Astana – oryndalghan armandar qalasy. Euraziya jýreginde boy kótergen әsem shaharymyz býginde barsha Qazaqstan halqynyng ortaq maqtanyshyna ainaldy.

Elimizde oryn alatyn ózgerister Astana qalasynan bastalady. Olay bolsa, tómendegi materialdan Bas qalamyzdyng býgingi tynys-tirshiligi men bolashaqqa baghdarlanghan irgeli jobalar turaly terenirek tanysularynyzgha bolady.

Astana qalasynyng damu qarqyny. Negizgi ekonomikalyq kórsetkishter turaly  

Astana – búl elimizding resmy ortalyghy. Sondyqtan ony damytu boyynsha ýzdiksiz júmystar jasaluda. Elorda jyldan-jylgha emes, kýnnen-kýnge kórkeygenin kóruge bolady. Dәl osy shaharda auqymdy jobalar jýzege asyryluda. Óitkeni shahardyng basty strateg-urbanisti, bas sәuletshisi Preziydentimiz Núrsúltan Ábishúly Nazarbaev.

Elbasy úsynghan infraqúrylymdy damytugha arnalghan «Núrly jol» baghdarlamasynyng arqasynda Astanada shaghyn jәne orta biznesti qoldau jәne tehnologiyalyq industrialandyrudy jýrgizu arqyly damudyng ong dinamikasy saqtaldy. Oghan dәlel retinde bir-eki mysal keltire ketuge bolady. Ótken jyldyng qorytyndysy boyynsha, jalpy aimaqtyq ónim kólemi 3,7%-gha ósip, 5 trln. tengege jetti. Ónerkәsip óndirisining kólemi 426 mlrd. tengege deyin úlghaydy, qalagha tartylghan investisiya kólemi 840 mlrd.tengeni qúrady, onyng 74% – jeke sektordyng ýlesinde. Býginde shaghyn jәne orta biznesting 100 myngha juyq júmys istep túrghan subektisi bar. Byltyrghy jylmen salystyrghanda ósim bayqalady. Osy sektor jalpy aimaqtyq ónimning jartysyna juyghyn qúraydy jәne 70%-gha juyq jana júmys oryndary qúryluda.

Qaladaghy júmys oryndarynyng qyzmet kestesine jasalghan ózgerister, qala kóshelerindegi keptelisti azaytu júmystary turaly

Búl elordadaghy infraqúrylymdy damytu keshendi josparyn iske asyrudyng bir kórinisi. Qarqyndy damyghan qalalar ýshin kólik qozghalysy mәselesin retteu asa manyzdy. Qazirgi tanda Astana qalasynda resmy 350 myng kólik qúraly tirkelgen. Oghan qosa 100 myng tranzittik jәne ózge qalalardan keletin kólikter bar. Barlyghy 400-450 myng kólik qala ishinde jýr. Búl jaghdaydy ózgertu ýshin qazirgi tanda qoghamdyq kólikpen qatynaytyn túrghyndar ýlesin 33%-dan 45%-gha deyin úlghaytu mindeti qoyylyp otyr. Ol ýshin 380 jana avtobus satyp alyndy. Mamyr aiynyng sonyna deyin olar jetkiziledi. Sonymen birge, jana túrghyn ýy alabtarynda jýrgiziletin jol qúrylysymen qatar, avtobus baghyttarynyng sany men úzaqtyghy da úlghaytylady.

Keshendi jospar 2019 jyldyng sonyna deyin iske asyrylady. Onda qysqa merzimdi, orta merzimdi jәne úzaq merzimdi sharalar belgilengen. Mәselen, úzaq merzimdi júmys retinde 2019 jyly ayaqtalatyn  jenilrelisti tramvay jolynyng qúrylysyn aitugha bolady. Jana vokzaldan halyqaralyq әuejaygha deyin 18 beket salynady. Jol jýielerin damytu baghytynda atqarylatyn júmystar múnymen shektelmeydi. Qazirgi tanda jana temir jol vokzalyn, әuejaydy, botanikalyq baq jәne EKSPO aumaghy manyn baylanystyratyn, jalpy 13 joldyng qúrylysy jýrip jatyr. Jospar boyynsha búl júmystar 2017 jyldyng 1 mausymyna deyin tәmamdalady.

