«...Mening әke-sheshemning beyiti jatqan ólkege túrghyn elding qoyghan aty  - Jamanshúbar», dep bastaydy da, Sәbeng búl ataudyng tarihyn týsindiredi: «Jaman» degen sóz týsinikti. Al, «Shúbar» dep bizding elde jazyq dalagha bytyray ósken jas aghashtardy aitady». Týsinikti bolsa da, qalaysha jaman dep ataluyn jazushy bylay payymdaghan: «Kóshpeli auyldardyng әdeti - jaz jaylaghan jerlerin, kýz el kóshken son, nemese kóktemde - el keler aldynda órteydi». Sebebi,eski shópti órtese: birinshiden, malgha tiyetin indetting túqymy órteledi, ekinshiden, órtenge jas shóp shyghady. Sóitse, bir jyly osylay qoldan qoyylghan órt jayylyp ketip, manaydaghy «jerding barlyq ósimdigin, qystaudy, ýy mýlikterin typ-tipyl qylyp kýidirip ketedi. Kóp mal nauyt bolady. Adam da kýiedi». Osy qyrsyqtyng saldarynan qazaqtar sol jyly jamanshylyq kórip, qystan әreng shyghypty. Mine, bir ghana uaqighanyng tarihtaghy izi óshpey mәngilikke «Jamanshúbar» degen jer atyn iyemdengen. Tipti keyde auyzeki «Kýigen auyl» dep te atalghan eldi meken - osy.

«...Mening әke-sheshemning beyiti jatqan ólkege túrghyn elding qoyghan aty  - Jamanshúbar», dep bastaydy da, Sәbeng búl ataudyng tarihyn týsindiredi: «Jaman» degen sóz týsinikti. Al, «Shúbar» dep bizding elde jazyq dalagha bytyray ósken jas aghashtardy aitady». Týsinikti bolsa da, qalaysha jaman dep ataluyn jazushy bylay payymdaghan: «Kóshpeli auyldardyng әdeti - jaz jaylaghan jerlerin, kýz el kóshken son, nemese kóktemde - el keler aldynda órteydi». Sebebi,eski shópti órtese: birinshiden, malgha tiyetin indetting túqymy órteledi, ekinshiden, órtenge jas shóp shyghady. Sóitse, bir jyly osylay qoldan qoyylghan órt jayylyp ketip, manaydaghy «jerding barlyq ósimdigin, qystaudy, ýy mýlikterin typ-tipyl qylyp kýidirip ketedi. Kóp mal nauyt bolady. Adam da kýiedi». Osy qyrsyqtyng saldarynan qazaqtar sol jyly jamanshylyq kórip, qystan әreng shyghypty. Mine, bir ghana uaqighanyng tarihtaghy izi óshpey mәngilikke «Jamanshúbar» degen jer atyn iyemdengen. Tipti keyde auyzeki «Kýigen auyl» dep te atalghan eldi meken - osy.

Avtordyng tughan jeri turaly jazbalarda Presnogorikov degen audan aty, Qaraqamys - auyl sovetting atauy, Shoq toghay - Qaraghash atalady. Tughan auylynyng jaylauynyng shekarasy bylay kórsetilgen: batysy - Obaghan ózeni, kýngeyi - Esil ózenine, shyghysy - Maybalyq kóline, teriskeyi - Presnogorikov stansiyasyna tireledi. Búl jaylaudaghy tórt kólding atauy: Jarkól, Alypqash, Batpaqkól, Dos kóli. Jaz shygha jazushynyng auyly Jansýgir, Jarylghas, Bolat, Baytubay - tórt auyl bolyp jaylaugha shyghady. Búl toponimder týgel kisi attaryna qoyylghan. Álbette, kisi aty jer atauyna ie boluy kezdeysoq, nemese tez bolatyn qúbylys emes. Ol ýshin búl jerlerdi jogharyda aty atalghan auyl aghalary birneshe jyl qatarynan jәne túraqty týrde qonys qylugha tiyis. Osylaysha, bylayghy júrttyng kózi ýirenip, sol jerlerden jyl sayyn osy adamdardy kezdestirgendikten, sanagha sinip, tariyhqa ainala bastasa kerek.

