Senbi, 23 Qarasha 2024
12561 9 pikir 25 Mamyr, 2017 saghat 10:41

Til ólmeydi. Alayda, tildi qoldamasa, damymaydy

Ortalyq Aziyada eng ashyq, eng innovasiyashyl, eng reformashyl últ biz, qazaqtarmyz. Janalyqtargha beyimdele alu qabileti jaghynan da kórshilerden kósh ilgerimiz. Tipti reformanyng ózin reforma ýshin jasaymyz. Al shyn mәninde kez kelgen reformanyn  basty maqsaty - halyqtyng әl- auqatyn kóteru, ómir úzaqtyghy, densaulyghy men ruhany saulyghyn saqtau.  Árkim adamdy birinshi oryngha qoyatyn jәne ony eng joghary qúndylyq dep qarastyratyn memlekette ómir sýrgisi keledi. Osy túrghydan qarasaq, Qazaqstan halqynyng jetpis payyzyna juyqtap qalghan bayyrghy halyq-qazaqtardyng psihologiyalyq kónil -kýii qanday? Olar óz memleketinde ózderin baquatty sezine me? Elin tastap basqa jaqqa bezip ketkisi keletin oidan aulaq pa?  Últtyng tabighy patriotizmi qay dәrejede? Ata- babamyz naqyl sózderinde aitatynday, er- azamat tandau sәtinde qayda barady: tughan jerine me әlde itke úqsap «toyghan jerine» me?  «Kisi elinde súltan bolghansha, Óz elinde últan bol», «Óz elim, óleng tósegim»,  «El-elding bәri jaqsy, Óz eling bәrinen jaqsy». Osylardyng qaysy bizding sanamyzda basym?

Býgingi jahandanu dәuirinde qanshama tilder men mәdeniyetter, halyqtar jer betinen joyylyp ketti jәne joyylu ýstinde.  Qazirgi uaqytta әlemde geosayasy jәne ekonomikalyq teketirestermen qatar  mәdeniyet pen tilder arasynda da maydan jýrip jatyr. Elbasynyng  qoghamdyq jәne gumanitarlyq ghylymdar boyynsha «Jana gumanitarlyq bilim. Qazaq tilindegi 100 jana oqulyq» jobasyn qolgha alamyz deui kókeyge biraz ýmit otyn jaqty. Óitkeni, ghylymy ómirde qazaq tilining róli kýrt tómendep ketuine kuә boludamyz. Qazaqtildi joghary bilikti mamandardy dayyndaugha mýmkindik bergen jýieni batystyq modelige kóshirgeli beri qazaqsha ghylymy júmystardy qorghau  azaydy. Ghylymy maqalany jazudyng ózi naghyz qazaqtargha múng boldy. Izdenushiler qanshama aqshasyn sheteldik jurnaldargha audarugha mәjbýr. Qazaqstannyng PhD doktorlardy dayyndau ýlgisine kóshuden bir keremet bop ketsek әngime basqa. Qayta búrynghy jýie (kandidat/doktor) qazaqtildi qazaqtardy ghylymgha keninen tartugha ýlken mýmkindik bergen eken. Al qazirgi batystyq jýie naghyz qazaqtardyng (etnoforlardy) damu bolashaghyn úrlap ýmitterin ýzuge әkelgendey.  Auyldan shyqqan qazaq jastaryna  әdilettilik pen bolashaq izdep diny aghymdardyng jolyna týsuden basqa jol qaldyrdyq pa? Ghylym jolyn tandaudan kóri basqa salagha ketip jatqan mily týlekterdi kórgende ishing ashidy. Jastar ýshin ghalym bolu emes, oiyn-sauyq kórsetetin oryndarda toy-tomalaq jasau kәsibin artyq kóretin jaghdaydy  kim jasap otyr? Jalpy bizde ghylym sayasatyn kim anyqtaydy?  Ony búl salada jýrgenderding ózderi de bilmeydi. Qazir uniyversiytetterde reyting jýiesi, indikativtik kórsetkish degen nәrseni oilap taptyq. Ony qazaq últynyng mýddesi túrghysynan negizdegen  eshkim joq. Bizdegi búl baghalau әdisining avtory kim ekendigin de bilmeymiz. Reyting kórsetkishi ýshin adamdar nebir qúityrqy әdisterge barugha mәjbýr. Formaldy kórsetkishterdi kez kelgen jolmen oryndaugha mindettisin. Sapa emes sandy quyp kettik. Ashyghyn aitsam, ghylym salasynda aqshasyz sheteldik jurnaldarda maqala shyghardyq degen birde bir jandy óz basym kezdestirmedim. Sheteldik jurnaldar iyelerin bayytyp jatyrmyz. Olardyng betinde maqalalar jariyalau talaby belgili bir toptyn, qúrylymnyng aqsha jasau  amaly siyaqty. Ázirge týsingenim: ghylymdy shynayy damytudy, avtohton qazaqtardy oilap otyrghan eshkim joq. Tipti bizdegi ghylymy sayasattyng metodologiyasy qate ekendigin eshkim týsingisi kelmeydi. Ásirese, naghyz taza qazaqtar ýshin. Býginde trend bolyp otyrghan shamadan tys ghylymdy kommersiyalaudyng saldary qanday ekenin boljaghan kim bar? Irgeli izdenisterge qarjynyng qansha jәne qalay bólinip jatqany belgili. Bilim, ghylym jәne óndiristing kiriguin dúrys iydeya dep sanaymyz. Tek múnda da qoldanbaly ghylymgha basymdyq  berip orystar aitatynday, arba men attyng ornyn almastyryp almasaq bolghany. Óitkeni bizder bir shekten ekinshi shekke shyqqandy jaqsy kóremiz. Basqalay dese jogharydaghylar  adamdy sendirerlik uәj, dәlelmen negizdep bersin.

