2010 jyly Bauyrjan Momyshúlynyng tughanyna 100 jyl tolady. Mereytoygha dayyndyq sharalary qazirding ózinde bastalyp ketti. Baukenning kózin kórgen, batyrdy ýlgi tútqan azamattar danqty túlghanyng ghasyrlyq toyyn ótkizuge baryn salyp-aq jatyr. Almatydaghy sonday azamattardyng biri – Tóle by qorynyng diyrektory jәne «Bauyrjan Momyshúlynyng múrasy jәne patriottyq tәrbiye» baghdarlamasynyng ýilestirushisi Oraljan Masatbaev. Jaqyn kýnderi osy qor men Almaty qalasy әkimdigi, Qazaqstan jazushylar odaghy, Aughan soghysy úiymdarynyng «Qazaqstan ardagerleri» qauymdastyghy jәne Qazaqstan Halyqtary assambleyasynyng úiymdastyruymen Respublika sarayynda «Bauyrjan Momyshúlynyng múrasy jәne patriottyq tәrbiye» atty saltanatty kesh ótedi. 8-mamyrda Studentter sarayynda Bauyrjan Momyshúlyna arnalghan aqyndar aitysy bolady. Biz batyrdyng ghasyrlyq toyy qarsanyndaghy is-sharalar retin bilu niyetimen Oraljan Jaqaúlyn әngimege shaqyrdyq.                

«Otandy sýiemin, ol ýshin janymdy beremin degen – bos sóz emes»

– 2010 jyly – Bauyrjan Momyshúlynyng 100 jyldyghy. Alla sәtin salsa, búl mereytoy YuNESKO dengeyinde atalyp ótpek. Qazir mereytoygha әzirlik júmystary qalay jýrip jatyr?

2010 jyly Bauyrjan Momyshúlynyng tughanyna 100 jyl tolady. Mereytoygha dayyndyq sharalary qazirding ózinde bastalyp ketti. Baukenning kózin kórgen, batyrdy ýlgi tútqan azamattar danqty túlghanyng ghasyrlyq toyyn ótkizuge baryn salyp-aq jatyr. Almatydaghy sonday azamattardyng biri – Tóle by qorynyng diyrektory jәne «Bauyrjan Momyshúlynyng múrasy jәne patriottyq tәrbiye» baghdarlamasynyng ýilestirushisi Oraljan Masatbaev. Jaqyn kýnderi osy qor men Almaty qalasy әkimdigi, Qazaqstan jazushylar odaghy, Aughan soghysy úiymdarynyng «Qazaqstan ardagerleri» qauymdastyghy jәne Qazaqstan Halyqtary assambleyasynyng úiymdastyruymen Respublika sarayynda «Bauyrjan Momyshúlynyng múrasy jәne patriottyq tәrbiye» atty saltanatty kesh ótedi. 8-mamyrda Studentter sarayynda Bauyrjan Momyshúlyna arnalghan aqyndar aitysy bolady. Biz batyrdyng ghasyrlyq toyy qarsanyndaghy is-sharalar retin bilu niyetimen Oraljan Jaqaúlyn әngimege shaqyrdyq.                

«Otandy sýiemin, ol ýshin janymdy beremin degen – bos sóz emes»

– 2010 jyly – Bauyrjan Momyshúlynyng 100 jyldyghy. Alla sәtin salsa, búl mereytoy YuNESKO dengeyinde atalyp ótpek. Qazir mereytoygha әzirlik júmystary qalay jýrip jatyr?