Jamanshúbar otyryqshylyqqa qolaysyzdau bolyp, kenes ýkimeti túsynda búl auyldyn, qazirgishe aitqanda, «keleshegi joq» dep sanalghan da túrghyndar Qaraghashqa kóshiriledi. Kóshti degenimiz aitu bizge ghana jenil, al avtordyng jazuy boyynsha: «Jamanshúbarda tuyp óskender, qútty bolghan jerinen jylap aiyryldy. Mening de kózimnen jas shyqty». Búl - 1928 jyl bolsa, on jyldan keyin tughan jerine qayta kele jatqan jazushy, saghynyshtyng besiginde terbelip, balalyq shaghynda esinde qalghan jer-su attaryn ishtey qaytalap otyrady.

Sәbit Múqanov Jamanshúbar jaylauyna Qostanay oblysy jaghynan Annovka degen orys auyly arqyly keledi, eki ara bir kósh jer shamasynda. «Jolda «Búzaukómgen» dep atalatyn shilik bar, odan әri «IYtqyrylghan» shiligi «Ayman» atalatyn, suy kóktemde ghana bolatyn, jazda keuip qalatyn kólding taqyry, odan әri «Shaytanqashqan» shiligi, odan әri «Qúlynshaq», odan әri Jamanshúbar dalasynyng әr jerine shoqtala ósken aghash...». Managhy «Shúbar» degen anyqtauyshty qayta eske salghan Sәbeng osylaysha tughan jerining әrbir bederine deyin de sýiispenshilikpen tәptishtep kesteleydi. Ata-babasynyng jer betine jazyp ketken shejire-tarihyn adal úl ainytpay oqidy, oqidy da tebirene otyryp, eseygen shaghynda qaghazgha týsiredi. «Shaytanqashqan» dep jaghymsyzdau estiletin toponimdi de týsindire ketudi paryz sanaydy.

Itayaq esimdi bir tuys atasynyng әngimesi esine týsedi: «Bir jaqtan salt kele jatsam, shilik ishinde manyraghan laqtyng dauysy estiledi. Barsam, aldynghy ayaghynan aqsaghan tekeshik. Attan týstim de, kóterip alyp, aldyma óngerdim. Bir kezde tekeshigim maghan: «IYteke, nasybayynyz bar ma?» deydi. Shoshyp ketip, jerge tastap jiberip edim, basy adam, bóksesi tekeshik bolyp shygha keldi. Ol maghan qarap kýldi de, «teke-teke, baq-baq» dep úmtyla berdi. Saytan ekenin sonda ghana bildim. Men imanymdy ýiirip túra qashtym! Ol menen qashyp shilikke tyghyldy...

... Sodan bastap, - deydi Sәben,- shilik «Shaytanqashqan» atalady da «ishinde shaytan bar» dep , manayy jaylaghan auyldar maldaryn ol túsqa jibermeydi».

«Shoshqaly» dep atalatyn ýlken qopaly kólding aty, qalyng qamysty mekendegen qabangha baylanysty atalghan. Jamanshúbar jaylauynan el ketken son, «qazir onda kiyik te, elik te, búghy da, qúlan da bar, qopaly kólderde qyrdyng shoshqalary qaptap ketken... Búrynghylardyng aituynsha, qyr shoshqasy bar jerde jolbarys bolatyn siyaqty ghoy, ... Jolbarys kórdik degender de bar», degen derek keltiredi. Jazushynyng ózi sol manda kóligining aldyn kes-kestep kiyik ótkenin, biraz quyp kórip, jete almaghanyn, ókinishpen emes, qyzyq oqigha retinde eske alghan. Osy tónirekten qyr shoshqasynyng izderin kórgen. Jamanshúbardyng eski júrtyna kelgen jazushy, orny ghana qalghan auyldyng «tompayghan júrttaryn jayau sanap kele jatyp...», óz әkesining qorasynyng ornyn tabady. Bir sәt bayaghy balghyn balalyq shaghy kóz aldynan óte bergen jazushy, óz ósken mekenine degen sәbiylik mahabbatyn: «...beyshara әke-sheshemning enbekteri songhy ret júmsalghan búl tómpe, maghan olardyng ózderi salghan eskertkishi siyaqty kórinip edi de, balalyq shaghynda da, bertinde de qasyna baryp túratyn edim», degen kirshiksiz sezimin beredi.