Al endi «Tilderding ýshtúghyrlyghy» mәdeny jobasyn jýzege asyru jaghdayyna keleyik. Dәrejesi men yqpaly әr týrli ýsh memlekettik tildi biriktirip birtútas jýie jasau eksperiymentin biz qolgha aldyq. Onyng ekeui әlemdik tilderge, al sóileushiler sany 15 milliongha jetken qazaq tilining memlekettik jәne aimaqtyq til mәrtebesi bar (QR, RF qúramyndaghy Altay respublikasy). Túlghanyng sanasynda ýsh til birdey oryn ala ma әlde bireui basym bola ma? Zertteushiler kóptildilikting (polilingvizmnin) tabighy jәne jasandy týrlerin bólip kórsetedi. Tabighy týri tildik ortada ótse, jasandy kóptildilik oqu auditoriyalarynda ótedi. Qazaqstan jaghdayynda shartty týrde tabighy bilingvizm jәne jasandy trilingvizm oryn alyp otyr dep sanalady. Óitkeni, aghylshyn tili qazaqstandyqtar ýshin shet tili bolyp sanalady, ony arnayy ýirenedi. Múnda da týitkildi mәseleler shash etekten.

Qazaqstan uniyversiytetterinde magistratura men doktoranturagha qabyldanudyng bir sharty retinde TOEFL, IELTS sertifikattaryn talap etedi. Olar uaqyt jaghynan shektelgen jәne test tapsyru qúny budjettegiler men kedey ýmitkerlerge qol jetimdi emes. Aqshang joq bolsa esh mýmkindik joq.  Aghylshyn tilin mengeru dәrejesin tekseretin test  ortalyqtary ony biznes kózine ainaldyryp otyr. Aqsha jasau ýshin jasandy qúlatu tәsilderin olar kýshti mengergen. Ádette test ýsh saghat tónireginde boluy kerek. Biraq, is jýzinde 1,5- 2 saghat beriledi. Ýmitkerler toltyratyn TOEFL ITP qaghaz blankisi úsaq shriftpen jazylghandyqtan kóru qabileti nashar adamdargha óte qiyn. Batys elderi (Britaniya kenesi, Bilimdi testileu qyzmeti (ETS) ortalyghy) test tapsyruda adamnyng fizikalyq jәne psihikalyq ereksheligin eskeretin ergonomikalyq talaptar qoymaghanyna qayran qalyp otyrmyn. Óitkeni, ghylym retinde ergonomika (HF- adam faktory) Úlybritaniya men AQSh -ta jaqsy damyghan.