– Ótken jyly qazannyng 10-ynda Elbasy Núrsúltan Nazarbaev «Patriottyq tәrbie turaly» arnayy qauly qabyldady. Batyrdyng 100 jyldyq mereytoyy sol qaulynyng ózegi bolayyn dep túr. Baukeng patriotizm degen úghymdy myna sóilemge syidyrghan. «Patriotizm - «men Otandy sýiemin, ol ýshin janymdy beremin degen – bos sóz emes. Mening ómirden toqyghanym: Otangha degen sýiispenshilik ata-anana, bauyrlaryna, tuyp-ósken auylyna, qalana, óz últyna degen mahabattan bastalady. Ata-anasyn syilaytyn úl – sabaqty da jaqsy oqidy, tәrtipti, enbekqor, adal bolyp ósedi. Búl – óte qajetti qasiyetter. Óz auylynyng tasyn qadirlemegen basqa auyldyng tauyn da syilay almaydy. Halyqtar arasyndaghy qasiyetti dostyq osy sezimnen bastalady». Qanday astarly oi. Tanghalasyn. Jasóspirim úrpaqty osy baghytta tәrbiyeleu kerek degen oidy qadap aitady. Patriotizm degen, búl – bir shyn. Soghan kóterilmey jalpyúlttyq qúndylyqqa jete almaysyn.
«Bauyrjan Momyshúly múrasy jәne patriottyq tәrbiye» degen arnayy baghdarlama bar. Men búl baghdarlamamen Tóle by qorynyng atynan 90-jyldardan beri ainalysyp kelemin. Bәukenning 100 jyldyghyna qarsy tyrnaqaldy shara retinde 8 mamyrda Studentter sarayynda aqyndar aitysyn, 9 mamyrda Respublika sarayynda «Bauyrjan Momyshúly múrasy jәne patriottyq tәrbiye» atty kesh ótkizbek oidamyz.
1990 jyly jeltoqsannyng 11-inde Gorbachevtyng Bәukene Kenes odaghynyng batyry ataghyn beru turaly jarlyghy shyqty. Elu jyl kýtken halyq ýmiti Núrsúltan Nazarbaevtyng ong kózqarasynyng nәtiyjesinde aqtaldy ghoy. Sol bir quanyshty kýn turaly mynaday әngime bar. Baqytjan Momyshúlyna joldaghan qúttyqtau hatynyng sonynda Elbasy: «Bauyrjannyng júldyzdy bolghan kýni – halyqtyng júldyzy janghan kýni» dep jazypty. Osy jerde bir oy aitqym kelip otyr. Sheraghannyng aitqan bir sózi bar: «Bauyrjan Momyshúlyn biz tek qana batyr dep qabyldamauymyz kerek. Ýnilip qarasaq, onyng túla boyy túnyp túrghan aqyl». Búl sózdin, әriyne, jóni bólek. Bәukeng nege erekshe batyr, Bәukeng nege dara batyr degende Bәukenning batyrlyghy men aqyldylyghy halyq danalylyghymen ýndesip, úshtasyp jatqanyn aituymyz kerek. Baukenning taghy bir ereksheligi - kóregendigi. 1947 jyly jazghan bir óleninde Bәukeng bylay depti:
Qadirin bilmeppiz ghoy tiri kezde,
Dep jylar sorly qazaq men ólgende.
Úrpaq atar seksen men jýzdigimdi,
Tarihtyng týbinen sóz kelgende.
Bayqap qarasan, «seksen men jýzdigimdi» degen atauly sandardyng astarynda ýlken mәn jatyr. Nege deseniz, 80 jyldyghynda Bәukeng Kenes odaghynyng batyry ataghyn alyp, halqymen qayta qauyshsa, 100 jyldyq mereytoyy endi Alla sәtin salsa, YuNESKO kóleminde atalyp ótpek. Búl baghyttaghy júmystardy qazir elimizding enseli azamattary Imanghaly Tasmaghambetov pen Oljas Sýleymenov atqaryp jatyr. Bәukeng – bir jaghynan qolbasshy, ekinshi jaghynan qalamger. Osyndayda general-polkovnik Vershigaronyng aitqan myna bir sózi eske týsedi: «Bәukeng soghysta bir erlik jasasa, beybit kýndegi kitap jazuy – ekinshi erlik. Búl eki erligi de bir-birimen ten» deydi. Ázilhan agha Núrshayyqov Bauyrjan Momyshúlynyng qazaq әdebiyetinde әskery janr degen jana janrdy qalyptastyrghan qalamger ekenin jii aityp jýredi. Sondyqtan biz Bәukenning batyrlyghyn ghana emes, qalamgerligin, danalyghyn basa aituymyz qajet.