Sәbeng aragha on bes jyl salyp, 1952 jyldyng jazynda qayta ainalyp soqqanda, jasy eluden asyp ketse de, tughan jerge degen mahabbatynyng odan әri lapyldap, qyzuy kýsheye týskenin tebirene sezdiredi. Oqiyq: «... Jamanshúbar әli de qúlazyp túr. Ótken jyly órt jýrip, onyng әr jerine shoqtala ósken aghashtaryn taghy da arsa ghyp, kýidirip ketken. Al, órtenge shyqqan qalyng shópting biyiktigi beluardan...»

«Taghy da eski júrtqa bardym... Taghy da, әke-sheshemning jerge ainalyp bara jatqan ziratynyng qasynda biraz túrdym... Maghan olardyng jәne olardy ainala jatqan ózge tuystardyng aruaqtary: «Múnshama ken, múnshama qúnarly ólke nege paydagha aspay jatyr?...Qashangha sheyin jatady ol búl qalpynda?» dep súrau bergendey boldy. Azaby auyr bolghanymen, balalyq shaghymdy ótkizgen, әke-sheshemnin, tuysqandarymnyng qabiri ornaghan Jamanshúbardyng shiyrek ghsyrdan artyq adam kórmey, qúlazyp bos jatqan kónilimdi jýdetti... ».

Ýlken jýrek osylay tebirenedi. Tughan jerin Mysyr shaharynday kóretin әrbir qazaq balasynyng ózine ghana tәn ystyq mahabbatynyng nәzik sezim pernelerine qonaqtaghan kónil-kýiinen habar beredi.

Sәbit Múqanov ózining tughan jerine tórtinshi ret 1954 jyly oraldy. Búl joly oblys ortalyghyna úshaqpen keledi. Áke-sheshe qorymy jatqan ata qonysty ansaydy. Memleket qyzmetimen, is-sapar tapsyrmasymen joly týsken jazushy, barlyq júmysty jinap qoyyp, adymen auylyna asyghady. Búl kezde zaman ózgergen. Tyng kóteru nauqany bastalyp, jer-su aty janadan qúrylghan, qúrylyp jatqan sovhozdardyng atauynyng astynda qalghan. Biraq, Sәbittey arysy túrghanda Jamanshúbar ózgermeuge tiyis edi, zaman ózgertip-aq jibergen eken. «Petropavlgha kele súrastyrsam, Jamanshúbar jerining qay sovhozgha qarauyn biletin adam joq eken. Olardy kinalaugha da bolmaydy, - georafiyalyq kartada onday at joq. Biraq, men Jamanshúbardyng jolyn eshkim aitpay-aq tabam», dep alady da bastaushy almay-aq jýrip ketpek bolady.

Alayda, biletinder Jamanshúbargha baru ýshin odan bergi Presnovka arqyly 210 shaqyrym bir jol,  Esildi jaghalap otyryp Marievka arqyly eki jýz shaqyrym ekinshi jol salynghanyn aitady. Biraq, júrttyng jetegine erip kete berse, Sәbit Múqanov bola ma, tughan elining әrbir tómpeshigi men shúqanaq-jyrasyna deyin jatqa biletin jazushynyng ózi biletin, janylmay baratyn joly bólek. Jәne tas jolmen jyldamdatpay-aq, saghynyshyn basyp, kókirek kere tynystap, qazaq dalasynyng ógey úldary týsine bermeytin kórkem kelbetin taghy tamashalap qúmarynan shyqqysy  kelgen boluy kerek, ózi ejelden janylmaytyn jol sorabyn qaghazgha bylaysha týsirgen:

