Túrsyn Júrtbay. «Qaragóz» qalay jazyldy? (jalghasy)
Jazushy, alashtanushy ghalym Túrsyn Júrtbaydyng «Besigindi týze!..» kitabynyng jalghasy. Ótken bólimderin myna siltemelerden oqy alasyzdar:
http://abai.kz/post/view?id=7271
http://abai.kz/post/view?id=7292
http://abai.kz/post/view?id=7363
http://abai.kz/post/view?id=7851
http://abai.kz/post/view?id=7819
http://abai.kz/post/view?id=7851
http://abai.kz/post/view?id=7963
http://abai.kz/post/view?id=8004
http://abai.kz/post/view?id=8164
http://abai.kz/post/view?id=8190
http://abai.kz/post/view?id=8438
http://abai.kz/post/view?id=8635
http://abai.kz/post/view?id=8747
http://abai.kz/post/view?id=8925
http://abai.kz/post/view?id=8955
http://abai.kz/post/view?id=9050
http://abai.kz/post/view?id=9536
http://abai.kz/post/view?id=9857
http://abai.kz/post/view?id=10194
http://abai.kz/post/view?id=10277
http://abai.kz/post/view?id=10532
http://abai.kz/post/view?id=10740
http://abai.kz/post/view?id=10973
http://abai.kz/post/view?id=11107
http://abai.kz/post/view?id=11260
http://abai.kz/post/view?id=11485
http://abai.kz/post/view?id=11583
http://abai.kz/post/view?id=12512
http://abai.kz/post/view?id=12602
http://abai.kz/post/view?id=12674
http://abai.kz/post/view?id=12762
http://abai.kz/post/view?id=12863
IV.
Leningrad uniyversiytetindegi oquyn ýzdirip, Semeyge shaqyrtyp alghan Qazaq oqu-aghartu komissariatynyng búiryghy Múhtar ýshin jemis te әkeldi. «25-jyly Semeyde «Tan» jurnalyn shyghardy» (M. Áuezov). «Kinәshil boyjetken», «Býrkit anshylyghynyng suretteri», «Barymta», «Jetim», «Eskilik kólenkesinde», «Qaraly súlu» әngimelerin jazdy. Múhtardyng jeke basynyng mún-nalasyn, quanysh-renishin jyr ghyp tókken ataqty «Qarakózdi» sol qysta jazdy» (M. Áuezov).
Múhtardyng qazaq halqynyng ómirindegi ruhany әseri onyng tek kórkem әngimelerimen, oqytushylyghymen shektelip qalghan joq. 1926 jyly qazaqtyng túnghysh teatryn qúru ýshin Qajymúqan Múnaytpasov, Mayra Uәly qyzy, Ámire Qashaubaev, Isa Bayzaqov, Elubay Ómirzaqov, Qúrmanbek Jandarbekov ispetti saqaragha aty shyqqan ónerpazdar Qyzylordagha shaqyryldy. 1926 jyl 12 qantarda Qoshke Kemengerovtyng «Altyn saqina», 13 qantar kýni Múhtar Áuezovting «Enlik-kebegi» oinalyp, teatr shymyldyghy ashyldy. Alayda, odan búryn 1925 jyly jeltoqsannyng 9-y kýni Múhtar Leningradta jýrgende «Enlik-Kebek» sahnada qoyylypty. Búl, zady, artisterding shama-sharqyn bayqau ýshin, spektakliding jaykýiin bilu ýshin ýkimet komissiyanyng resmy emes qabyldau bolsa kerek. Sol alghashqy qoyylym haqynda «Enbekshi Qazaqtyn» 10 jeltoqsandaghy sanynda maqala jariyalandy. Múnda, qazaq teatrynyng alghashqy oiyny qalay ótti, spektakli qalay shyqty, ne jetispedi, sol turaly maghlúmat beredi. Ónerimizding balang shaghyndaghy syn da balalyqtan arylmapty. Oqyrmannyng esinde jýrsin, әri Múhtardyng kónil kýiinen habardar eteyik degen maqsatpen maqalany úsynudy jón kórdik. Tughan halqynyng túnghysh teatrynyng sahnasyndaghy túnghysh spektakliding avtory boluy da әrkimning mandayyna jazylmaghan. Sondyqtan da búl quanyshty oqighanyng da Múhtardyng jýregine quanysh núryn qúighany sózsiz:
«Keshe Qazaqstan memelekettik últ teatrynda, Qazaqstannyng o jaq, bú jaghynan shaqyrylghan sauyqshylar men Qyzylorda әuesqoylary tize qosyp «Enlik-Kebekti» oinady.