Bizding elimizde aghylshyn tilin bilu dengeyin tekseretin test qyzyq nәtiyjeler kórsetude. Aghylshyn tilin joghary dengeyde biletin tәjiriybeli múghalimderding ózderi  qajetti úpay ala almay qaluda. Jalpy egde jastaghy pedagogtardy  aghylshyn tilinen test tapsyrugha mәjbýrleu qanshalyqty adamgershilike say keledi? Uaqyttyng tapshylyghynan joramaldap týrtu әdisine jýginetin studentter men magistranttardy psihologiyalyq kýilerin aitpaghannyng ózinde. Áriyne, aghylshyn tilin bilu zaman talaby. Biraq múnda da últtyq mýdde tarapynan shyghugha tiyispiz.

«Ýsh túghyryly» til sayasaty әl- Faraby atyndaghy QazÚU-de qarqyndy jýrgizilude.  Uniyversiytette oqytu prosesin ýsh tilde jýrgizu tәjiriybesi oryn aluda. Kóptegen mamandyqtar boyynsha poliytildik toptar qúryldy. Gumanitarlyq fakulitetterding magistratura satysyndaghy  kóptildi toptargha psihologiya pәninen sabaq beruge tura keldi. Biz sonda oqytudyng naqty jaghdayatyn taldaghanda neni bayqadyq? Aralas top bolghandyqtan, eng aldymen pәndi qay tilde beru problemasy aldygha shyqty? Magistrantar da ózderine qolayly tilde sabaq aitqandy tәuir kóredi. Tiyimdi oqytu ýshin memlekettik til degen dәrejesi bar qazaq tilin qúrbandyqqa shalugha tura keldi. Sebebi, әleumettik lingvistaklyq túrghyda qazaqtardyng kóbi bilingval bolyp keledi. Al orys tobynyng shәkirtterining memlekettik tildi mengeru dәrejesi tómen. Sóitip, tildik qúzyrettiliktegi tengerimsizdik (disbalans) saldarynan qazaq tili yghystyrylyp qaldy. Ekinshiden, jeke túlghagha baghyttalghan oqytu tehnologiyasynan mýlde bas tartugha tura keledi. Óitkeni, adamdarda әr týrli tildik qabilet bar jәne tipti birneshe  tildi mengeruge ontayly jaghday jasady degenning ózinde de olar әrqashan joghary dengeyde tilderdi birdey jaqsy mengeruge qabiletti emes. Ýshinshiden, aralas tilde oqytudyng bir saldaryn lingvister «semilingvizm» dep atap jýr.  Semilingvizm (jartylay tildilik sauattylyq) eki tilde kýrdeli qúrylymdardy aitu túrghysynan qiyndyqtargha tap bolghan kezde tuyndaydy. Sondyqtan adamnyng bir tildi de dúrystap bilmeytin semilingv túlghagha ainalyp ketu qaupi baryn eskeruimiz kerek.