«Búl eki jolmen de mening jýrgim kelmeydi, óitkeni olar Jamanshúbargha meni tym alys orghytyp aparady.Ýshinshi biletinim, auyl arasynyng joly. Erte kezde, úsaq auyldardy aralap qiqan-siqany kóp bolatyn búl jolmen bertinde jýrip kórsem, ... bylay baratyn: Petropavl, Arhangelisk, Býgilim (Bogolubovka), Talapker, Jekekól, Ortalyq, Jekekól (Blagoveshenka), Maybalyq. Odan әri jaylau - Jamanshúbar».

Sәbenning osy jolmen 1930 jyly da ótkenin esimizge alayyq: «Árkimning óz tughan jeri ystyq» dedi. Ol ras. Biraq tughan jer bolghandyghynan ghana emes, men tughan ólkening kóktem ailarynda kóz tikken adamnyng delebesin qozdyrarlyq asa bir kórkemdikter, dem tartqanda jandy rahattandyratyn asa lәzzatty lepteri bolady..», dep alady da, tamsana otyryp tebirenedi, boyau-teneudi ayamay-aq, tógip-tógip týrlendiredi, sózden keste toqyp, ony oqalaydy, jibekke kýmis qosyp órgendey, kórkemdep, móldiretedi-ay kelip! Taghy da jýrip ótken jolyn tanbalap beredi, biz úmytyp ketpesin degendey. «Marshrutym: Beskól(Bishkuli emes!- Z.T.),Nadejenka, Bogolubov,Órnek, Altay-Múrat, Qorjynkól, Jekekól, Maybalyq, óz auylym».

Mine, býgingi zamandastarymyz kónil audaryp, «Sәbit joly» dep arnayy atap, tanbalap, turistik marshrut jasaytyn tarihy sapar joly - osy. Ózge emes, Sәbenning ózi ansap, zor qúrmetpen artyna amanat retinde jazyp, tanbalap ketken sorapty úmytugha bola ma? Jol boyy túnyp túrghan shejire, әr auyly, shoq-shoq aghashtary men kýmis tengedey dóngelengen kólderi, teriskeydi ejelden mekendegen halyqtardyng әrili-berili tarihynan syr shertedi. Múny eskermeuge, úmytugha bolmaydy.

Sol tarihtyng syryn Sәbeng ózi ashyp  otyrady. Oqyp kóreyik:

«Janashúbar Dokuchaev atyndaghy sovhozdyng qaramaghynda eken... Jolda «Jambyl» jәne «Ukraina» atalatyn eki sovhozdyng jerinen ótu kerek. Olardyng jerleri de maghan tanys: «Jambyl» sovhozy búrynghy Jambyl kolhozynyng negizinde «Jarqyn», «Suatkól», «Esperli» auyldarynan qúrylghan».

Sәbeng Ivan Shuhov degen jerles jazushynyng osy manda tuyp-ósse de, Jambyl sovhozy turaly sol jyly jariyalanghan ocherkinde birde-bir qazaqtyng atyn atamaghanyna renish te bildirgen. «Ukraina» ornaghan jerde búryn «Uaq-shogha» dep atalatyn kóp úsaq auyldar otyratyn edi... [Ortalyghy] búryn Shәlinke atalatyn qystaudyng ornyna salynypty, ol - bizge belgili aqyn Baymaghambet Iztólin tuyp-ósken jer»