Jinalghan júrtpen teatr ýii lyq toldy. Ishinde partiya tobynan kelgen ókilder kóp edi.
Qazaqstan astanasynyng Orynbordaghy kezi bolsyn, Qyzylordagha kelgen song bolsyn, qoyyp jýrgen oiyndar ishindegi bir óndisi bolyp shyqty. Búryn sahna súr bolatyn: ne jasau joq, ne dekorasiya joq. Onyng ýstine oinaushylar tiygen kiyimdi kie salyp, qalay bolsa solay oinay salatyn.
Búl oiyn onyng janynda syp-sypayy boldy. Óitse de birsypyra kemshilikteri bar. Búlardyng keybireulerin aityp ketkenim paydaly bolar dep oiladym. Óitkeni «kósh jýre týzeledi». Bir joly bolghan kemshilikterdi kórsetsek, ekinshi joly búlardyng týzelui – aq. Bizding aldymen (...) kitapqa keziktik. Kitap basty jazushylardyng biri – Áuez úly Múhtar (...) kitaptaghy oqigha tarihy Sary arqadaghy (Semey guberniyasynyng Tobyqty degen elinde) keshken oqigha. (Bir jaq sheti jartylghan. Biraq onda kitap pen onyng avtory Múhtar turaly aitylghany angharylady – T.J.).
Oynaushylardyng kiygen tymaghy, qazaqsha aitqanda, qyryq týrli boldy.
Kóldeneng synaghan jan bolsa búl elding bayyrghy bas kiyimi qaysy ekenin aiyra alarlyq emes edi. Kiyimge ózbek kiyimi de aralasyp jýr. Búda sonday әser bererlik saqaldardyng oryssha ketkeni boldy. Jasau degende, úmytpasam, 2 kórpe, bir jastyq, bir әbdire, bir shymyldyq. Búdan basqa kózge týserlik jasau shamaly. Ydys-ayaq tipti joq deuge bolady.
Dekorasiya: sahnagha kiyiz ýy dekorasiyasy qúryldy. Kerege kórinbeydi. Sharshylap, bezelgen, týrlep oralghan shiyge az ghana úqsastyghy bar – bir dekorasiya boldy. Ýiding jasauy az bolsa da, osy dekorasiyanyng týrli boyauy kózding jauyn alyp, jasaudy eletpedi. Dúrysynda búl dekokorasiyanyng bezegi anyq shym shiyge úqsamaydy. 3-bólimde, Nayman men Tobyqty adamdary auyldyng syrtynda otyrugha tiyisti, olay bolmady. Aydalada otyrghan syqyldy. Anadaydan esikteri ýnireyip, kiyiz ýiler (aumaqsyz, tikiygen qarasha ýilerge úqsas) kórinip túr. Tym bolmasa otyrghan kisilerge tayau bir ýiding syrty kórinip túruy tiyisti edi.
Auyldyng ar jaghynda kóringen taular, kórer kózge ersileu edi: ýp-ýshkir, shanshylghan biyikter. Birinen birin aiyra almaysyn. Áriyne, búl sheberding olaqtyghynan da jәne jasaushynyng týsindiruining jetkiliksizdiginen.
Qalay oinaldy? Soghan keleyik. Jalshy, Esen batyr, Espenbet, Kóbey, Qaramende, Kengirbay biyler tym jaqsy oinaldy deuge siyady. Qazaqtyng tildi, auyzdy biylerin kózding aldyna elestetti. Jalghyz-aq Kengirbaydyng orynsyz kólbegeni, Qaramendening dausy jәne jay, salmaqpen sóilemegeni kelispedi. Espenbetting raylary birynghaylau kete beretin jerleri boldy. Óz janynan qosyp jiberip jýrdi. Búl әdet – sauyqshylardyng qay-qaysyna bolsa da keregi joq әdet.