Shaghyn ainalmaly joldyng 47 shaqyrymyn qayta qalypqa keltiru júmystary jalghasuda. Býginde onyng 22,8 shaqyrymy jóndeldi nemese 48,5 % ayaqtaldy. Jospardaghy on tórt jolayryq, kópir, ótpejoldyng toghyzy salyndy.

Mausym aiynyn bastap jana vokzal baghytyna qaray Úly Dala Eli kóshesining qúrylysy bastalady. Onda eki kópir túrghyzylmaq. Qazirgi uaqytta Sh.Qaldayaqov kóshesinen Úly Dala Eli kóshesine deyingi Tәuelsizdik danghyly qúrylysynyng jobalyq-smetalyq qújattary әzirlenude. Búl Mәngilik El kóshesi men Tәuelsizdik danghylyndaghy kólik keptelisin azaytady.

Sonday-aq, Sarayshyq kóshesin odan әri sozu jәne Beysekova kóshesin jalghastyru Túran, Qabanbay batyr, Orynbor kóshelerindegi kólik qozghalysyn azaytugha mýmkindik beredi.

Shaghyn ainalmaly jol qúrylysy ayaqtalghan song 90 mynnan astam kólik ortalyq kóshege soqpay óte alady. Búl kem degende 2 jyldy qajet etetin qúrylys jobalary.

Orta merzimdi jobalar da bar. Qazir10-nan astam jolayryqty jobalau júmystary bastaldy. 2018-2019 jyldary 4 jerýsti jәne jerasty ótkelderi bar 4 jolayryqtyng qúrylysy qolgha alynady. 12 jayau jýrginshi jolynyng qúrylysy jýrgiziledi. Negizinen búl – «Keruen Siti» sauda-sauyq ortalyghy (búrynghy «Mega-Astana» SSO), Ministrlikter ýii, Kenesary men Respublika danghylynyng qiylysy aimaghyna tiyesili.

«Aqyldy baghdarshamdar» ornatu boyynsha júmystar bastaldy. Olar biyl negizgi 90 qiylysta iske qosylady. Búl jol uaqytyn basqarugha mýmkindik tudyrady. Adamdardyng qauipsizdigi ýshin janatyn jayau jýrginshiler jolyn jasau josparda bar. Sonymen qatar, ózge de birqatar jobalar arqyly qaladaghy kólik keptilisi mәselesi sheshiletin bolady.

Júmys kestesin ózgertu turaly aitatyn bolsaq, búl – keshendi josparlardyng bir bóligi ghana. Búl әlemning barlyq megapolisterinde bar problema. Mysaly, Minskide әr mekemening óz kestesi bar, Pekinde kóliginizding nómiri qanday da bir sangha ayaqtalsa, siz belgili bir kýnderde qala ishinde jýre almaysyz. Búdan da qatal sharalar bar. Singapurda joldardyng barlyghy aqyly. Qalanyng ortalyghynda aqysy óte qymbat joldar bar, sondyqtan ol kóshelerge adamdar mýlde kirmeydi.

Bizde qazir qalay? Trafikting 45%-y tanertengi uaqytqa keledi. Sebebi  barlyghy saghat 9.00-da shyghady, bireui júmysqa, oqugha, endi biri sauda ýiine nemese HQKO t.b. asyghady.

Sondyqtan, halyq legin ekige bólu úsynyluda. Qazir kóptegen túrghyndar osy kestemen júmys isteydi. Mysaly, qúrylysshylar tanghy saghat 7-de júmysqa shyghady. Al, әkimdik pen qalalyq qyzmet 8:30-dan bastap kirisedi. Poliyseyler 6:00-den bastap júmysta bolady. Mektepter men balabaqshalargha baru uaqytyn biz ózgertpeymiz. Qazirgi uaqytta qalada 130 myng oqushy, 85 myng student bar. Studentterding oqu kestesi Qazaqstan Respublikasynyng Bilim jәne ghylym ministrligimen birlese talqylanuda. Sabaqty saghat 9:30-dan nemese 10:00-den bastau úsynyluda. HQKO, bankterding  júmysyn 10:00-den bastaugha bolady. Sonda qalyng lek qysqaryp, qala ishindegi kólik qysymy 45 %-dan 36%-gha azayatyn bolady.