Qazir Bәukenning 100 jyldyghyna dayyndyq toby júmystaryn bastap ketti. Almatyda qogham qayratkeri, býginderi 90 jastan asqan Haydar Arystanbekov degen aghamyz túrady. Sol kisining Bәukene qatysty aitqan әserli bir әngimesi bar. Ol kezde Haydar Arystanbekúly Mәskeude partiya mektebinde oqityn. Sodan búlar bir kýni mektepke Bәukendi kezdesuge shaqyrady. Eki saghat este qalarlyq әngime aitqan, Bәukeng sózining sonyn:«Sender erteng el basqaratyn túlgha bolasyndar. Basshylardyng ýsh týri bolady. Bireuler moynymen oilaydy. Olar jelkesi qújyrayyp, tek ayaghynyng astyndaghyny ghana kóredi. Bireuler ishimen oilaydy. Olardyng ishteri ýlken, shalqayyp jýredi. Ayaghynyng astyn kórmeydi. Bireuler aqylmen oilaydy. Olar tek qana halyqtyng qamyn oilaydy, әdildikti izdeydi. Mine, osylar naghyz basshy» dep eki auyz sózben ayaqtapty. Haydar agha Bәukendi bir esteliginde «aqylmen oilaytyn basshylardyng biri –Bauken» dep tebirenispen eske alady. Býginderi Haydar agha, Ázilhan Núrshayyqov aghalarymyz ýlken bastaryn kishireytip Bәukene qatysty júmystardyng basy-qasynda jýr.

Sneginning amanatyn Myrzahmetov oryndady

– Batyrdyng múrasymen qansha jyldan beri ainalysyp kelesiz. Bәukene qatysty sheshilmegen qanday mәseleler bar?
– Bәukene Almatydan bir eskertkish búiyrmay túr. Qazirgi basty mәsele – osy. Búl eskertkishti qoy jóninde Ýkimet 1990 jyly 11-qarashada qauly qabyldaghan. Búl qauly Baukeng Kenes odaghynyng batyry ataghyn almay túrghanda qabyldanghan qauly. Qalalyq atqaru komiyteti de 1991 jyly qauly qabyldady. Sonyng bәri qaghaz betinde qaldy. Bәukene eskertkish qon mәselesin qala Ákimi Imanghaly Tasmaghambetov qalagha әkim bolyp kelgende qolgha alyp, 2005 jyly 9-mamyrgha qarsy bayqau jariyalanyp, 28 gvardiyashy-panfilovshylar sayabaghynda eskertkish ashylatyn bolghan. Alayda belgisiz sebeptermen búl júmys ta toqtap qaldy. Mening esimde, sol uaqytta Shәken Niyazbekov ózining maketin jasap, ony Ázilhan agha men Kim Serikbaevqa kórsetken bolatynbyz.
Jaqynda «Eskertkishter kýni» merekesi atalyp ótti. Sol kýni teledidarda tikeley efirde Shota Uәlihanov aghamyz súhbat berdi. Sonda men ol kisige: «Bәukene eskertkish nege qoyylmay jatyr, qoyylsa, ol qanday bolu kerek?» degen súraq qoydym. Sәuletshi «Búl jóninde Ýkimetting qaulysy bolu kerek» dep jauap berdi. Ýkimetting qaulysy shyqqaly qashan. Sol súhbatynda Shota aghamyz qúndy mәlimet aitty. Mәskeu ýshin soghysta Bәukeng әskery kartanyng Mәskeuge deyingi bóligin qiyp, otqa jaghyp tastaghan eken. Múndaghy oiy «Mәskeuden basqa jerding bizge qajeti joq. Sheginerge jol joq» degeni ghoy. Hakimjan Nauryzbaev Bәukenning osy sәtin beyneleytin eskertkishting maketin jasapty.