Plurilingvizmning Europalyq hartiyasyna (2005) say әlemdik tilderding monopoliyasyna jol beruge bolmaydy.   Hartiyagha sәikes, әrbir memlekettik tilder ghylym tili retinde qoldaugha ie jәne kótermelenui tiyis. Mәselen, qazaq tili memlekettin  ghylymy qyzmetine shekteusiz qoldanyluy tiyis. Ókinishke oray, býginde qazaq tili ózining kumlyativtik (bilimderdi jinaqtaushy qyzmetin) funksiyasyn atqar almay otyr. Sebebi, әlemge aghylshyn tilin biletin júmys kýshi kerek. Hartiyada jazylghanday, júmys ornynda shetel tilin júmys tili retinde kýshtep tanu qyzmetkerlerdi tildik qúzyrettiligi boyynsha kemsituge әkeledi. Belgili fransuz lingvisti Klod Ajej óz maqalalarynda ghylymy ortada bir tilding gegemoniyasy boludyng teris saldaryn jaqsy ashyp kórsetken. Mәselen, aghylshyn tili tek bir ózi ghana jalghyz ghylym til bop qaluy kerek pe?  Bizding bilim menedjerlerinen sózderinen úqqanym tek solay boluy tiyis. Al qazaq tilining damuy manyzdy emes.

Sayasattanushylardyng pikirinshe, tilding qúdyreti memleketting sayasy yqpalyna tikeley baylanysty. AQSh-tyng ekonomikalyq, әskery quaty myqty bolghandyqtan aghylshyn tili de әlemge keng tarap otyr. Tilder arasyndaghy bәsekelestikte aghylshyn tili jenip shyqty. Sonda qalghan tilderding jaghdayy ne bolatyny ýlken mәsele bolyp otyr. Ol әr memleketting jýrgizip otyrghan sayasatyna tәueldi. Adamnyng oilauy men emosiyasyna,  shygharmashylyq qabiletine ana tili ýlken serpin beretini anyqtaldy.

Qazirgi jahandanu zamanynda kez kelgen tildi arnayy damytpasa, ol óz betimen eshqashan damymaydy. Til ólmeui mýmkin, biraq damymaydy. Úly jerlesimiz Ál -Faraby múrasyn qarap otyrsaq, onyng arab tilin ghylymy tilge ainalugha qalay ýlken ýles qosqanyn kóremiz. Ghalymnyng arabtildi filosofiyalyq terminologiya jasau tәjiriybesinen bizge ýlgi alugha bolady. Ghylymdardy toptastyruda da («Kitab ihsa ali- ulum») әl- Faraby birinshi oryngha til ghylymyn beker qoyghan joq .  Óitkeni til - ghylymy oidyng ómir sýru formasy. Qazaqstandyq ghalymdar  úly jerlesimizding audarma men týsindirme beru dәstýrin joghaltpauy tiyis. Ana tilimizde ghylymy oidyng tolyqqandy damuynyng sharty elimizde ghylymy mәtindi audaru praktikasyn dúrys qolgha alu. Ár salanyng mamandary filologtarmen birlese otyra qazaq tilinde sapaly ruhany ónim  jasauymyz kerek.