Ekinshi shara – auyr jýk kólikterining qozghalysyna shekteu qong. Búl da kóptegen elderde qoldanylady jәne nәtiyjesi jaqsy. Yaghny barlyq auyr mashinalar, barlyq kommunaldyq tehnikalar da 23:00-den tanghy 06:00-ge deyin ghana jýre alady.

Sondyqtan barynsha ýzdik tәjiriybeler men tarazylanghan sharalar qoldanyluda.

Qoghamdyq kólik mәselesine qatysty sheshimder

Qazir qoghamdyq transporttyng barlyq jýiesi ózgertilude. Jarty jyl ishinde Qazaqstan Respublikasynyng Ýkimeti men Parlamentining qoldauymen әkimdikke jolaushylardy tasymaldauda jaqsy mәdeniyetti qamtamasyz etuge mýmkindik beretin jana mehanizmdi engizu ýshin Zang ózgerdi. Qala ishinde bir-birimen jarysu sekildi zanbúzushylyqtargha, konduktorlar men jýrgizushiler tarapynan mәdeniyetsizdikke jol berilmeydi. Qala jana prinsipke kóshude. Ákimdik jolaushylargha qyzmet kórsetu ýshin avtoparkti alghanda kestening oryndaluyn, uaqyt pen qyzmet kórsetu mәdeniyetin talap etedi. Eger talap ýdesinen shyqpasa, jauapkershilikke tartylyp, sanksiya qoldanylady, kelisimshart búzylady. Osylaysha, júmys formaty ózgerude. Búl kóptegen damyghan elderding tәjiriybesi.

Biyletsiz jolaqy jýiesi engizilude. Búl ózge qalalardyng tәjiriybeleri men kemshilikterin eskerile otyryp, tamyz aiynan bastap jýzege asyrylady.

Avtobustardyng arasyndaghy qozghalys uaqytynyng saqtalmauyna baylanysty shaghymdar kóp.  Negizgi sebep – keptelis. Órkeniyetti elderde múnday mәseleler tuyndamas ýshin jaghday jasalady. Qoghamdyq kólikterge basymdyq berilip, avtobus, troleybustar ýshin bólek jol bóligi qarastyrylady. Sóite túra, jeke transporttargha qosymsha salmaq salady. Ortalyq kóshemen jýru ýshin jәne arnayy oryndargha qoy ýshin aqy tóleydi, jýruge kedergi jasaytyn jerlerden parkingterdi alyp tastaydy jәne olardy ghimarattardyng astyna auystyrady. Europa elderinde mashinamen jýru ynghaysyz. Óitkeni olar aldymen jayau jýrginshige, sosyn, velosiypedshiler, ýshinshi avtobusqa mәn beredi, sodan keyin baryp qana jeke kólik baghalanady.

Qazir Astanada qoghamdyq kenistik pen jayau jýrginshiler baghytyn qúryp, velosiyped joldaryn salugha kónil bólinude. Osy jyly velosiypedshilerge 37 shaqyrym jol salynbaq, al kelesi jyly ony 200 shaqyrymgha deyin úlghaytu josparda bar.

Taghy bir mәsele – zaman talabyna say 400-den astam ynghayly ayaldamalar ornatu. Búl memlekettik-jekemenshik seriktestik ayasynda salynady. Jelden pana bolatyn osynday ayaldamalar әsirese emhanalar men mektepterding manyna ornatylatyn bolady.

Taksy qyzmetine narazylyq tanytatyndar az emes. Sondyqtan, MJS negizinde barlyq taksoparkterdi biriktirip, «Astana-taksi» qyzmeti iske qosyldy.

Búl túrghyndardyng ómir sýru sapasyn 3 jyl ishinde jaqsartugha baghyttalghan «20 qadamnyn» 3 qadamy ghana. Álbette, baghdarlamanyng ózge de bólimderi boyynsha da túraqty júmystar jýrgiziledi.