Ekinshi mәsele, Almatyda Bәukenning múrajayy joq. Bәukenning songhy túrghan ýii Qonaev pen Gogoli kóshesining qiylysynda ornalasqan. Bir kezderi osy ýidi múrajaygha ainaldyru iydeyasy aitylghan-dy. Ókinishke qaray, búl oryndalmady. 2000 jyly qalalyq mәslihatta qyrkýiekting 28-inde mәdeniyet turaly mәsele talqylandy. Sol talqylauda qala әkimi V.Hrapunov bayandama jasap, onda qaladaghy eskertkishter men múrajaylar turaly aitty. Sonda Hrapunovqa Bәukenning eskertkishi men múrajayynyng ashylmay jatqandyghyn aittym. Sol kezde ol kisi «Bәukenning túrghan ýiin satyp alyp, múrayjaygha ainaldyramyn» dep uәde bergen bolatyn. Búl da sóz jýzinde qaldy. Hat ta jazyldy. Nәtiyje bolmady. Bәukene qalamyzdan múrajay ashylyp, eskertkish qoyylmaghany bәrimizge syn. Bәukenning jan joldasy Dmitriy Sneginning orynday almaghan amanattarynyng biri de – osy. Batyrdyng 90 jyldyghyna qarsy biz Sneginge ótkiziletin sharalar tizimin apardyq. Sonda ol kisining kónili tolmay: « Is-sharalar, jiyndar bәri ótedi ghoy. Halyqqa, bolashaq úrpaqqa eng qajeti – Bәukenning kitaptary. Bәukenning tolyq shygharmalar jinaghyn shygharu kerek. Men, ókinishke oray, ózimning paryzymdy orynday almadym. O dýniyege barghanda Bәukenning betine qalay qaraymyn» degeni bar. Alayda Sneginning orynday almaghan amanatyn Mekemtas Myrzahmetov aghamyz oryndady. 2001 jyly ol Tarazda oblys әkimi Serik Ýmbetovtyng qoldauymen «Bauyrjantanu» ghylymiy-zertteu ortalyghyn ashty. Qazir ortalyq Bәukenning 30 tomdyq akademiyalyq shygharmalar jinaghyn shygharugha әzirlik ýstinde.
Mening oiym, osynday ortalyqty Almaty men Astana qalalarynan da ashsaq. Qazir biz osynday úsynystardy qúzyrly organdargha joldap jatyrmyz.
Jalpy, Bәukenning artynda qalghan qújattar óte kóp. Onyng kóbi batyrdyng úly Baqytjannyng qolynda. Mekemtas Myrzahmetovte biraz dýniyeleri saqtauly. Bәukenning qasynda jiyrma jylday birge jýrgen, balasynday bolyp ketken jazushy Mamytbek Qaldybayda batyrdyng azdy-kópti múralary bar.
Songhy kezderi Dmitriy Sneginmen jaqyn aralastym. Ol kisining maghan jýktegen bir amanatyn aitayyn. «Sen Ortalyq múraghatqa kirip, Bәukennin dýniyelerin jinastyryp, jaryqqa shyghar» degen edi. Búl da әzirge jýiesin tappay túr. Arhiv mamandarymen sóilestim. Olar júmys isteuge dayyn. Biraq kishkene demeushilik kerek. Memlekettik tapsyrystardyng qajettiligi anyq seziledi. Bәukeng Dmitriy Sneginge ózining qúpiya ýsh qoyyn dәpterin tapsyrghan eken. Tapsyryp túryp: «Oqyp shyq. Eger qajet qylsan, saqtarsyn, joyyp jiberemin desen, óz erkin» depti. Tolyq sengen ghoy. Dmitriy Snegin búl qoyyn dәpterlerdi maghan tabystap ketti.
Almatyda Bәukeng atynda eki mektep bar: biri №131 mektep jәne B.Momyshúly atyndaghy әskery mektep. Búl oqu oryndarda Bәukene arnalghan is-sharalar ýnemi ótkizilip túrady. Tóle by qory jaqynda Jambyl atyndaghy jasóspirimder kitaphanasynyng qoldauymen Bәukenning «Bibliografiyalyq kórsetkishterin» shygharudy qolgha alyp jatyr. Osyghan basqa da kitaphana mamandary at salyssa, núr ýstine núr bolar edi dep oilaymyn.