Enlikting әni sýikimdi emes. Shapanyn jartastyng ýstine qoyghany kitapta joq bolsa kerek edi. Basqa jaghyn jaqsy oinady.
Kebek – eng eleuli keyipker, geroy (er) edi, raylary qazaqsha emes, kóbinese oryssha boldy. Qazaq qalpyna olaq eken. Áni tipti onbady. Esenmen jekpe-jekke shyqqandghy qimyldary shaban boldy. Búnday jerleri qashan da bolsa kónildegidey oinala qoymaydy. Búl daghdyly ne ynghayly oiynshylardyng qolynan keledi.
Búl jerde, assa oqu komissariatyna, qala berse teatr basqarmasyna eskerte ketetin mәsele bar: dekorasiyanyng keybireuleri óte... jasaluy kerek. Mysaly: «Enlik-Kebek» syqyldy kitaptargha derbes dekorasiya jasatu kóp emes (búnda oqighanyng han, Shynghys taularynda bolghany airyqsha aitylyp, shyn tarihtyng bir betin kórsetip otyr). Olay bolsa oqigha bolghan shyn Orda kórsetilsin: Qaqpa jartas, Orda tauynyng jotasyndaghy Kebek bekinetin ýngir tastardyng jәne onyng tóniregindegi kórinisterding suretin bastaryp alyp, dekorasiyany soghan qarap jasatu kerek. Búl dekorasiya men oinaghandaghy kórinisting suretin... jiberip, sauyqty bir jolgha salugha bolady.
Dekorasiya, jasau kiyim degenderding sauyq dýniyesindegi orny bólek mysaly, orysty alayyq. Olardyng keybir piesalary bar. «Enlik-Kebekten» anaghúrlym mәnersiz. Neshe jyldardan beri oinalyp kele jatyr. Qarymlyghy әbden jetti. Sonda da barmaytyn júrt az. Býgin qoysa – býgin, erteng qoysa – erteng barady.
– Búl nelikten?
Sauyqtyng mәnerli boluy, jalang onyng kitap mazmúnynda ghana emes, oinauynda, jasau – dekorasiyasynda. Sonda halyq ta qyzyghady.
Búlardyng bәri týgendelse, «Enlik-Kebek» syqyldy piesalar da eskirmeydi.
Alghashqy qarqynda, oinaushylarymyzdyng múnysy kemshilik bolyp sanalmaydy. Ysylyp, búl aitylghan kemshilikterdi toltyrar degen ýmittemiz.
«Jauqashar».
Nesi bar, osynau qarapayym, biraq shyn niyetimen jazylghan pikirdi estuding ózi, student Múhtar ýshin az olja emes edi.
«KIMDI IZDEP ÓMIR SÝREM...»
NEMESE «QARAGÓZ» QALAY JAZYLDY?
«Beatricha men Laura siyaqty әielder, olardan da súlu, qylyqty kelinshekter bizding tvorchestvolyq taghdyrymyzdy sheshedi... Gýlding júpar iyisi qalay auagha tarasa, mening boyymdaghy barlyq shabytymdy birte-birte oyatqan sol әiel edi».
Onore de Balizak.
«Zamannyng búlang jigit, erke totysy keledi... Tanyrmysyn?! Tanymassyn...
Ol asa bir soqqan jeldey, alys ta sary beldey, Arqanyng aq tósinde aq ainaly kóldey, tolyqsyp aqqan seldey, shyrqap ketken kelmey, alys taghy asqarday, alqynsang da kelmeytin arshyndap ótken zaman ghoy...
Sol kýn sening esinde qaldy ma? Iz aldyrmay joghaldy ma eken?