Joldardy jóndeu mәselesi turaly

Songhy uaqyttarda túrghyndar joldarda ynghaysyz jaghdaylargha tap boluda. Biraq búl – Astana. Birinshiden, EXPO-gha dayyndyq jasaluda. Ózderiniz bilesizder, Astanada tek sәuirding ekinshi jartysynda ghana kýn jylynyp, asfalit tósep, kóriktendiru, abattandyru júmystaryn jýrgizuge mýmkindik tuady. Asfalit salu ýshin aua rayy +15 gradus bolu kerek. Qazir jana temirjol vokzaly, әuejay salynyp jatyr. 24, 26, 31, Týrkistan, Aqmeshit jana kósheleri túrghyzylyp, osy tústa joldar salugha mýmkindik beredi. Kógaldandyru sharalary jalghasyp, trotuarlar tóselude, әrtýrli shaghyn arhiytekturalyq formalar qoyyluda. Sondyqtan jelilerdi barynsha tiyanaqty, esh kedergisiz jýrgizuge kýsh salynyp jatyr. Jol jóndeu júmystary 1 mausymgha deyin ayaqtaluy kerek. Key kóshelerde ynghaysyzdyq tuyp otyrghany ras. Alayda búl júmystar ayaqtalghan song qalamyz odan sayyn әsemdene týsetinin úmytpayyq.

EXPO Qazaqstan ýshin, Astana ýshin manyzdy, sebebi búl bizding turistik mýmkindigimizdi kórsetedi. Bizge 3 ay ishinde 2 millionnan astam adam keledi. Ótken jyly 1 milliongha juyq sayahatshy Astanada bolghan. Sondyqtan búl turisterding kelesi jyly da elimizge qayta oralghany asa manyzdy. Turister ekonomikanyng negizgi bóligi ekeni belgili. Sondyqtan bizding qyzmet kórsetu nysandarymyz, shaghyn biznes, meymanhanalar, kafeler, teatrlar júmysy qyza týsedi.

Elimizge, qalamyzgha qydyryp kelgen adamdargha bar jaghdaydy jasau maqsatyn aldymyzgha qoyyp otyrmyz. Búl әuejay, keden qyzmeti, meyramhanalar, sayabaqtar, polisiya jәne ózge de qyzmetterding júmysyna qatysty.

Taghy bir manyzdy tús, qala biyligi men túrghyndar bir arnada bolsa, týsinistikpen qarap, qoldasa núr ýstine núr. EHRO-gha dayyndyq júmystary qyzu jýrgizilude. Sebebi әr úsaq mәsele de ról oinaydy, әr baghyt boyynsha dúrys atqarylmaghan ister bar. Olar da týzetilip jatyr.

Barlyq qalalyq qyzmetter tәulik boyghy júmys rejiymine kóshti. Búl qala ómirining toqtausyz, barynsha nәtiyjeli boluyna jaghday jasaytyn bolady.

Elbasynyng Astanany damytu jónindegi synyna qatysty jasalyp jatqan júmystar turaly

Preziydent bergen tapsyrmalar boyynsha ýlken júmystar jýrgizilip jatyr. Ár qys mezgilinen keyin payda bolatyn rúqsat etilmegen jerge tastalghan qoqystardy tazalap, ýilerding syrtqy kelbetteri talapqa say retke keltirilude. Qazir joldardy jóndeuding jana reglamenti әzirlenude.

Negizinen qúrylys mәdeniyetin ózgertu kerek. Yaghny sapasyn qamtamasyz etu qajet. Jol sapasyn jaqsartu maqsatynda Kanada, Shvesiya sekildi ózge elderding tәjiriybesi qarastyryluda. Jol saludy josparlaudyn, sapasyn baqylaudyng jana jýiesin engizu josparda bar. Endi bizde jana klassifikator jәne qúrylys pen jol jóndeu algoritmi bolady.

Qala túrghyndarymen tyghyz qarym-qatynasty damytu turaly

Kemshilikter әr qalada bolady. Bastysy, qala qarqyndy damyp keledi. Múnda elimizding әr búryshynan adamdar keluge asyghady. Sol arqyly Astananyng erekshe submәdeniyeti qalyptasady. Preziydent «100 naqty qadam» baghdarlamasynda Astananyng Euraziya kenistiginde kóshbasshy ortalyqtyng biri boluy kerek degen mindet qoydy. Ákimdik qalanyng taza, kórikti, qonaqjay, qauipsiz, ómir sýruge barlyq jaghynan qolayly boluyna mýmkindikti jasap jatyr. Otbasymen demalatyn, jayau seruendep, velosiypedpen jýretin qoghamdyq oryndardy damytu josparlanuda.