Bәukeng atyna stiypendiya taghayyndau júmystary da kesheuildep jatyr. Ýkimettik orden taghayyndau mәselesi de talay jyldan beri kóterilip keledi. Osy jerde aita ketken oryndy shyghar. Aughan soghysy úiymdarynyng «Qazaqstan ardagerleri» qauymdastyghy «Bauyrjan Momyshúly» degen «Qúrmet belgisi» ordenin shygharypty. Alla sәtin salsa, 9-mamyrda Respublika sarayynda ótetin keshte osy ordenmen qatar «Qazaqstan ardagerler qauymdastyghy men Tóle by qorynyng sheshimimen, «Sauap» qoghamdyq qorynyng demeushiligimen «Batyr shapaghaty» medali Bauyrjan Momyshúly múrasyn zerttep, zerdelep jýrgen azamattargha tapsyrylatyn bolady. Ýkimettik emes úiymdardyng iygilikti isi Ýkimetke ýlgi bolsa, qane!..
Bәukene arnalghan derekti filimder kerek. Osydan bir-eki jyl búryn Mәskeu týbindegi Volokolamsk tas joly boyynda Panfilov pen Bauyrjan Momyshúlyna eskertkish qoyyldy. Osy dýnie eleusiz qaldy. Osy oqigha jóninde derekti filim týsirse bolar edi. 
Elimizding kitaphanalarynda Momyshúlyna arnalghan búryshtar ashylsa, bukletter shyqsa. Onda Bәukenning ómiri turasynda mol maghlúmattar berilip, júrtshylyqtyng ruhany azyghyna ainalsa qanday ghaniybet. Jastardyng arasynda bayqaular ótkizilse, Bәukeng esimi jas kónilderge jiger berer edi ghoy. Elbasy jaqynda jurnalistermen kezdesuinde kitapqa, kitap oqugha qatysty óz oilaryn aitty. Sondyqtan jastardyng oi-óresin keneytetin keleli sharalar kóptep ótkizilui qajet.
– Óziniz basqaryp otyrghan Tóle by qorynyng júmysy jóninde aityp ótseniz?
– 1991 jyly 25-qantarda «Bauyrjan Momyshúly» qoryn ashtyq. Ol kezde men qalalyq keneste deputat edim. Bәukenning Kenes odaghynyng batyry ataghyn alugha biraz júmys istedik. Bәukene búl ataq berilgennen keyin Jualyda ýlken toy boldy. Toygha qazaqtyng biraz ziyalylary qatysty. Sol jiynda ghalym, matematik Múhtar Ótelbaev pen QazÚU-ding ústazy Ábdighany Jiyenbaev degen azamattar maghan: «Sen osynau ýlken ispen túraqty týrde ainalysyp kelesin. Bәukenning qoryn ash» degen úsynys jasady. Osylaysha osy jyly qor ashyldy. Respublikadaghy túnghysh qorlardyng biri boldy. Alayda eki-ýsh jyldan keyin qor jabylyp qaldy. 1993 jyly Tóle by babamyzdyng 330 jyldyghy respublika kóleminde atalyp ótti. Mamyrdyng 21-i  kýni Shu boyynda, 28-i kýni Ordabasyda ýlken toy ótti. Ordabasydaghy toygha ózbek pen qyrghyz elining basshylary, Elbasy Núrsúltan Nazarbaev qatysty. Osy mereytoy qarsanynda, 1992 jyly Tóle by qory ashyldy. Osy qor ayasynda «Bauyrjan Momyshúly múrasy jәne patriottyq tәrbiye» atty baghdarlamany jýrgizip jatyrmyz. Bәukenning negizgi amanaty – til mәselesi. Sondyqtan biz memlekettik tilding mereyin arttyru maqsatynda «Memlekettik til baghdarlamasynyng bir ýlgidegi sharalary jәne mehanizmi» degen joba әzirledik. Búl qújattyng ana tili abyroyynyng asqaq boluyna qyzmet eterine senim mol.

Súhbattasqan – Azamat QASYM