Al endi patriotizm mәselesine keleyik. Patriotizm  (grekshe “patriotiyk” –jerlester, otandastar) - adamnyng óz Otany men halqyna degen tereng sýiispenshilik sezimi. Ol barsha kýsh-jigerin Otan mýddesine arnaudan, óz halqynyng tili men mәdeniyetin, dәstýrin belsendi damytudan kórinedi. Sonday-aq, últqa qauip-qater tóngen jaghdayda onyng bostandyghy men tәuelsizdigin saqtap qalu qabiletiliginen bayqalady. Patriotizmning qúramyna ata-babalarynyng is-әreketteri men oilaryna, ruhany baylyghyna maqtanysh sezimining boluy, tughan ólke, onyng tabighatyna degen sýiispenshilik sezimi, óz últynyng ókilderi jasaghan mәdeniyetke, foliklorgha, muzyka men poeziya, beyneleu óneri men әdebiyetine qúrmetpen qarau jәne Ánúran, El tanba, Tu siyaqty  memlekettik rәmizderdi qasterleu siyaqty bólikter enedi. Tarih kórsetkendey, tek otansýigishtik sezimi kýshti halyq qana mәngilik ómir sýruge layyq eken. Sondyqtan da oishyldar últtyng mәngi bolu iydeyasyn Otan, tughan jer iydeyasy tónireginen izdeude. Otangha qatysty sezimder ýlken qúndylyqqa ainalyp otyr. Dúrys damyghan memleket pen qoghamda patriotizmning ýlgisin biylik basyndaghylar kórsetedi. Óitkeni qara halyqtyng otansýigishtiginen kóri sayasy elitanyng otansýigishtigi, jandy ýlgisi sheshushi ról atqarady. «Synyqtan basqanyng bәri júghady» degendey, tómendegilerge jogharghydaghylardyng ónegesi tez júghady. HH ghasyrdyng úly oishyly E.Fromm jazghanday, ruhany qúndylyqtardy uaghyzdau ómirde, praktikada oghan tikeley qayshy qúndylyqtar oryn alyp  jatqanda onsha ýlken nәtiyje bermeydi. Asa ýlken kólemde para alghan adamdar qylmystyq jauapkershilikten qútylyp jatqanyn kórip otyrghan jastardyng sanasyn «Aqsha bәrin sheshedi, bәrin satugha jәne satyp alugha bolady» degen týsinik  jaylaydy. Joghary qúndylyqtardyng baghasyn týsiretin iritushi yqpalgha qalay qarsy túrugha bolady? Býgingi qoghamdyq kónil-kýide, әsirese, otansýigishtiktin, adal enbekting qúny biyik bolmay otyr. Kýni keshe ghana «Qorghas» ShYHO arnayy aimaghynyng búrynghy basshysy V.Niydin  әdeyi qyr kórsetkendey jauapkershilikten bosatyluy jergilikti halyq arasynda týrli әngime tughyzdy.

Otansýigýshtikti qalyptastyruda qazaqtyng tarihy, foliklory, әdebiyeti ýlken ról alady. Bir sózben aitsaq, últtyng ruhaniyaty. Etnostyng ómirinde anyqtaushy, ilgeri sýireushi basym róldi  ruhany bastau alady. Eger etnos ózining ruhany negizin joghaltsa tәny  tirshilik etuin de joghaltady. Ústap túratyn mazmún, sarasana siyaqty ózek bolmasa týr joyyldy dey beriniz. Etnostyng bar boluy ruhaniyatttyng arqasynda. Búl jerde ruhany sәikestilik mәselesi tuyndaydy. Qazaqtyng tarih sýzgisinen ótken ruhany qúndylyqtaryn jýielep ony jastargha úsynatyn kimder? Dәstýrli instituttar daghdarysqa úshyrap otyrghan jaghdayda últtyq dýniyetanymdy kimder qalyptastyrady?

Qazaqstannyng óz tәuelsizdigin aluy elimizdegi etnodemografiyalyq jaghdaydyng jappay ózgeruine alyp keldi. Qazaqtar eldegi halyqtyng basym bóligin qúrap otyr. Demek, qazaq tilining Qazaqstanda eldegi adam kapitalyn damytugha tolyq mýmkindigi bar. Biraq is jýzinde olay bolmay otyr. Ghalamtor biylegen zamangha ayaq basqan uaqytta qazaq balasy qanshalyqty óz tól tilinde qajetti aqparat ala alady? Últtyng ziyatkerlik kýshteri osy qajettilikti qanaghattandyru maqsatynda orasan zor júmystar jasauy tiyisz. Búl әrbirden song últ perzenti retindegi bizding  paryzymyz.

Ata-babamyzdyng armany bolghan Úly Dala halqyn «Mәngilik El» etip, tarihta qaldyru   ýshin últtyq ústanymdar men qúndylyqtardy, baghyt-baghdarlardy, maghynalyq qorlarymyzdy kózimizding qarashyghynday saqtap, joghaltpay, keler úrpaqqa amanat ete biluimiz qajet.

Sony.

(Maqalanyng basy myna siltemelerde: http://abai.kz/post/53257; http://abai.kz/post/53355)

Jaras Seyitnúr, Ál Faraby atyndaghy QazÚU ding jalpy jәne qoldanbaly psihologiya kafedrasynyng dosenti, psihologiya ghylymdarynyng kandidaty 

Abai.kz

 

9 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3238
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5377