«Adamdardyng berekeli ómir sýrui degen ne?» deytin súraqqa jauap izdeu ýshin arnayy әleumettik zertteu jýrgizildi. Bylaysha aitqanda, astanalyqtardyng «baqyt formulasyn» bilu. Sonymen qatar, 109 qyzmetine kýn sayyn әrtýrli ótinish, shaghymdar kelip jatady. Bireuler qúdyqtyng qaqpaghy ashyq jatyr dep dabyl qaqsa, bireuler konduktor jolaushygha óktem sóiledi dep habarlasady, endi biri basshylardyng burokratizmine shaghymdanady. Joldyng sapasy men PIYK-terding jyry da bitpeydi. Qalalyq әkimdik ýshin baylanys manyzdy. Sondyqtan seriktestik jýiesi damytyluda. Sol qozghalghan problemalardy tyndap, qanday da bir әreket etu arqyly «belsendi azamat» mәdeniyeti qalyptasady. Qalalyq biylikting qúlaq asatynyn, sol sebepti mәseleni sheshuge sep bola alatynyn týsinedi, sol arqyly jauapkershilik artady. Osynyng barlyghy eskerilip, Astanany 2020 jylgha deyin damytu baghdarlamasy jasaldy. Onyng maqsaty – túrghyndardyng әleumettik jaghdayyn jaqsartu.

Túrghyndardyng túrmysyn odan sayyn arttyrudyng eki mindeti bar. Birinshi – ómir sapasyn jaqsartu. Búl degeniniz – baspana, qoghamdyq kólik, ekologiya, densaulyq saqtau, bilim, adamdardyng qauipsizdigi, balabaqshalar, sport, t.b.

Ekinshi mindet – shaghyn jәne orta biznesti damytu arqyly halyqtyng kirisin jaqsartu, jana júmys oryndaryn qúru.

Elordany damytu baghdarlamalary jәne qalada jasalyp jatqan janashyldyqtar

Elbasy ózining halyqqa Joldauynda da, Últ josparynda da barlyq ministrler, әkimder túrghyndargha degen qarym-qatynasyn ózgertui turaly tapsyrma bergen bolatyn. Sondyqtan, sarapshylarmen, mamandarmen birige otyryp, qalany damytudyng jәne qala túrghyndarynyng tilekterin eskere otyryp, halyqpen qarym-qatynas ornatudyng ýlgisi qayta qarastyryluda.

Eng bastysy, algha qoyghan sol maqsattar iske asatynday boluy kerek. Qazirgi tanda qolda bar resurstargha sýiene otyryp, «20 qadam» qalany damytu baghdarlamasyn jýzege asyru mehanizmderimen júmys atqarylady.

Onyng shenberinde qarjylay mýmkindikter men kezen-kezenmen jýzege asyru mýmkindikteri eskerile otyryp, aldaghy ýsh jylda sheshe alatyn negizgi mindetter anyqtaldy. Álemdik tәjiriybelerdi alsaq, mysaly, Niu-York, London, Singapur. Búl megapolisterding әrqaysysynda basym maqsattar men ekinshi kezekte qarastyrylatyn mәseleler bar. Barlyghyn bir mezgilde qarastyru mýmkin emes. Qolda bar resurstar men kýshti qúr bosqa júmsamau kerek. Mysaly, 20 qadamnyng biri – qalanyng әleumettik damuy. Búl rette 32 әleumettik standart bekitildi. Olar әrbir qala túrghynyna qol jetimdi boluy tiyis. Jәne de shahar shartty týrde 129 sektorgha bólindi, әrqaysysynda shamamen 10 myng adamnan. Árbir sektorda emhanalar, mektepter, ayaldamalar, azyq-týlik dýkenderi, sport seksiyalary, balalar alanqaylary boluy kerek. Múnyng barlyghy tekke jasalmaydy, ol kólik aghymyn siyretu ýshin jýzege asyrylghaly otyr. Eger әrbir sektorda túrghyndargha qajettining barlyghy bolsa, olargha rólge otyryp, basqa jaqqa barudyng qajeti joq. Sonymen qatar әrbir sektorgha ne qajet ekeni belgili. Keybir audandarda emhana ashyp, sayabaqtar men gýlzarlar salu, sauda alandaryn, dәrihanalar jәne t.b. ashu kerek.