Jasyl bel basyna tikken ala tudy úmytty ma eken?! Qayghyly sary ózen sybyzghy ýnin oilay ma eken? Býgingi qaraly jartas jaryq týnde kezdesken asyqtardyng әnine qosqan janghyryghynan janyldy ma eken?.. Arqanyng qonyr jeli sadaq oghyna jyrtylghan jýregin jalghady ma eken?.. Ýzilgen kýy janghyrdy ma eken. Seri jigit, erke qyz búrynghyday aitysa ma eken. Ashy dauys shyrqay ma eken? Qarauyldyng anqyp úshqan alghyr qúsy Syrymday býgingi jigit qiyannan toyat tiley me eken? Múnyng bәri eskilik.
Býgingi dala jay bolyp sarylghan, býgingi әn múnayghan, jýdeu, qaraly... Jel shalqyp espey, kýrsinedi... Dombyra kýy tartpaydy, jylaydy. Qyz әn shyrqamaydy, sybyrlaydy... Sondyqtan, sondyqtan! Kórinde toqsan - tolqyp, jýz kýnirengen Syrym men Qarakóz zamanynyng saltanatty seriligin senderge әkeldi. Terbeuge kónseng – terbetpekshi!.. Sergiymin deseng – sergitpekshi. "Sypayy jigit, ýlgi qyz!»
Múhtar Áuezov.
Qarakóz», 1926 jylghy, birinshi núsqasy.
I
Taghdyr men tauqymet, mahabbat pen ghadauat. Serilik pen sergelden. «Aqyndyq qúmarlyghyna eltigen uyz jastar» men zar eniregen kóshpeli Zaman, Oiy ekige jarylghan adamnyng Aqyl azaby, Esile kósilip shattanish, egile Jylau Múhtar shygharmalarynyng ishinde tek «Qarakózdin» mandayyna jazylghan sybagha. Jazushynyng birde-bir shygharmasy dәl osynday qarama-qayshy sezimderding sharpuyna, kýrdeli qúbylystyng qaqtyghysyna qúrylghan emes, shygharmashylyq tarihy eng auyr, búralang men qatpary mol, shygharmashylyq psihologiya túrghysynan alghanda da qily-qily sezim-kýidi qamtyghan, jazushy men keyipker oiynyng aralasyp ketkeni sonday, qaysysy kimning sózin jetkizip otyrghanyn ajyratuy qiyn tuyndy da osy «Qarakóz». Kókireginde jiylghan zapyrandy, jan tebirenisin Syrym bop syrtqa shygharghan Múhtardyng «ashy dausyn» estirtetin de «Qarakóz». Birese, «Arqanyng qonyr jeli sadaq oghyna jyrtylghan jýregin jalghady ma» – dep sonau elesi óshken dәuirdi; birese, «Qarauyldyng anqyta úshqan alghyr qúsy Syrymday býgingi jigit qiyannan toyat tiley me eken?» – dep sayrandy-sauyqty, birese, «dombyra kýy tartpaydy, jylaydy» dep, birese: «búlang jigit, kermaral erke totyny» elestetip, kónili alyp-úshqan Áuezovting búl kezdegi jan dýniyesining tolghaghyn anghartqan da «Qarakóz». Keyin san ókindirip-opyndyrghan da, ashyndyryp-ayalaghan da – «Qarakóz».