Dokuchaev sovkozynyng qalay qúrylghanyn Sәben, ózining shejireshiligine basyp ejelgi qazaq túrmysymen qabystyra bayandap ketedi: «Búl manayda,  búryn ýsh auyldyng qystauy bolushy edi, Jamanshúbar, Batpaqkól jәne Ótey-Dәuish. Jamanshúbarda kól joq, sudy qúdyqtan ishetin, biraq qúdyq suy tapshy bolyp, keybir qysta maldary da, jandary da qardy eritken sumen kýn kóretin. Batpaqkóldi qystaghan Mәmek pen Andamasqa kólding suy keyde jetip, key jylda tapshy bolyp, sondyqtan, olar da qar eritip kýn kóretin. Al, Ótey-Dәuishting qúdyghy suly bolatyn», dep keledi de, sovhozgha meken izdegender búrghy salsa, múndaghy sudyng negizi qar suy ekenin jәne terendegi mol sudyng ashy ekenin biledi. Sóitip, jana sovhozdyng ortalyghy Batpaqkólge ornaghan. Óitkeni múnda 22 metrden mol túshy su shyqqan.

Sezimtal jazushy tyng iygeru degen daqpyrtpen mang dalany orynsyz talqandap jyrtyp tastaghanyna sol kezde-aq narazy bolghan, әriyne ashyq aita almaydy, sayasatqa qarsy shygha almaydy, qúday bergen daryn quatymen túspaldap, kórkemdep, sanasy bardyng esine salady. «Qaptaghan traktorlar kelip, jerdi týgel jyrtugha ainalghan son, ang ataulynyng bәri búl manaydan qashty. Solarmen qasqyrlar da ketti... Jamanshúbar jerindegi eshbir apangha biyl kýshiktemegen». Tughan ólkening qasqyryna deyin qamqor bolyp, tabighat ananyng tәnine jazylmas jara týskenin, tútastyghynyng býline bastaghanyna ashynghan jazushynyng adal oiy myna joldargha túna qalghanyn sauatty jan týsinedi:

«...Biz jaylaudy (taghy da Jamanshúbar jaylauy. - Z.T.) aralaghan shaqta, aidyng qaranghy kezi edi. Kóterilgen tyndardyng úshy-qiyryna kóz jetpeytin tenizin, jolgha arnalyp qaldyrylghan beldeulerdi boylap, týnde aralap kele jatsaq, keng jaylaudyng ónboyy, әr jerde tútasa qimyldaghan traktorlar men mashinalardyn, týnning tonyn tile, úzara ilgeri kósilgen jaryqtary, әldeqaydan qighashtala kelgen sonday jaryqtarmen qúshaqtasa aiqasyp, en dalanyng qaranghy beynesin jarqyratady da jiberedi!».

Bireuler, «Qoyan, týlki, qasqyr siyaqty biren-saran kezdesken andar, sonday týnde, esinen aiyrylghanday, jaqyndap kep, atyp alghansha melshiyip qaraydy da túrady» desedi...Qaramaghanda qaytsin!  Bir ghana jaryq kórse, odan qashar edi... Qazirgi kórip túrghany ainala jaryq! ...Sonsha kóp jaryqtyng qúshaghynda qalghan an, qashqanda qayda barady!...

Sovettik tehnikanyng qamauynda qalghan qasqyrlar, maghan mylqau tabighattyng beynesi siyaqtanyp ketedi». Osydan elu-alpys jyl búryn-aq,  súnghyla jazushynyng zerdelep boljap, kózimizge kórsetip ketken jomart tabighattyng «beynesin» ghana kórip otyrghanymyz da qazirgi shyndyq. Osy kýni ekologiya, tabighattyng bastapqy qaytalanbas kórki men qasiyetin saqtau dep jýrgen nasihatymyzdy osynday jan tebirenterlik quatpen jetkize bilsek-shi. Sol tyng kóteruding úly dýrbeleni kezinde, partiya sayasatynyng dúrys-búrystyghyna kózi jetpese de, maqúldaugha mәjbýr bolghan jazushy, әldeneden sekem alyp, taghy da ata-babanyng qorymyn kórip qaytqysy keledi. Janyna jana sovhozdyng brigadiyrin ala barady. Búl jerlerding endigi qojasy sol, ne isteymin dese de ózi biledi. Áyteuir jolyng bolghyr, brigadir Ivanchenko ziratty aman qaldyryp,  ainala jyrtyp tastaghan eken. Kónili ornyna týsken Sәben, oghan shyn jýrekten alghys aitady. Sóitedi de, sol jede estip-bilgen myna bir ashy shyndyqty qaghazgha týsirudi de úmytpaydy.