Qazirgi tanda qala túrghyndarynyng narazylyghyn tudyryp otyrghan ózekti mәsele – joldar.  Mysaly, Ontýstik-Shyghys audanynda 127 joldyng 60-yna asfalit tóselmegen. Tek qala ortalyghynda ghana emes, shetkeri kóshelerdegi joldardyng da jaqsy bolghany, jaryqtandyrylghany, ayaldamalar ornatylghany, qoghamdyq kólikter jýrip túrghany kerek.

Taghy bir aita ketetin jayt – mektepterdegi bala sanynyng kóptigi mәselesin sheship, bilim sapasyn jaqsartu. Ótken jyly qala mektepterinde 117 myng bala oqydy. Jana oqu jylyna dayyndyq jasalyp, oqulyqtar satyp alynady. Al 1 qyrkýiekte mektepterge 130 myng bala keledi. Jaraydy, bala sanynyng ósui boljandy deyik. Biraq ol 7-8 myngha juyqtalghan bolatyn. Alayda qalghan 5-6 myng bala qaydan keldi? Mektep oqushylarynyng kontingenti ótken jyldyng ózinde-aq 13,5 myngha ósti, onyng ishinde 5 myng bala ata-analarymen Astanagha jazda kóship kelgen. Bireuleri júmys baby boyynsha kelse, keybiri jay qonys audarudy úigharghan. Sonan song «Balalarymyzdy mektepke alynyzdarshy» dep keledi. 5 myng bala degenimiz, ol 4 ýlken mekteppen ten. Bizding ol mektepterdi dereu salyp tastauymyz mýmkin emes. Onyng barlyghyn josparlau kerek.

Bala sanynyng kóptigin sheshu ýshin biylghy jyly 27 mektepting janynan 2600 bala syidyratyn 5 qosymsha ghimarat salynbaqshy. Sonymen qatar, 9000 oryndyq 10 jana mektep qúrylysy bastalady.

Taghy bir qadam – mektepterdegi bilim sapasy. Býgingi kýni qala dengeyinde astanalyq bilim dengeyin qalaysha kóteruge bolatyny, materialdy-tehnikalyq bazany qalay jaqsartu qajettigi qarastyrylyp jatyr. Qazirgi tanda bilim IT-tehnologiyalarmen tyghyz baylanysty. Sondyqtan barlyq jerlerde ishki Wi-Fi ótkiziledi. Sonymen qatar balalardyng qauipsizdigin qamtamasyz etetin, elektrondy bilim beru formasyn engizuge septigin tiygizetin «Smart mektep» jobasy bar.

Manyzdy basymdylyq – salauatty ómir salty men búqaralyq sportty damytu. Ádette biz densaulyq saqtaudy auruhanalar men emhanalardyng júmysymen ghana baylanystyramyz. Múnday forma dúrys emes. Shyndyghyna kelsek, ol – salauatty ómir salty, dúrys tamaqtanu, su, sportpen shúghyldanu, ekologiya. Mektepter bazasynda dene shynyqtyru-sauyqtyru keshenderin qúru josparlanuda, qajet bolsa, keybir mektepterde qosymsha ghimarattar qúrylysy qarastyrylatyn bolady, әsirese MJS-pen (memlekettik-jekemenshik seriktestik). Qoghamdyq kenistikterdi keneytu josparda bar. Gýlzarlarda jattyghu qúrylghylary ornatylyp, qart adamdargha seruendeu alanqaylary salynady. Osynyng barlyghy adamdardyng kóbirek sportpen ainalysyp, barynsha jiyirek seruendeui ýshin jasalyp otyr.

Astanada 24 payyz qala túrghyndary búqaralyq sportpen ainalysady, búl san búdan da joghary kórsetkishterge deyin ósui tiyis.

EKSPO kórmesi qarsanynda qalany últtyq naqyshta bezendiru, dәstýrli qúndylyqtarymyzdy dәripteu mәselesi turaly

Qalalyq әkimdikting úiytqy boluymen Elordany últtyq naqyshta bezendiru júmystary jýrgizilude. Osy maqsatta qaladaghy kóp qabatty ýilerding syrtqy jaqtaulary, qúrylys nysandarynyng qorshaulary qazaqtyng últtyq salt-dәstýrleri, maqal-mәtelderding mәtinderi, últtyq tagham týrleri, elimizding maqtanyshyna ainalghan manyzdy oryndar turaly surettermen bezendiriletin bolady.