Taghdyrdyng talqysyna salyp, tәlkekige (iyә, solay!) úshyratqan da, bolashaqtaghy zaualdyng alghashqy qara qúiyny bop soqqan da, osy «Qarakóz». Sonyng ishinde, piesanyng aldyndaghy «eski pishindi shal, ýlken aqsaqaldyn» tolghauy Múhtargha «jýregin jyrtqan sadaq oghynday» qadaldy. Abyz beynesindegi aqsaqal «han men qara, by men bek, ana men balanyng qiyalyn terbetken» jyrshysynday kórindi. Áleumetshil synshyldar әr sóz ben әr noqattyng arasynan jasyryn syr, emeurin izdedi. Olar ýshin «Qarakóz» sony ansaghan zar, kóshpeli әlemning joqtauy ghana edi. Al bir ysyp, bir suyghan tvorchestvo adamynyng kónil-kýiine pysqyryp ta qaramady. Syrymnyng Qarakózding qabiri basyndaghy monologynan qúrannyng uaghyzyn estigendey bolady. Kedeyshil synshy Júmabay Ormanbayúlynyng pikirine sýiensek, «Qarakózdin» halyqqa beretin taghylym mynau:
«Qazaqtyng qoyylmay kele jatqan jaman әdetteri: molagha (әruaqqa) týneu, ony jebedi dep soghan senu, óli aruaqtyng qúrmeti men qúdaydyng raqymyn týsiru, oghan jaratylystyng kýnin kýrkiretu, nayzaghay jarqyldau, ólgen ashyqtar aqyrette qosylady deu, as beru, ezilgen taptar ezile berui kerek, ýndemeu kerek, aqyrette ezushiden kegin qúday әperedi deu siyaqty sýiekke singen jaman ghúryp, mәrdem salt bar... Endi proletariat ýstemdigi ezilgen últ, býtin enbekshilerdi tengeremin, olardy sosialshyl túrmysqa jetekteymin dep otyr. Ol ýshin týrli әdister, joldar izdep otyr. Bir jaghynan sharuasyn, ekinshi jaghynan jauyz baylardyng qolyndaghy sayasy biylikti alyp, ýshinshi jaghynan salt, sanany baylardyng qolynan alyp, osy kýshting bәrin sol enbekshilerding paydasyna júmsaydy. Baylardyng paydasyna júmsalyp jýrgendegi týrin ózgertedi, olardyng kýshin baylargha qarsy qoyady. Olay bolsa «Qarakóz» neni kórsetip otyr? Baylardyng sol molagha týneuin, aruaq, qúdaygha jalbarynuyn, oghan qúdaydyn, aruaqtyng anyq jebeytinin, ashyqtardyng aqyrette bir-birine qosylady deytinderin anyqtap, enbekshilerge Syrym men Qarakózdi dәlel qylyp kórsetip otyr... «Qarakózdin» búl jaghynan bizding qarsy tapqa tiyetin paydasy kóp, bizge ziyannan basqa keltiretin paydasy joq. Endeshe, bizding proletariat baghytyna «Qarakóz» týgelimen qarsy jazylghan, bizding proletariat әdebiyetinen oryn almauy kerek».
IYe, Múhtardyng esimin «әdebiyetten syzyp tastaudy» talap ettirgen de «Qarakóz». Búl Múhtargha jasalghan alghashqy shabuyl, birinshi atylghan oq. 1928 jyly proletariat synshylarynyng basyn biriktirgen – «Qús joly» jinaghy shyqty. Sonda «Qarakóz» atty atyshuly maqala basyldy. Jinaqtyng maqsaty – taza kedeyshil әdebiyet pen «súlu, biraq bayshyl» әdebiyetting arasyn «ajyratu», yaghny jik tastau. Shet qaqpay qalghan jazushynyng mýddesin qorghau ýshin Maghjan Júmabaev Tashkent qalasynda «Alqa» atty әdeby úiym ashty. Kórkem shygharmanyng tek-tamyryn, tabighatyn týsinudi bylay qoyyp, әleumetshilder, Múhtar men Maghjannyn, Jýsipbekting auzynan shyqqan әr sózdi tәjike etuge kóshti. Ásirese, «Qarakózdin» prology qatty syngha úshyrady. Bir sóilemdi jeke-jeke jiliktey bólip ap, keleke-kelemejge ainaldyrdy.
«Qarakózdin» barlyq manyzy, týiini osy prologynda kórinui kerek. Sonda qanday manyz, týiini kórinedi, múnda kimderding ómirin joqtaydy? «Qarakóz» ótken dәuirlerde dalanyng erkin esken jeli, osy kýni espeydi deydi. Osy kýni jel nege espeydi. Jel espeytin aqsap qalyp pa? Joq, olay emes. Erkin esken jelindey ýstem bolushy tap joghaldy dep kókseydi, by men han-qaranyng seri jigiti shyghady».
Búl – «synshynyn» bismillasy – bastauy ghana. «Erkin esken jel – ýstem tap emes», jastyqtyn, mahabbattyng shalqyghan shattyghy, aqynnyng shabyty ekenin Ormanbaydyng úly týsinbey otyrghan joq.
