dep qarsy aldy. Búzyq Qojanyng alpysty enserip qalghan aq shashty qariyagha ainalyp kele jatqany eshkimning qiyalyna da kirip-shyqqan joq. Soghan qarap otyryp, men somdaghan keyipker 50-60-ty enserip qalghan mening qúrdastaryma bala kýnin saghyn­dyrugha mәjbýrleytin birden-bir qúdiret pe deymin. Qoja әrbir azamattyng bala beynesi, saghynysh beynesi.
Aytpaqshy, Astanadan balalar parkin ashu turaly úsynys týs­kende, qala әkimi Imanghaly Tas­ma­ghambetov parkting ishinde «Mening atym - Qojanyn» keyip­ker­lerine eskertkish ornatu ke­rek» degen mәsele kóteripti. Tipti syzbasy da dayyndalyp qoyghan kórinedi. Múny maghan Astana әkimdiginde jýrgen jigitterding biri aitty. Men Imanghaly tәrizdi qazaqtyng arda azamatynyng sózi jerde qalmaydy dep ýmittenemin. Sebebi Qoja әrbir azamattyng bala beynesi, 40-50-di enserip qalghan әrbir qazaq azamatynyng kirbinsiz tәtti armany, saghyny­shy. Ony nege eskertkishpen mý­sin­dep, kórermenining kózayymyna ainaldyrmasqa! Oghan qazaqtyng әrbir azamaty selqos qaray al­may­dy. Qojanyng ornyn almas­tyratyn bala - túlgha da әli ómirge kelgen joq. Keyingi tolqynnyng ózime degen yqylasy jýrekke әjim týspeytinin, mening mәngilik Qoja beynesinde qalatynymdy úqtyrdy.
Filimdi oinaghan artisterden kimder qaldy? Mening ekrandyq dauysymdy әuezdegen Farida apam da ketip qaldy. Men jәne Raya Múhamediyarova. Raya da kóp kóri­ne bermeydi. Talantty aktriy­sa. «Qay­da kettin?» dep izdegen bireu baryna men senbeymin.
Filimning 40 jyldyghy ja­qyn­dap qalghanda qosalqy rejiys­ser Túrar Dýisebaev ózining ne­me­resine aityp, dastarqan ja­sat­qyzdy. Esh­qanday habarlandyrular jasalmasa da, zal óte lyq toly boldy. Tilshiler de kóp keldi. Osylay mereytoy ótkizdi. Odan basqa eshkim de eske alghan joq. Rasynda da, maghan bergen kórermenning óz baghasy bar. Soghan razymyn. Ýkimetting resmy baghasy alpysty alqymdap qalghanymda jetti. Mәskeuge eki ret ketip qaldym. 1996 jyly ket­kenimde, sol jaqtan bir bólmeni jalgha alyp, serialdar týsirumen ainalysa bastadym. Jalaqym da jaqsy edi. Jap-jaqsy túryp ke­tuime de bolar edi. Biraq metroda aziyalyqtardy jii tekseretin. Toqtatyp alyp, tiyise bastaydy. Osynyng bәri mening kónilimdi qaldyrdy. Onyng ýstine, qayda barmasaq ta, tughan jering bәribir ystyq eken. Ózine tartady da túrady. Keyde óz baqytyn she­telden tappaq bolyp qyr asyp ketip bara jatqan qazaqtargha «Ki­si elinde últan bolghansha, óz elin­de súltan bol» degendi úqtyratyn adam joq pa dep oilaymyn.

Qazaq kinosyna qamqorlyq qajet
Kino salasyndaghy taghy bir ýlken mәsele, ol - prokattyng jayy. Jap-jaqsy, sapaly kino týsirgeninizben, ony esh jerde kórsetpeydi. Onyng sebebi, bizde әli kýnge prokat mәselesi dúrys qalyptaspaghan. Qazirgi kinotea­trlardyng barlyghy derlik jeke­she­lendiruge ótip ketken. Búl prob­lemalardyng týbi bizding demo­grafiyagha kelip tireletin siyaqty. Bizde halyq óte az. Mәselen, bir filimning qúny jarty milliondy qúraytyn bolsa, ony bizding kino­teatrlarymyzgha, bizding biylet­terimizge bóler bolsaq, odan payda tabudyng ornyna shyghyn­da­nasyz. Al Reseyde payda tabugha bolady. Óitkeni onda memleket­ting ózi kino salasynyng damuyna kónil bólip, qamqorlyq tanytyp otyr. Reseyde 120 milliongha ju­yq halyq túrady. Olardyng kórer­menderi kinony satyp alugha kó­mektesedi. Mәselen, «Nochnoy dozor» filimin alayyq. Býginde bir filimning ózi 20 millionnan artyq payda týsirip otyr. Resey osy arqyly, Gollivudtan kem kino týsirmeytinin dәleldedi. Son­dyqtan bizde aksionerlik qogham qúrghannan útylmaytyn siyaq­tymyz. Ekinshi jaghynan, biz­de kino salasy múnday biznestik ortagha әli de dayyn emes siyaqty kórinedi maghan. Kiynematografiya salasy tek ónerden ghana túrmay­dy, ol óndirispen qatar damityn sala.

Jazyp alghan Gýlbarshyn AYTJANBAY