Senbi, 3 Jeltoqsan 2022
Janayqay 9709 29 pikir 20 Mamyr, 2017 saghat 16:02

Qanghyryp jýrgen qazaq jastaryn Saghyntaev nege qoldamady?

Ýkimet basshysy Baqytjan Saghyntaev deputat Azat Peruashevting jastargha arnalghan jataqjay salu turaly úsynysyn qabyldamady.

Premierdin  Peruashevqa aitqan jalghyz uәji – әleumettik jataqjaylarda tazalyq saqtalmaydy-mys. Búghan budjette qarjy joq kórinedi. Sondyqtan tiyimsiz.

Al deputat Azat Peruashevting úsynysy boyynsha múnday baspanalardyng sharshy metri az bolghandyqtan, shyghyny da 40 payyzgha arzan týsedi. Qara qazaqtyng qalap otyrghany da osy emes pe?

Biz jastar atynan Mәjilis deputaty Azat Peruashevke beybit elding baspanasyz bosqyndarynyng janayqayyn jetkizgen ek. Ol ózining deputattyq uәdesin oryndady. Ýkimetke bizding janayqayymyzdy aityp saual joldady.

Al, Baqytjan Ábdirúly jastardy nege qoldamady?

Ishki migrasiyanyng saldarynan qazir elimizde beyresmy bosqyndar kóshi payda boldy. Mysaly, uaqytsha tirkeu kezinde resmy týrde 690 myng ishki migrant esepke alynypty. Búl kórsetkishting әldeqayda kóp ekeni týsinikti.

Baspanasyz jastar

 

483 myng adam 14-29 jas
Jas maman 30 myng (75 payyzy ýisiz) 21-22 jas
Studentter 46 myng (kvartiranttar) 18-22 jas

 

Almaty qalasy әkimdigi Jastar sayasaty basqarmasynyng deregine sýiensek, byltyrghy jyldyng qorytyndy esebi boyynsha, Almaty qalasynda 14-ten 29 jasqa deyingiler sanatynda   483 myng adam bar eken.

Al, jyl sayyn Almaty qalasynda 30 myngha juyq jas maman JOO ayaqtaydy. Olardyng 7 myngha juyghy Almaty qalasynyng tumalary bolsa, qalghandary ózge qalalardan kelgender.

Resmy statistikagha sýiensek, jogharydaghy 30 myng jas mamanyng 75 payyzy Almatyda qaludy jón kóredi eken. Búl tizimge Almaty manyndaghy (Qaskelen, Talghar, Ile audany) qalashyqtardyng jastary kirmegen. Kýndelikti kelip-ketip jatqan jastardyng esebine jetu mýmkin emes.

Al qazirding ózinde әidik shahardaghy 81 myngha juyq studentting bar bolghany 35 myny memlekettik jataqhanamen qamtamasyz etilgen. Qalghan 46 myng student pәter jaldap túrady.

Búl az deseniz, Almaty halqynyng 70 payyzy ózge qalalardan kelgender.

JASTARDYNG JANAYQAYY – LOBBIYLER AYQASYNYNG QÚRBANY BOLMAUY KEREK!

Búl Tәuelsiz Qazaqstanyng keleshek tútqasy bolar jastardyng býgingi jay-kýii. Óz elinde, óz jerinde bosqyn dәrgeyinde jýrgen jastargha janashyrlyq tanytar Ýkimet pe? Baqytjan Saghyntaev pa? Bir bayqaghanymyz, Baqytjan Saghyntaevtyng synyq sózining artynda lobbiyler shayqasy túrghanday...

Deputat Azat Peruashevting úsynysy boyynsha baspanasyz jastargha baspaldaq bolar uaqytsha jataqjay salyp berudi Qazaqstannyng Túrghyn ýy qúrylys jinaq banki basshysy da qoldady. «Eger Ýkimet qabyldaytyn bolsa, biz jastargha jataqjay salyp beruge әzirmiz» dedi. Endeshe Baqytjan Ábdirúly nege búlay, ýzildi-kesildi bas tartyp otyr?

Tipti, QR Densaulyq saqtau ministrligining 2010 jylghy №555 qaulysy boyynsha «Kommunaldyq maqsattaghy qúrylys obiektilerindegi sanitarlyq-epiydemiologiyalyq talaptarda» jataqjaylar erejesi naqty kórsetilgen. Atalghan erejening 8-bóliminde:

-әr dәlizde 10 bólmelden;

-pәterler boyynsha әr dәlizde 3 bólmeden;

-Ár blokta ortaq qoldanystaghy as ýi, әjethana men juynatyn bólme;

-Ár bólmege 2-3 adamnan;

-Ár adamgha 0,6 m2 jerden qarastyrylghan.