«Ol zamannyng erketotysy shyghady, keledi deydi. Sony sen tanyrmysyng deydi. Ol kýndegi by men bek, hannyng qiyalyn terbetken serini búl kýndegiler (enbekshiler tanyp ne ghylsyn) әriyne tanymaydy. Sondyqtan jazushy shal bolyp qamyghady. Jylaydy»...
Dәlirek aitsaq, halqy ýshin qabyrghasy qayysqan Múhtardyng qiyalyn terbetken «el – ana», al dәl osynday syndy tanymasa, Múhtardyng tanymauy, moyyndamauy kerek edi. Biraq oghan múrshasy kelmedi, mýmkindik te bermedi.
«Osy zamandy esinde qaldyrghanyng bar ma, ala tudy bilesinder me dep súraydy. Ala tu Abylaydyng ala tuy ma? Bolmasa patshanyng ala tuy ma? Ol ala tudy, qan men qaranyng jyryn-saltyn býgingi biz ne qylamyz. Estuge, kóruge kerek bolghanymen, ony imanday keudege jattap jýre almaymyz ghoy».
Osynau «ala tudyn» astaryn izdep ony Abylaydyng aq tuymen, islamnyng jasyl tuymen, «shatastyryp» Múhtardy ghana han men bekshil, týrikshil etip kórsetip qoyghan joq prologty paydalanghan osy joldyng avtoryna da «Alashtyng iydeyasyn tiriltip otyr» – dep san mәrte sarsangha týsirgender tabyldy. Búl – solshyl әleumetshilding ónerdi toqyratugha deyin jetkizgeni aiqyn shyndyq retinde dәleldengen, «aqtandaqtar» joyylyp, janasha oilaugha bet búrghan zamanda taghylyp otyrghan aiyp. Al, «kedeyshilder» qylyshtay jalandap túrghan kezde bas ketetin aiyp edi. «Ala tu» – Abylaydyng da, islamnyng da, týrikting de tuy emes. Ol sal-serilerding oiyn-sauyq kórsetetin jerine tigiletin belgi, yaghni, qaraqshy. Kóshpeli júrt asta, toyda júrt jinalatyn jerge aldyn ala belgi retinde alystan kózge shalynuy ýshin basyna әr týrli shýberekti baylap qaraqshy tigip qoyady. Múhtardyng sol maghynany megzegenin Júmabay Ormanbayúlynyng ózi de moyyndap, «bәigening qaraqshysy – proletariat ýstemdigi» dey otyryp, nege «ala tudyn» tonyn teris ainaldyryp, ilikke sebep tauyp bergenin, әriyne, týsinuge bolady. «Ala tudy» shyr ainaldyrudyng mәni basqada. Daqpyrt – dauryqpany, baybalamdy kýsheytedi. Al aiqayshy ýshin keregining ózi de sol. Synshy tek tudyng týsin ghana shatastyrmaydy, keyipker sózining de tigisin teris jatqyzady.
«Býgingi dala jay bolyp sarylatyn qazaqtyng bәri kóship ketip, órtenip ketken be? Búryn dala bos, ýstinen kóship el ghana ótetin bolsa – jerge iyelik isteytin bay, onyng maldary emes pe edi. Osy kýngi dalany enbekshiler qolgha alyp, tesik jer qalmay qala bolyp, egin salyp, emin-erkin jaylap jatyr ghoy. Olay bolsa «saryldy» deu qate, kenester odaghynyng ezilgen últ enbekshilerine alyp bergen erkindigin, en, iyesiz dalany olardy jayyp biyletkenin kóre almay jasyryp otyrghandyqtan».
Árbir sózding óz maghynasyna sәikes qamtityn auqymy, úghymdyq shekarasy bar. Soghan sýiensek: jalanyng aty – jala. Ormanbay úly da Múhtargha jala jauyp, qara sudy teris aghyzghan. Biraq onyng búl pighyly tek «jala» degen sózding kólemine syimaydy. Oghan arandatu men tonmoyyndyq, jekkerinish, nadandyq jәne qyzyl-kóz jalaqorlyq qosylghan.
(jalghasy bar)
Abai.kz