Sonymen birge qaladaghy bilbordtar men pilondargha últtyng maqtanysh túlghalary turaly qysqasha anyqtamalyq mәlimetter ornalastyrylady. Búl aqparattar qalanyng adamdar eng kóp jýretin oryndaryna qoyylady. Osy arqyly qalagha kelgen qonaqtar tek zәulim ghimarattar emes, bizding ótken tarihymyz, halyqtyng maqtanyshtary turaly kenirek biletin bolady.

Aldymyzda EKSPO kórmesi kele jatyr. Osyghan oray, Elorda әkimdigi auqymdy mәdeniy-búqaralyq baghdarlama dayyndady. Onyng ishinde, halyqaralyq festivalider men kórmeler, otandyq jәne әlemdik estrada júldyzdarynyng konsertteri, klassikalyq jәne halyq muzykasynyng konsertteri, premieralar, sirktik qoyylymdar, «Bәiterek» monumenti alanyndaghy jәne qalalyq alandaghy, barlyq sayabaqtardaghy halyqtyq seruen formatyndaghy sharalar bar.

Shara ayasynda halyqaralyq qoghamdastyq ókilderine elimizding basty jetistikteri men damu perspektivalary kórsetiledi. Qazaq halqynyng basty jetistikterining biri – bay mәdeny múra, tarih pen úrpaqtan úrpaqqa jalghasyn tauyp kele jatqan salt-dәstýrler. Damyghan órkeniyetti qogham jergilikti mәdeniyetke jәne qazaq folikloryna asqan qyzyghushylyq tanytuda, kórme ótetin kezende elorda aumaghynda úiymdastyrylatyn mәdeniy-búqaralyq sharalar baghdarlamasyn jasaugha basty negiz bolghan da osy.

Birinshi kezekte úiymdastyrushylar qazaq halqynyng jarqyn turistik kórinisin jetkizetin sharalardy eskerdi, onyng ishinde «Astanagha tartu» dәstýrli qazaq muzykasynyng konserti, «Mýshәira» respublikalyq aqyndar konkursy, «Shashu» halyq biyining halyqaralyq festivali, «Serper» halyq aspaptary orkestrlerining festivali jәne «Astana samaly» ýrmeli aspaptar orkestri, qazaq halqynyng dәstýrli susyny – qymyzgha arnalghan Qymyzmúryndyq merekesi, «Astana Arqau» týrki muzyka festivali, biyl Ázirbayjan Mәmbetovke arnalghan V «Sahnadan sәlem» halyqaralyq teatr festivali jәne t.b. bar.

Mәdeniy-búqaralyq baghdarlamalardyng basym bóligi elorda túrghyndary men qonaqtaryna ynghayly boluy ýshin ashyq alandarda ótedi. Mysaly, Suly-jasyl jelekjolda kreativti iydeyalardyng zamanauy alany Astana Art Fest festivali ótedi. Qalalyq sayabaqtarda demalys sayyn otbasylyq demalysqa arnalghan Astana Park Land sharasy ótkiziledi, Esil ózenining jaghasynda lazerlik shou men subúrqaqtar shouyn, sonday-aq, «Esil keshteri» konsertterin tamashalaugha bolady.

Oqighalar tizimin otandyq estradanyng enbek sinirgen qayratkerlerining konsertteri qorytyndylaydy – Álibek Dinishev, Seken Túrysbek, Altynbek Qorazbaev, sonday-aq, biyl qúrylghanyna 15 jyl bolatyn «Muzart» ansambli, Túrsynbek Qabatovtyng әzil-syqaq keshi.

Sonymen birge, kórme ayasynda Mәdeniyet jәne sport ministrligimen birlesip, bәige, audaryspaq, toghyzqúmalaq, qazaq kýresi, kókpar, jamby atu t.b. últtyq sport oiyn týrlerinen sayys ótkiziledi. Jyl sayyn ótetin dýbirli «Qazaqstan barysy» turniyrin de erekshe atap ótuge bolady. Ákimdik últtyq sport oiyndarynan sayatshylyq, toghyzqúmalaq, qazaq kýresi, asyq atugha erekshe kónil bólip keledi. Sportqa jasalghan qoldau aldaghy uaqytta da jalghasatyn bolady.

Abai.kz