Búl prinsip boyynsha Memlekettik «Núrly jer»baghdarlamasy әleumettik jataqjaylar saluda. Al «Núrly jer» baghdarlamasy boyynsha, alghashqy salymyz baspana alu ýshin bir qalada keminde 2 jyl túraqty tirkeude boluyng shart. Al túraqty tirkeuge túru ýshin – pәter kerek. Paradoks.  Kez-kelgen migrant jas (ishki enbek migranty) 2 jyl pәter jaldap túghan kýning ózinde túraqty tirkeuge túru mýmkindigi bolmaydy.

TQJB-NYNG ENG TÓMENGI SALYMYN SALA ALMAYDY

Sonday-aq, Qazaqstandaghy ortasha jalaqy alatyn adam Túrghyn ýy qúrylys jinaq bankining eng tómengi salymyn (30 payyz) sala almaydy. 120 myng tenge jalaqy alatyn adam jinaqtaushy qorgha 30-50 myng tengeden salym saldy degen kýnning ózinde, Memlekettik baspananyng jarty qúnyn 5-7 jylda jinaqtay alady. Demek, taghy 7 jyl pәter kezip, bosyp jýruge mindetti bolady.

Al Almaty shәrindegi ortasha jabdyqtalghan 1 bólmeli pәterding ortasha baghasy – 50-70 myng tengeni qúraydy. Múnyng syrtynda adam tózgisiz baraqtar bar. Biz bir aulada 15-20 otbasynyng qysylysyp-qymtyrylysyp túryp jatqanyn baryp kórip, jazdyq.

SAGhYNTAEV KIMNING SOYYLYN SOGhYP JÝR?

Qazaqta «Basy auyrmaghanyng Qúdaymen de isi joq» dege sóz bar. Ýkimettin, Baqytjan Saghyntaevtyng búl keregharlyghy osy sózding astaryn ashyp bergendey boldy.

Biz alghash bolyp, baspanasyz jastargha jataqjay saludy kótergennen beri, redaksiyamyzgha hat jazyp Ýkimetting dәrgeyine jetken osy mәseleni ayaqsyz qaldyrmauymyzdy súrauda. Qazirgi tanda Peruashev myrzanyng bastamasyn qoldap, 20 mynnan astam jas  qol jinaldy. Áli de jinaluda. Barlyghynyng bas qayghysy – baspana!

Tipti, Azat Peruashev úsynysyn Almatydaghy bir top jas talqygha salghan jiyn ótti. Qogham belsendisi Dәuren Babamúratov bastamashy bolyp, «Jas qazaq» respublikalyq aptalyghy men «Bolashaq» jastar qozghalysy úiymdastyrghan jiyngha Almaty qalalyq Jastar sayasaty basqarmasy basshysy, Qazaqstanyng Túrghyn ýy qúrylys jinaq banki ókilderi men birsypyra jurnalist qatysty. Jiyn qorytyndysy boyynsha, deputat Peruashevting úsynysyna tolyqtyrular aityldy. Úsynys qoldau tapty.

Biz kótergen mәsele Respublikadaghy aty mәshhr basylymdardy jariya etildi. Dәl osy mәsele «Abai.kz», «Qazaquni.kz», «365info.kz»,«minber.kz»,«arasha.kz»,«dalanews.kz»,«ult.kz», «Alauinform» aqparattyq portaldarynda, «Dala men Qala», «Vremya» basylymdarynda jariya bolyp, úzyn-yrghasy 2 milliongha juyadamnyng qoldauyna ie boldy.

Ras, deputat Peruashevting úsynysy ipoteka alugha mýmkindigi joq jastar ýshin tiyimdi-aq edi. Ókinishke oray, búl Baqytjan Saghyntaev basqaruyndaghy Ýkimetke tiyimsiz bolsa kerek. Saghyntaev myrza kimning soyylyn soghyp jýr? Baspanasyz jastardyng ba, әlde...

Jogharydaghy Ýkimet basshysynyng ýzildi-kelisdi jauabynan keyin, birtýrli oigha qaldyq. Baghasy arzan jataqjaylardy salugha qarsy Saghyntaev, jastardy ipotekagha iytermelep otyr ma? Áriyne, Ýkimet ýshin qymbat ipoteka tiyimdi. Al qara qazaq ýshin she?

Núrgeldi Ábdighaniyúly

 Abai.kz

29 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Qandastar qazaqqa, Qazaqstangha ne berdi?

Rayys Áripjanúly 2145
Alashorda

Týrkilik tek jәne týrki-moghol birligi

Jәdy Shәkenúly 941
Qauip etkennen aitamyn

Gazdyng geosayasy «gemorroyy»

Ámirjan Qosan 1137