«Zang boyynsha, - deydi Ivanchenko, - jiyrma jyldan beri kisi kómilmegen zirattyng ýstin jyrtugha bolady eken. Men ony istegen joqpyn. Qay eldiki ekenin bilmegenmen, zirat ataulyny men ózim qadirleymin, óitkeni, múnda jatqan adamdar da, әrqaysymyzdyng tuysymyzday, óz tuystaryna qadirli adamdar ghoy; endeshe, biz de olardy qadirleuimiz kerek». Tyng kóteru kezinde qazaqtyng keng dalasyndaghy ata-baba beyitterining talayy talqandalyp, ornymen qúryp ketkenin mәlim.Shiyki shymynan shoshqa qora salghandar, obal-sauapty bilmegen. Shirkin, sonda myna Ivanchenko siyaqty adamgershiligin joghaltpaghan tyngerler kóbirek bolghanda .. dep, býgingi biz de marqúm Sәbenmen jarysa rahmet aitqymyz keledi. Osy oqighagha baylanysty óz zamanymyzdaghy qayratker jazushy Sәbenning memlekettik qat-qabat qauyrt júmystardyng arasynda taghy da uaqyt tauyp, Jamanshúbardaghy qara beyitke barghandaghy tolghanysyn oqyp kóreyik:

«Búl arada el túrghan kezde, әli kelgen adamdar, qaytys bolghan jaqyndarynyng qabirine aghashtan qighan qorghan jasatqan edi, onyng aldyna tas ornatyp, betine ólgen adamnyng kim ekenin jazdyrghan edi. Al, mening әke-sheshem, bala shaghymda ólgendikten, menen basqa úl bolmaghandyqtan,qyzdardyng bәri kýieuge berilip ketkendikten, qabyrlarynyng ýstine topyraqtan basqa esh belgi qoyylmaghan edi... Árkimge әke-sheshe qymbat. Mening әke-sheshem ózime qymbat. Sondyqta, men Jamanshúbardan bala shaghymda ketkenmen, jolym týsip bara qalsam, әke-sheshemning qatar tompayghan qabyrlaryna soqpay ketpeytin em. Jamanshúbardaghy auyldar búl aradan kósherde, «eger taghy kele qalsam, adasarmyn degen oimen, әke-sheshening qabyryn men úmytpastay ghyp belgilegen em...»

Aqjýrek, adal perzentting syry da osy, shyny da osy dep bilemiz. Búl jazbalargha sóz qosu qiyn. Sol ziratta, aruaqtar basyna kelip dúgha baghyshtaytyn sýiikti Sәbiytin saghynghaly qashan...

...Almatydan Sәbit Múqanov kele jatyr. Astanadan shyghypty, asyghys. «Qalay attap óte alar  ekensin!» degendey, jolda múnartyp Kókshetaudyng toghay jamylghan sansyz taulary túr, kózding jasynday móldiregen sulary iyreng qaghyp shalqar kólderi jatyr... Olarda bizding qyzymetimiz de kóp... Biraq tughan, kórkemdik jaghynan olargha talasa almaghanmen, ystyqtyq jaghynan әldeqayda artyq siyaqty... Ol anang siyaqty senin.Ajary qanday bolsa da, tughan anadan ystyq ne bar adamgha!...» Úly Azamat asyghyp keledi. Qyzyljardan Jamanshúbargha tikeley tartady. Óz jolymen, «Sәbit jolymen»...

Sәbit Múqanovtyng qazaq tarihyna da, әdebiyeti men mәdeniyetine, ghylymyna salghan joly úrpaqtar sanasynda janghyryp, jarqyrap jatyr.

Zarqyn Tayshybay, M.Qozybaev atyndaghy Soltýstik Qazaqstan memlekettik uniyversiytetining professory